← Eesti

1-11-11912/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-11912 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Andra Pärsimägi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
  2. juuni 2012 määrus tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Priit Uibopuu kaitsja vandeadvokaat Aivar Hinti (Hint) määruskaebus RESOLUTSIOON
  3. Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
  4. juuni 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Priit Uibopuu kaitsja vandeadvokaat Aivar Hinti määruskaebus rahuldamata.
  5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Tartu I Advokaadibüroo kaudu 57,60 eurot (viiskümmend seitse eurot kuuskümmend senti) vandeadvokaat Aivar Hintile tema poolt Priit Uibopuule määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
  6. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista Priit Uibopuult menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Aivar Hinti poolt osutatud õigusabi eest 57,60 eurot riigituludesse.
  7. Priit Uibopuul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
  8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Priit Uibopuu 1-11-11912 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud P. Uibopuu tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 07.11.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning talle mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti karistus kaetuks Tartu Maakohtu 29.01.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-8522 karistuseks mõistetud 6 aasta 3 kuu 6 päeva vangistusega ja liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 3 kuud 6 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 17.03.2008 ja lõpp 23.06.
  9. Tartu Maakohtu 13.06.2012 määrusega jäeti P. Uibopuu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus käsitles P. Uibopuu senist karistatust, Tartu Vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldusametniku ettekandes välja toodud asjaolusid ning prokuröri kirjalikku arvamust P. Uibopuu ennetähtaegse vabastamise kohta ning leidis, et P. Uibopuu tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus märkis, et süüdimõistetu on ära kandnud suure osa mõistetud karistusest ning esineb formaalne alus tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, kuid nõustus prokuröri arvamusega, mille kohaselt on P. Uibopuu uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktoriteks varasemad korduvad karistused esimese astme kuritegude eest, katseajal uue esimese astme narkokuriteo toimepanemine ning sõltuvusprobleemid narkootikumidega ja alkoholiga. Maakohtu määruse kohaselt on P. Uibopuu küll vanglas läbinud sotsiaalprogrammi ning tal on vabaduses töökoht ja lähedaste toetus seaduskuulekaks eluks, kuid need võimalused olid tema jaoks olemas ka varem ning ei takistanud kuritegude toimepanemist, sh katseajal. Maakohus märkis, et vaatamata P. Uibopuule antud võimalustele ja tema suhtes reaalse vangistuse kohaldamisele, on ta jätkanud kuritegelikku eluviisi. Maakohtu hinnangul ei ole P. Uibopuu lubadused ja viited võimalikule tööle saamisele ning seni ilmnenud positiivsed sammud tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks piisavad. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu P. Uibopuu kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja P. Uibopuu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohtu määrus piisavalt motiveeritud. Kaitsja hinnangul ei ole maakohus piisavalt hinnanud P. Uibopuu käitumist vanglas ning tema elutingimusi ennetähtaegse vabastamise korral. Kaitsja märgib, et P. Uibopuu asub vabanemise korral elama oma vanemate juurde, ta omab varasemat töökogemust, töötab karistuse kandmise ajal XXXX XXXX ning tal on vabanemisel võimalus samal kohal töötamist jätkata ja saada sissetulekut. Kaitsja toob lisaks välja, et P. Uibopuu lõpetas vanglas XXXX klassi ning soovib vabanemisel läbida autokooli. Lisaks eeltoodule on kaitsja hinnangul maakohus jätnud piisava tähelepanuta P. Uibopuu lähedaste isikute toetuse olemasolu, vanglas distsiplinaarkaristuste puudumise, vanglas töötamise, sotsiaalprogrammide läbimise ning P. Uibopuu avaldatud kahetsuse toimepandud tegude pärast ja lubaduse edaspidi õiguskuulekalt käituda. Kaitsja hinnangul on P. Uibopuu oma väärtushinnanguid muutnud ning vangistus on tema suhtes oma eesmärgi täitnud. -2- Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et P. Uibopuu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning on seisukohal, et maakohus on P. Uibopuu tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea kohus vajalikuks neid tervikuna korrata ning rõhutab üksnes järgnevat.
  11. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele nagu oleks P. Uibopuu ennetähtaegseks vabanemiseks kõik nõuded täitnud, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Ringkonnakohus möönab, et P. Uibopuu käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel arvestada. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatud seisukohaga, et kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolusid ja vabanemisel eesootavaid elutingimusi tuleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise kaalutlusotsustuse tegemisel arvesse võtta, kuid märgib, et need ei saa isiku ennetähtaegset vabastamist garanteerida ning kohtul tuleb määruskaebuses väljatoodud positiivseid asjaolusid P. Uibopuu puhul hinnata kogumis teda iseloomustava negatiivsega.
  12. Ringkonnakohus on seisukohal, et P. Uibopuu varasem elukäik ja toimepandud kuriteo asjaolud ei võimalda teda käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus võtab arvesse, et P. Uibopuud on varasemalt kriminaalkorras karistatud
  13. aastal KrK § 197 lg 2 p 1 järgi mootorsõiduki ärandamise, KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi varguse, § 200 lg 2 p 4, 7 järgi röövimise ja § 202 lg 2 p 3 järgi suures ulatuses süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise eest,
  14. aastal KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja § 199 lg 2 p 4, 7 järgi varguse eest ning käesolevat karistust kannab ta samuti varguse eest KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Lisaks on P. Uibopuud korduvalt karistatud väärteokorras peamiselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse ning liiklusseaduse rikkumiste eest. Seega on P. Uibopuu varasematest karistustest sõltumata kuritegude toimepanemist jätkanud ning ka pärast karistusest ennetähtaegset vabanemist katseajal pannud toime uue kuriteo. P. Uibopuu pole mõistuspäraselt hinnanud talle antud võimalust viibida vabaduses, sest varasem vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ja ka kriminaalhooldusnõuete järgimine pole olnud tulemuslik. Ringkonnakohtu hinnangul näitab P. Uibopuu senine elukäik, mis on sõltumata mõistetud karistustest, sh vangistusest, koosnenud korduvast kuritegude toimepanemisest, et P. Uibopuu risk ka edaspidi kuritegusid toime panna on suur ning tema motivatsioon edaspidiseks õiguskuulekaks käitumiseks ei ole piisavaks garantiiks õigustamaks tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et positiivsed muutused P. Uibopuu käitumises ei oleks ajutised ja P. Uibopuu suudaks vabaduses käituda seaduskuulekalt ja katseaja tingimusi täita. Ringkonnakohus leiab, et P. Uibopuul tuleks vangistuses positiivseid muutusi oma käitumises kinnistada, et luua eeldused vabaduses õiguskuulekaks eluks.
  15. Ringkonnakohus peab tunnustusväärseks, et P. Uibopuu on vangistuses töötanud, õppinud ja läbinud sotsiaalprogramme, tal puuduvad vanglas kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta soovib vabaduses elada õiguskuulekalt, kahetseb toimepandud kuritegusid ning tal on vabanedes pere toetus ja töökoht, kuid nõustub maakohtu seisukohaga, et tema suhtes esinevad negatiivsed asjaolud (korduvalt kriminaalkorras karistatus, sh esimese astme -3- kuritegude eest, senistest karistustest hoolimata kuritegude toimepanemise jätkamine ning ennetähtaegse vabanemise järel katseajal kuriteo toimepanemine, sõltuvusprobleemidega seotud riskid uute kuritegude toimepanemiseks) ei võimalda käesoleval ajal tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et P. Uibopuu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau -4- Andra Pärsimägi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.