4-12-1785 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.06.2012, Tallinn, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-12-1785 Kohtukoosseis eesistuja Sten Lind, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla Väärteoasi Aleksei Selivanovi väärteoasi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 17.05.2012 otsus Kaebuse esitaja Aleksei Selivanov (ik: 37904220220) RESOLUTSIOON
- Harju Maakohtu 17.05.2012 otsus Aleksei Selivanovi väärteoasjas nr 4-12-1785 jätta muutmata.
- Aleksei Selivanovi apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna poolt 03.04.2012 koostatud väärteoprotokolli nr AB1308022 kohaselt Aleksei Selivanov, viibides 03.04.2012 kell 15.13 Tallinnas Toompuiestee 37 juures, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik rikkus kirjeldatud teoga NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna poolt 04.04.2012 koostatud väärteoprotokolli nr AB1308343 kohaselt Aleksei Selivanov 04.04.2012 kell 12.55 1 Tallinnas Raekoja platsil, liikudes Nunne tn suunas, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik rikkus kirjeldatud teoga NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna poolt 08.04.2012 koostatud väärteoprotokolli nr AB1300211 kohaselt Aleksei Selivanov 08.04.2012 kell 11.10 viibides Tallinnas Kopli tn 70A juures, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik rikkus kirjeldatud teoga NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna poolt 13.04.2012 koostatud väärteoprotokolli nr AB1308403 kohaselt Aleksei Selivanov, viibides 13.04.2012 kell 11.10 Tallinnas Kopli 82 juures, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik rikkus kirjeldatud teoga NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo.
- Leides, et A. Selivanovit tuleb karistada arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasjad arutamiseks Harju Maakohtule. Maakohus ühendas väärteoasjad ühiseks menetlemiseks, lugedes väärteoasja numbriks 4-12-
- Maakohtu otsus
- 17.05.2012 kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-12-1785 mõistis Harju Maakohus A. Selivanovi süüdi NPALS § 151 järgi ja karistas teda 27 päeva pikkuse arestiga. Kohtuotsusega nähti ette aresti kandmist arvestada A. Selivanovile Harju Maakohtu 14.05.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmisest ja A. Selivanovile eelnevalt kohtu poolt mõistetud arestide ärakandmisest. Ühtlasi mõistis kohus A. Selivanovilt välja ekspertiisitasu 140 eurot. Kohus luges menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise 03.04.2012 episoodis tõendatuks väärteoprotokollis fikseeritud menetlusaluse isiku enda ütlustega, mille kohaselt ta tarvitas eelmisel päeval fentanüüli. Samuti tunnistaja S. Võrgu ütlustega, millest nähtuvalt märkasid nad 03.04.2012 kella 15.13 Toompuiestee 37 juures tugevate narkojoobe tunnustega isikut – Aleksei Selivanovit, kelle isikusamasus tuvastati ID kaardi alusel (koopia toimikusse lisatud). Isik toimetati politseijaoskonda. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri/akt kinnitab menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlusi narkootikumide tarvitamise kohta – akti kohaselt leiti Aleksei Selivanovi uriinist 04.04.2012 fentanüüli. Kohus luges menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise 04.04.2012 episoodis tõendatuks väärteoprotokollis fikseeritud menetlusaluse isiku enda ütlustega, mille kohaselt ta tarvitas eelmisel päeval fentanüüli. Samuti tunnistaja M. T ütlustega, millest nähtuvalt märkasid nad 04.04.2012 keset Raekoja platsi tuigerdavat isikut, isikul olid narkojoobe tunnused. Kontrollimisel selgus, et tegemist oli Aleksei Selivanoviga, kelle isikusamasus tuvastati ID kaardi alusel (koopia toimikusse lisatud). Isik toimetati politseijaoskonda. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri/akt kinnitab menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlusi narkootikumide tarvitamise kohta – akti kohaselt leiti Aleksei Selivanovi uriinist 04.04.2012 fentanüüli. 08.04.2012 episoodis luges kohus menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis fikseeritud menetlusaluse isiku enda ütlustega, mille kohaselt ta tarvitas nädal tagasi fentanüüli. Samuti tunnistaja A. M ütlustega ja joobeseisundi tuvastamise saatekirja/aktiga, mille kohaselt leiti 08.04.2012 A. Selivanovi uriinist fentanüüli. 18.04.2012 episoodis luges kohus menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis fikseeritud menetlusaluse isiku enda ütlustega, mille kohaselt ta tarvitas 2 fentanüüli. Samuti tunnistaja M. Kilgi ütlustega ja joobeseisundi tuvastamise saatekirja/aktiga, mille kohaselt leiti 13.04.2012 A. Selivanovi uriinist fentanüüli. Maakohus leidis, et A. Selivanov pani NPALS § 151 järgi kvalifitseeritavad teod toime tahtlikult, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus menetlusaluse isiku käitumises ei tuvastanud. Kohus pidas vajalikuks kohaldada A. Selivanovile karistusena 27 päeva pikkust aresti, võttes arvesse, et A. Selivanovit on varem NPALS 151 järgi karistatud 43 korral, kuid vaatamata varasematele karistustele, sh ka rahatrahvidele, on isik jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist. Rahatrahvid on tema poolt tasumata. Samuti arvestas kohus seda, et A. Selivanov ei tööta ja viibib käesoleval ajal kinnipidamisasutuses, sest tema suhtes on menetlemisel kriminaalasi, mille raames on talle kohaldatud tõkendit vahistamine. Kohus ei pidanud seetõttu ka usutavaks, et isik on võimeline rahatrahvi tasuma. Kohus märkis, et edastab käesoleva kohtuotsuse Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonnale teadmiseks ja seega ei ole A. Selivanovil alust karta, et tema suhtes Harju Maakohtu 14.05.2012 otsuse alusel kriminaalasjas nr 1-12-2937 mõistetud tingimisi vangistus täitmisele pööratakse. Kontrollnõudeid asub A. Selivanov täitma peale käesoleva aresti ärakandmist. Apellatsioon
- Harju Maakohtu 17.05.2012 otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik A. Selivanov, kes sisuliselt taotleb maakohtu otsuse tühistamist tema süüdimõistmises 04.04.2012 episoodis. Apellant tunnistab, et ta tarvitas narkootikume 03.04.2012, kuid ta ei ole nõus sellega, et teda on süüdi mõistetud ja karistatud narkootikumide tarvitamise eest järgmisel päeval, s.o 04.04.2012, mil talle tehti samuti ekspertiis. Apellant märgib, et temale teadaolevalt jääb fentanüül organismi üheks nädalaks, temale aga tehti teine ekspertiis 24 tunni jooksul. Kaebaja väitel pole seega mingit kahtlust, et hilisem ekspertiis näitas korduvalt organismis fentanüüli sisaldust, mis oli sinna sattunud varasema tarvitamise (st 03.04.2012 episoodi) tulemusena. Seetõttu leiab apellant, et teises episoodis (04.04.2012) tuleb teda vabastada süüdistusest narkootilise aine fentanüüli tarvitamises. Samuti ei nõustu apellant kohtuotsusega karistuse määra osas, märkides, et ehkki kohtuvälise menetleja esindaja taotles karistuseks 4 väärteoepisoodi eest 12 päeva aresti, mõistis kohus karistuseks 27 päeva pikkuse aresti. Ja seda vaatamata sellele, et kaebaja esitas kohtule põhjused, miks on vaja aresti kandmisele asumine edasi lükata ning miks on vaja mõista aresti väiksemas määras. Apellant märgib, et 16.05.2012 vabanes ta Tallinna Vanglast. 14.05.2012 oli tal kohtuistung, kus talle määrati katseaeg ning kohustati 15 päeva jooksul ilmuma kriminaalhooldaja juurde. Neid põhjuseid kohus aga ei arvestanud. Apellant leiab, et karistusmäära vähendamise põhjuseks on tema puhul ka veel asjaolu, et tal tuleb karistust ära kanda kokku 58 päeva. Samuti avaldas A. Selivanov ringkonnakohtule soovi vaadata apellatsioon läbi ilma tema osavõtuta.
