KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- juulil
- a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-6149 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Tõlk Rina Gontšukova Kriminaalasi Süüdimõistetu Stanislav Komjakovi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Stanislav Komjakov (IK X; viibimiskoht: X) Kaitsja Advokaat Valli Murde RESOLUTSIOON Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 426 ja 432 lg 3, kohus määras : Jätta vabastamata süüdimõistetu Stanislav Komjakov temale Harju Maakohtu
- juuni
- a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määrata, et Tartu Vangla on kohustatud esitama materjalid Stanislav Komjakovi tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamise arutamiseks kohtule uuesti kümne
(10)kuu möödumisel alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. KrMS § 180 alusel välja mõista Stanislav Komjakovilt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu seitsekümmend kuus
(76)eurot 80 senti. Määrata, et Stanislav Komjakovil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust kolme
(3)kuu jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
- Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitekulud. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu
- juuni
- a otsusega tunnistati Stanislav Komjakov süüdi KarS § 145 ja § 182 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 10 kuud vangistust, mille kandmist arvati alates
- jaanuarist
- a. Kohtuotsus jõustus
- juunil
- a. Stanislav Komjakovi karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel
- novembril
- a. Stanislav Komjakovit on varem kriminaalkorras karistatud:
- Tallinna Linnakohtu
- augusti
- a otsusega KarS § 136 lg 2, § 177 lg 1 ja § 145 järgi 3-aastase vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud 23 päeva vangistust, mille kandmiselt ta vabanes 1-aastase katseajaga tingimisi ennetähtaegselt 29.oktoobril 2007.a;
- Viru Maakohtu
- oktoobri
- a otsusega KarS § 264 lg 1 p 2, 3 järgi rahalise karistusega 60 päevamäära. Stanislav Komjakovit on korduvalt karistatud ka väärteokorras. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Stanislav Komjakovil uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul X ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus X. X toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on X. Vangla ei toeta tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt soovib süüdimõistetu asuda vabaduses elama X oma X kuulunud ja väidetavalt temale pärandatud korterisse, kuid eluruumi külastust ei ole kriminaalhooldusametnikul õnnestunud teostada. Lähedastest on süüdimõistetul X ja X. Toetust pakkuv sõpruskond tal puudub ning tutvusringkond on tal negatiivset mõju avaldav. Majanduslikult on süüdimõistetut valmis toetama tema õde ning väidetavalt on süüdimõistetul vabaduses olemas ka võimalik töökoht. Süüdimõistetu kuritegeliku käitumise riskiteguriks on lisaks elukohas toetava lähivõrgustiku puudumisele ka tema X probleemid, millele ta vähemalt varasemalt ei ole motiveeritud ravi saama ning sõltuvusainete tarvitamine. Varasem kriminaalhooldus on süüdimõistetul kulgenud mõneti problemaatiliselt. Kohtumenetluse poolte seisukohad 2 Stanislav Komjakov kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. Oma kuritegusid ta tunnistab ja kahetseb ning lubab edaspidiselt seadusekuulekalt käituda. Süüdimõistetu sõnul on tal vaja vabaduses pöörduda X, mida talle vanglas ei võimaldata. Samuti saab teda toetada arstina töötav isa. Kuriteo toimepanemise põhjuseks on süüdimõistetu sõnul lisaks psüühilistele probleemidele ka alkohol. Kaitsja toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning leiab, et süüdimõistetule tuleks anda võimalus vabaduses psühhiaatrilist ravi saada, et seega uusi kuritegusid vältida. Samuti toetavad vabastamist tema vabastamisjärgsed elutingimused. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Sirle Melk on esitanud kohtule oma kirjaliku seisukoha Stanislav Komjakovi tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise osas. Prokurör on seisukohal, et Stanislav Komjakovi katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on Stanislav Komjakov ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Stanislav Komjakovi puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha ja õe igakülgse toetuse olemasolu. Samuti on positiivne, et ta on vangistuses läbinud vestluseid oma käitumise muutmise, enesevalitsemise ja kuritegude tunnistamise teemadel ning on käinud X ja X vastuvõtul. Samuti on ta osalenud majandusabitöödel ning on alustanud riigikeele õpet. Samas aga peab kohus arvestama, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud juba kolmel korral ning käesolev vangistus on talle teine reaalne vangistus. Varasema vangistuse kandmiselt on süüdimõistetut ka tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast käitumist jätkanud ning samuti kulges