1-10-11671 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-11671 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Aarne

§-de 200 lg 2 p 4,7, 199 lg 2 p 4,5 ja 348 järgi ning

§ 64lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 2 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel liideti Tartu Maakohtu 10.12.2010 otsusele Tartu Maakohtu 17.10.2001 otsusega R. Koortile mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 aastat 3 kuud ja 21 päeva vangistust, ning

§ 65

lg 2 alusel kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks 7 aastat 5 kuud 21 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti kohtuotsuse tegemise aeg, s.o 10.12.

1. R. Koort esitas 14.12.2011 Tartu Maakohtusse avalduse, milles taotleb temale Tartu Maakohtu 10.12.2010 otsusega mõistetud liitkaristuse kandmise aja alguse selgitamist ning vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise tähtaegade ümberarvestamist, kuna Tartu Vangla arvestusosakond ei ole arvestanud tähtaegade arvutamisel R. Koorti tema poolt juba kantud karistusajaga. Tartu Vangla on leidnud, et R. Koorti esimene ennetähtaegse vabanemise võimalus (1/2 karistusaja möödumisel) peaks saabuma 04.09.2014 ja teine ennetähtaegse vabanemise võimalus (2/3 karistusaja möödumisel) 04.12.
2. Tartu Maakohus jättis 29.12.2011 määrusega Reimo Koorti taotluse temale Tartu Maakohtu 10.12.2010 otsusega mõistetud liitkaristusest tingimisi enne tähtaega vabanemise tähtaegade ümberarvestamiseks rahuldamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi ei ole põhjendatud R. Koorti taotlus temale Tartu Maakohtu 10.12.2010 otsusega mõistetud liitkaristuse kandmise aja alguse ning vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise tähtaegade ümberarvestamiseks. Tartu Maakohus mõistis 10.12.2010 otsusega liitkaristuse

§ 65

lg 2 alusel, mida rakendatakse siis, kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo ehk tekib kohtuotsuste kogum. Sellisel juhul suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, seejuures järgides

§ 64lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut.

Seega on seaduseandja sellisteks juhtudeks konstrueerinud erineva liitkaristuse mõistmise põhimõtte tavapärasest

§ 64

lg-st 1 tulenevast liitkaristuse mõistmisest, sooviga rakendada raskemat liitkaristuse mõistmise skeemi isikute puhul, kes süüdimõistva kohtuotsuse täitmise ajal ei järgi seadust ning jätkavad kuritegude toimepanemist. Tartu Maakohtu 10.12.2010 otsusega mõistetud liitkaristuse kandmise aja alguseks loeti 10.12.2010 ehk kohtuotsuse kuulutamise kuupäev ja eelmise karistuse ärakandmata osa on arvestatud just 10.12.2010 seisuga. Selliselt on Tartu Maakohus järginud oma otsuses

§ 65

lg 2 nõudeid, millest tuleneva põhimõtte kohaselt mõistab kohus toimepandud kuriteo eest uue karistuse ning liitkaristuse moodustamisel arvestab eelneva kuriteo eest mõistetud karistuse ärakandmata osa. Sama seisukohta on väljendanud ka Tallinna Ringkonnakohus 27.10.2009 määruses kriminaalasjas nr 1-08-8340 leides, et seadusandja on ette näinud nende isikute, kes pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist panevad toime uue kuriteo, erineva kohtlemise liitkaristuse mõistmisel võrreldes nendega, kelle poolt toimepandud kuriteod on küll tuvastatud kahe erineva otsusega, kuid on kõik toime pandud enne esimese kohtuotsuse kuulutamist.

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuse mõistmisel on üheks liidetavaks eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistus (mitte mõistetud karistus) ja see arvutatakse liitkaristuse kandmise aja alguse seisuga, mistõttu ei saa ärakandmata karistuse kuupäev ja seega ka liitkaristuse kandmise alguskuupäev olla võrdne eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aja algusega. Seetõttu on põhjendamatu süüdimõistetu M. O. taotlus sisuliselt mitte lugeda temale Harju Maakohtu 02.09.2008 otsustega kriminaalasjas nr 1-08-8340 mõistetud karistuse kandmise aja alguseks 02.09.2008. M. O. karistuse kandmise aja alguseks on õigustatult loetud 02.09.2008, mis on ühtlasi ka aluseks vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemise aja arvestamisel. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise alused tulenevad

§-st 76, mille kohaselt esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastada siis, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast elektroonilise valve kohaldamise korral ning vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast tavapärase vabastamise korral. Eespool märgitu kohaselt mõistab kohtuotsuse kogumi korral kohus uue liitkaristuse, mille täitmise tähtaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 76

kohaselt tekib isikul õigus ennetähtaegsele vabanemisele kohtu poolt mõistetud karistusest teatud aja ärakandmise järel. Kuna

§ 65

lg 2 tuleneva kohtuotsuste kogumi korral hakkab karistuse kandmise aeg -2- kulgema alates viimase kohtuotsuse tegemise kuupäevast, hakkab nimetatud kuupäevast kulgema ka tähtaeg, millest arvutatakse ennetähtaegse vabanemise tähtaegu. Eelviidatud lahendis on ka Tallinna Ringkonnakohus selgelt väljendanud seisukohta, et

§ 65

lg 2 sätete alusel mõistetud liitkaristuse puhul tuleb vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse aega hakata arvestama alates viimase kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aja algusest. Seega tuleb lugeda R. Koorti vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise tähtaega alates Tartu Maakohtu otsusega mõistetud liitkaristuse kandmise algusest ehk alates 10.12.

1. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu R. Koort esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega arvestada tema karistusaja alguseks 31.07.
2. Määruskaebuse põhjenduste järgi pöörati tema karistus täitmisele 31.07.
3. 10.12.2010 kohtuotsusega liideti varasemale karitusele 2 aastat ja 2 kuud vangistust. Vanglas viibitud aja eest loeti karistus kantuks ja arvati maha, kuid karistusaja alguseks loeti 10.12.
4. Sellest ajast arvestab vangla ka tema ennetähtaegse vabastamise võimaluse avanemise tähtaegu. R. Koort ei ole pannud peale karistuse täitmisele pööramist vangistuses uut kuritegu toime. Ta leiab, et käesoleval juhul on tema halvemas olukorras kui need, kellel on üks kohtuotsus. R. Koort leiab, et kui tema kohtutes olevad asjad oleks kõik lahendatud ühe otsusega oleks tema ennetähtaegse vabanemise võimalust võimalik arvestada alates 31.07.
5. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuste motiividel ei ole alust. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. R. Koort ei ole määruskaebuses märkinud ühtegi õiguslikku põhjendust, milles seisneb maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõige kohaldamine või kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Isik, kes paneb toime kuriteo, peab aktsepteerima sellega kaasnevaid tagajärgi ning seda, et iga uue kuriteoga kaasnevad muutused ja piirangud süüdimõistetule. R. Koort vabastati Tartu Maakohtu 10.12.2007 määrusega ennetähtaegselt Tartu Maakohtu 17.10.2001 otsusega (muudetud Tartu Ringkonnakohtu 11.12.2001 otsusega) mõistetud karistusest elektroonilise valve kohaldamisega katseajaga kuni 21.08.
6. Kandmata karistusaeg 6 aastat ja 8 kuud vangistust. 16.06.2008 esitas Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtule erakorralise ettekande R. Koorti karistuse täitmisele pööramiseks. Tartu Maakohtu 30.06.2008 määrusega kuulutati R. Koort tagaotsitavaks. Tartu Maakohtu 31.07.2009 määrusega rahuldati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele R. Koortile (endine Einasto) Tartu Maakohtu 17.10.2001 otsuse järgi mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa, s.o 6 aastat ja 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti R. Koorti kinnipidamine 31.07.
7. Tartu Maakohtu 10.12.2010 otsusega mõisteti R. Koort lühimenetluses süüdi ning

§ 64alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat ja 2 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 17.10.2001 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 aastat 3 kuud ja 21 päeva vangistust ja kohtuotsuste kogumis mõisteti R. Koortile liitkaristuseks 7 aastat 5 kuud ja 21 päeva vangistust. R. Koorti karistuse kandmise aja alguseks loeti 10.12.

1. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse seisukohaga, et R. Koorti karistusaja alguseks tuleb lugeda 31.07.
2. Alates 31.07.2009 asus R. Koort kandma Tartu Maakohtu 17.10.2001 otsuse (muudetud Tartu Ringkonnakohtu 11.12.2001 otsusega) järgi kandmata 6 -3- aasta ja 8 kuu pikkust vangistust. Tartu Maakohtu 10.12.2010 otsuse tegemise ajaks eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud karistus 1 aasta 4 kuud ja 10 päeva vangistust on 6 aasta ja 8 kuu pikkusest kandmata karistusest maha arvatud ning Tartu Maakohtu 10.12.2010 otsusega mõistetud 2 aasta ja 2 kuu pikkusele karistusele on liidetud Tartu Maakohtu 17.10.2001 otsuse (muudetud Tartu Ringkonnakohtu 11.12.2001 otsusega) järgi kandmata 5 aasta 3 kuu ja 21 päeva vangistust ning karistusaja alguseks on kohtuotsuse tegemise aeg 10.12.
3. Seega on Riigikohtu 20.10.2011 otsusega jõustunud Tartu Maakohtu 10.12.2010 otsuses ja Tartu Ringkonnakohtu 09.05.2011 otsuses R. Koorti karistuse kandmise aja alguseks õigustatult loetud 10.12.2010, mis on ühtlasi ka aluseks vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemise aja arvestamisel. Ringkonnakohus selgitab, et seadusandja on ette näinud nende isikute, kes peale kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täieliku ärakandmist panevad toime uue kuriteo, erineva kohtlemise liitkaristuse mõistmisel võrreldes nendega, kelle poolt toimepandud kuriteod on küll tuvastatud kahe erineva otsusega, kuid on kõik toime pandud enne esimese kohtuotsuse kuulutamist. Kuna

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuse mõistmisel on üheks liidetavaks eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistus (mitte mõistetud karistus) ja see arvutatakse liitkaristuse kandmise aja alguse seisuga, siis ei saa liitkaristuse alguse kuupäev olla võrdne eelmise kohtuotsuse järgi karistuse kandmise aja algusega. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS §-st 390 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata. Paavo Randma Tiit Lõhmus -4- Aarne Sarjas