- Vastavalt VTMS § 145 lg-le 1 saatis ringkonnakohus A. Selivanovi apellatsiooni koopia kohtuvälisele menetlejale ning selgitas välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes. Ringkonnakohtule saadetud kirjalikus seisukohas leidis kohtuväline menetleja, et A. Selivanovi kaebus ei ole põhjendatud ning palus jätta kaebus rahuldamata. A. Selivanov on varem korduvalt toime pannud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemisega seotud rikkumisi, mille eest on teda karistatud arestidega, sest isikule rahaliste karistuste määramine ei ole mõistlik, kuna tal puudub sissetulek ja varem määratud rahatrahvid on tasumata. 16.02.2012 oli A. Selivanovile NPALS § 151 rikkumiste eest (kokku 4 episoodi) määratud karistuseks 20 päeva aresti. Kuna karistuse eesmärgiks on mõjutada isikut hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja A. 3 Selivanovi puhul ei ole eelnev karistus oma eesmärki täitnud, siis leiab kohtuväline menetleja, et Harju Maakohtu 17.05.2012 otsus väärteoasjas nr 4-12-1785 A. Selivanovi karistamises nelja NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteoepisoodi eest 27 päeva pikkuse arestiga on põhjendatud ja õiguspärane. Ühtlasi teatas kohtuväline menetleja, et ei soovi ringkonnakohtus kohtuistungist osa võtta ning on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seetõttu lahendab ringkonnakohus A. Selivanovi kaebuse vastavalt VTMS § 145 lg-le 1 kirjalikus menetluses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata järgmisel põhjendusel. Oma apellatsioonis vaidlustab A. Selivanov Harju Maakohtu 17.05.2012 otsust tema süüdimõistmises NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises 04.04.2012 episoodis ja taotleb nimetatud episoodis enda õigeks mõistmist. Apellandi väitel tuvastati talt 04.04.2012 võetud uriiniproovi uuringuga tema organismis narkootilise aine fentanüüli olemasolu, mis aga väidetavalt sattus tema organismi narkootilise aine tarvitamisega varasemas, 03.04.2012 episoodis, milles on teda antud väärteoasjas juba süüdi tunnistatud ja karistatud. Ringkonnakohus apellandi niisuguse väitega ei nõustu. Kohus möönab, et ainuüksi A. Selivanovi organismis narkootilise aine fentanüüli olemasolu tuvastamine 04.04.2012 antud proovi uuringuga ei anna alust lugeda tõendatuks A. Selivanovi poolt NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist 04.04.2012 episoodis, sest uuring võis tõepoolest näidata A. Selivanovi organismis varasemast tarvitamisest (03.04.2012 episood) organismi sattunud fentanüüli olemasolu. Kuid maakohtu otsusest nähtuvalt ei lugenudki maakohus 04.04.2012 episoodis A. Selivanovi süüd tõendatuks ainuüksi fentanüüli olemasolu tuvastamisega menetlusaluse isiku organismis, vaid kohus arvestas ka teisi tõendeid ja luges menetlusaluse isiku poolt NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise 04.04.2012 episoodis tõendatuks väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis hinnates. Kohus on lisaks joobeseisundi tuvastamise saatekiri/aktile, mille kohaselt leiti A. Selivanovi 04.04.2012 antud uriiniproovist fentanüüli (tlk 6) arvestanud tõendina muuhulgas väärteoprotokollis fikseeritud menetlusaluse isiku A. Selivanovi enda ütlust, mille kohaselt ta tarvitas eelmisel päeval, s.o 03.04.2012, fentanüüli (tlk 3). Et ka A. Selivanovile 03.03.2012 koostatud väärteoprotokollis fikseeritud menetlusaluse isiku enda ütluse kohaselt tarvitas ta fentanüüli eelmisel päeval, s.o 02.04.2012 (tlk 30), siis järelikult on 03.04.2012 ja 04.04.2012 koostatud väärteoprotokollides kirjeldatud episoodide puhul tegemist erinevate narkootilise aine tarvitamise kordadega. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on hinnanud tõendeid nende kogumis ning tõendamist on leidnud NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine apellandi poolt 04.04.2012 episoodis ja sellega kummutatud apellandi väide, et ta ei ole 04.04.2012 episoodis temale süüks pandavat väärtegu toime pannud.
- Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on maakohtu seisukoht aresti kohaldamise osas, kuivõrd eelnevate väärtegude eest mõistetud karistused, sh ka rahatrahvid, ei ole mõjutanud A. Selivanovit seadusekuulekalt käituma ega hoiduma toime panemast uusi samalaadseid väärtegusid. Ka on varasemate karistustena mõistetud rahatrahvid A. Selivanovi poolt tasumata ja tal puudub rahatrahvide tasumist võimaldav sissetulek. Maakohus on õigesti tuvastanud A. Selivanovil karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumise KarS §-de 57 ja 58 mõttes ning arvestades A. Selivanovi sellelaadsete rikkumiste korduvust, on kohus põhjendatult mõistnud talle karistuseks 27 päeva pikkuse aresti. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus A. Selivanovile maakohtu poolt mõistetud karistuse liigi ja määraga ning leiab, et A. Selivanovile mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse 4 mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohtu otsuse ümbervaatamiseks karistuse määra osas ei anna alust apellandi väide, et maakohus mõistis talle karistuseks 27 päeva pikkuse aresti vaatamata sellele, et kohtuvälise menetleja esindaja taotles karistuseks 4 väärteoepisoodi eest 12 päeva aresti. Ringkonnakohus märgib, et kohus on karistusmäära otsustamisel sõltumatu ega ole seotud kohtuvälise menetleja seisukohaga. A. Selivanovile mõistetud karistuse määra vähendamise aluseks ei ole ka apellandi poolt märgitud asjaolu, et tal tuleb karistust kanda kokku 58 päeva. Väärteotoimikus ei ole tõendeid, mis kinnitaks seda, et A. Selivanovi arestipäevade hulk kokku on 58 päeva. Toimikus on Harju Maakohtu 18.04.
- a otsus, millega A. Selivanovit karistati NPALS § 151 järgi 3päevase arestiga. Maakohus on arvesse võtnud, et käesoleva menetluse esemeks olevad väärteod on pandud toime enne osutatud maakohtu otsust. Nimelt kooskõlas Riigikohtu poolt väärteoasjas nr 3-1-1-106-04 19.01.
- a tehtud otsuses väljendatud seisukohtadega ei ületa nende kahe otsusega mõistetud karistused kokku aresti 30-päevast ülemmäära. Märkida, tuleb, et kui A. Selivanovil on kandmata areste, mis on mõistetud enne käesoleva menetluse esemeks olevate väärtegude toimepanemist, siis need karistused käesolevas menetluses mõistetavale karistusele piire ei sea ning mitme otsusega mõistetud karistuste arestipäevade summa võib ületada 30 päeva. Samuti ei anna A. Selivanovile maakohtu poolt mõistetud karistuse määra vähendamiseks alust apellandi väide, et seoses talle kohtu poolt määratud katseajaga on ta kohustatud 15 päeva jooksul ilmuma kriminaalhooldaja juurde. Harju Maakohus on oma 17.05.2012 kohtuotsuses juba selgitanud, et kohtuotsus on edastatud Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonnale teadmiseks ja seega ei ole A. Selivanovil alust karta, et tema suhtes Harju Maakohtu 14.05.2012 otsuse alusel kriminaalasjas nr 1-12-2937 mõistetud tingimisi vangistus täitmisele pööratakse. Kontrollnõudeid asub A. Selivanov täitma peale käesoleva aresti ärakandmist.
- Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatu ei anna alust selle tühistamiseks. Eelnevast lähtuvalt ja tuginedes VTMS § 145 lg-le 1 ja § 147 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 17.05.2012 kohtuotsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. Sten Lind Meelika Aava Ivi Kesküla 5