materjalidest nähtuvalt mõneti problemaatiliselt temale ennetähtaegse vabastamisega kaasnev katseaeg. Seega ei ole varasemad karistused süüdimõistetule ilmselt piisavat mõju avaldanud. Ka käesoleva vangistuse ajal ei ole süüdimõistetu suutnud käituda positiivselt ja alluda tema üle kehtestatud reeglitele, mistõttu on tal vangistusest kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Neist üks karistus on talle määratud eelmisel aastal ametniku suhtes ähvardava iseloomuga väljendi kasutamise eest, mida tuleb lugeda üsnagi tõsist laadi rikkumiseks. Ülejäänud kahe rikkumise puhul on küll tegemist kergemat laadi rikkumistega, kuid arvestades nende toimepanemise aega vahetult enne käesoleva ennetähtaegse vabastamise arutamist, näitavad need seda, et süüdimõistetu suhtumine temale kehtestatud reeglite täitmisesse ei ole varasemaga võrreldes veel oluliselt muutunud. Eeltoodu põhjal on kohtul alust kahelda, kas 3 süüdimõistetu on vangistusest piisavad järeldused teinud ning on motiveeritud ja võimeline edaspidiselt vabaduses seadusekuulakalt elama ja temale ettenähtud reegleid täitma. Kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal võib järeldada, et peamiseks süüdimõistetu kuritegeliku käitumise riskiteguriks tuleb lugeda temal esinevaid probleeme vaimse tervisega. Materjalidest nähtuvalt võib süüdimõistetu kalduda emotsionaalsele ebastabiilsusele ja käituda kohati impulsiivselt, mis võib mõjutada ka tema õigusvastast ja X käitumist. Ka süüdimõistetu ise tunnistas kohtuistungil psüühilisi probleeme, nentis, et need võivad olla seotud tema poolt toime pandud X ning avaldas, et on motiveeritud pöörduma seetõttu vabaduses ka X. Samas nähtub materjalidest, et oma probleemi ei ole süüdimõistetu tunnistanud kogu vangistuse ajal ning varasemalt samalaadse kuriteo eest vangistuse kandmiselt vabanemise järgselt ei ole ta ravileminekust huvitatud olnud. Seega leiab kohus, et on mõneti kaheldav, kas süüdimõistetu oma kuritegude ja nende põhjuste täielikku olemust ikka piisavalt täpselt mõistab ja endale tunnistab, et asuda seeläbi igati motiveeritult oma ravimisega tegelema ja ebasobivast käitumisest hoiduda. Kuigi on positiivne, et süüdimõistetu on juba vangistuses osalenud erinevatel toetavatel vestlustel oma käitumise ja vaimsete probleemidega tegelemiseks ning on näha tema mõningast motivatsiooni oma probleemidega tegelemiseks, leiab kohtunik, et süüdimõistetul tulek siiski vangistuses oma käitumist ja tegusid edasi analüüsida ning näidata, et ta on igati teadlik oma kuritegude täielikust olemusest, põhjustest ja tagajärgedest kannatanutele ning on valmis oma käitumise muutmise nimel ka reaalselt tegutsema. Samuti tuleb süüdimõistetul näidata, et ta suudab alluda tema üle kehtestatud korrale ja täita temale seatud nõudeid, mis on olulised näitajad enese distsiplineerimise ja edasise raviallumuse seisukohast. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vangla rangetes tingimustes temale kehtestatud korrale, siis puudub kohtul piisav veendumus ka sellest, et ta suudaks täita temale seatud kontrollnõudeid ja kohustusi vabaduses, mis on aga ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Stanislav Komjakovi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik, kuna kohtul puudub piisav veendumus, et karistus oleks tema puhul oma eesmärgid täitnud ning ta suudaks edaspidiselt seadusekuulekalt käituda ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Samas aga on kohus seisukohal, et arvestades süüdimõistetul juba praeguseks mõninga motivatsiooni olemasolu enda muutmiseks, tuleb talle anda uus võimalus ennetähtaegse vabastamise arutamiseks tavapärase aasta möödumise asemel juba kümne
(10)kuu pärast alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Nimetatud aja jooksul oleks süüdimõistetul võimalik oma käitumise muutmist ja probleemidega tegelemist toetavatel vestlustel edasi osaleda, oma kuriteo riskitegureid enam analüüsida ning seega tagada ka tulevaseks raviks paremad võimalused. Peet Teidearu Kohtunik 4 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Tartu Maakohtu
- juuli 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Stanislav Komjakovi kaitsja Valli Murde määruskaebus rahuldamata.
- Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Karl Saavo Advokaadibüroo kaudu 76,80 eurot (seitsekümmend kuus eurot kaheksakümmend senti), sealhulgas käibemaks 12,80 (kaksteist eurot ja kaheksakümmend senti), vandeadvokaadi vanemabi Valli Murdele tema poolt Stanislav Komjakovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
- KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista Stanislav Komjakovilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaadi abi Valli Murde poolt osutatud õigusabi eest 76,80 eurot riigituludesse.
- Stanislav Komjakovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Stanislav Komjakov 1-1-6149 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 5