Otsuse kohaselt H. A 25.08.2011.a kella 13.50 ajal Tallinnas Harjumäel suitsetas sigaretti L&M, olles alaealine. Rikkus seega
nõudeid, pannes toime
Kaebuse sisu Henry A seaduslik esindaja SA esitas 10.10.2011.a Harju Maakohtule kaebuse eelnimetatud otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel. Kaebuse kohaselt väärteoprotokollis märgitud väärteo lühikirjeldus ei vasta
Lisaks on väärteeprotokollis märgitud väärteo lühikirjeldus ja väärteootsuses märgitud väärteo lühikirjeldus erinevad. Väärteootsuses on märgitud, et „suitsetas sigaretti L&M.“, väärteoprotokollis aga „tarvitas tubakatoodet L&M.“ K. Müürsepa koostatud väärteoprotokollis ei kajastu väärteo kirjeldusena sigareti suitsetamist H. A poolt. Väärteoprotokolli on märgitud H. A tegevuseks tubakatoote tarbimine, kuid millise tubakatoote, ei ole välja selgitatud.
Seega ei ole H. A poolt
Lisaks leiab kaebuse esitaja, et väärteomenetluses on rikutud VTMS § 19 lg.1 p.2 – ei tagatud H. Ale kaitsja abi, kuigi viimane seda taotles. Kaebuse kohaselt ei andnud K. Müürsepp H. Ale võimalust kaitsja kutsumiseks, ta ei oodanud ära S. A poolset telefonikõnet kaitsja abi korraldamise kohta. K. Müürsepp vormistas H. Ale väärteoprotokolli tubakatoote tarvitamise kohta ilma kaitsja osavõtuta menetlustoimingust, põhjendamata oma käitumist. Samuti märgib kaebuse esitaja, et kohtuväline menetleja K. Müürsepp valetas H. Ale ja S. Ale, et koostab H. Ale kaks väärteoprotokolli. Tegelikult vormistas ainult ühe väärteoprotokolli tubakatoote tarvitamise eest. Lisaks rikkus K. Müürsepp väärteoasjas VTMS § 35 lg-s.1 sätestatut. 25.08.2011.a otsis K. Müürsepp läbi H. A selja- ja rahakoti ilma menetlusaluse isiku juuresolekuta, tuvastades rahakotis asuvalt isikutunnistuselt H. A isikuandmed. Seljakoti ja rahakoti läbiotsimisega rikkus K. Müürsepp VTMS § 35 lg.1 sätestatud nõuet, mille kohaselt võib kohtuväline menetleja väärteomenetluses läbi otsida oma määruse alusel, millel on resolutsioonina maakohtuniku luba. Väärteoasjas ei ole koostatud VTMS § 48 lg.1 p.1 kohaselt läbiotsimise määrust. Kaebuse esitaja märgib, et kohtuvälise menetleja K. Müürseppa koostatud väärteootsusel on vale kuupäev, millega on rikutud VTMS § 74 lg.1 p.1 sätestatud nõuet otsuse tegemise kuupäeva märkimise kohta. Kaebuse kohaselt nõudis kaebuse esitaja väärteootsust 23.09.2011.a kuupäevaga, st sellisega, millal väärteootsus tegelikult koostati. 2 3 Lisaks leiab kaebuse esitaja, et kohtuväline menetleja K. Müürsepp on rikkunud VTMS § 49 sätestatud nõudeid menetlustoimingu protokollile – kaebuse kohaselt puuduvad tunnistaja A. Räni ülekuulamise protokollil VTMS § 49 lg.2 sätestatud andmed, lisaks puudub allkiri tunnistajale õiguste ja kohustuste selgitamise kohta. Kaebuse esitaja leiab, et seega ei saa menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli lugeda tõendiks VTMS § 31 tähenduses, sest ei ole teada, millise väärteoasja raames on menetlustoiming läbi viidud. Kaebuse kohaselt ei ole väärteomenetluses tunnistajat A. Räni hoiatatud ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluste andmisese eest. Tunnistaja õigustest ja kohustustes peab olema informeeritud ka menetlusalune isik H. A, kes jäi menetluskorra rikkumise tõttu sellest informeerimata. Lisaks on rikutud VTMS § 49 nõudeid menetlustoimingu protokollile – Z. Tint ei vormistanud kaebus esitajale koopiate väljastamise kohta menetlustoimingu protokolli. Kaebuse kohaselt ei saanud kaebuse esitaja 28.09.2001.a koos väärteotoimiku koopiatega vaneminspektor K. Müürsepa ettekannet selle kohta, kuidas K. Müürsepp otsis läbi H. A seljakoti ja rahakoti, tuvastades rahakotis asuvalt isikutunnistuselt H. A isikuandmed. S. A esitas munitsipaalpolitseile 10.10.2011.a e-kirjaga K. Müürsepp’a ettekande dokumendi koopia nõude, mida ta siiani ei ole saanud. Sellega on rikutud VTMS § 114 lg.5. Kaebuse esitaja on seisukohal, et väärteo toimepanemine ei ole tõendatud ning menetlustoimingute tegemisel on rikutud nii sisulisi kui vormilisi menetlusnõudeid. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega ning leiab, et väärtegu on Henry A poolt toime pandud, on tuvastatud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, puuduvad teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kohtuväline menetleja leiab, et rikutud ei ole menetlusnormi, kui kohtuväline menetleja ei võimaldanud H. A kaitsja osalemist menetluses. Viited võimaliku läbiotsimise kohta puuduvad, seega on kaebuse esitaja sellekohane väide paljasõnaline. Samuti on paljasõnaline ja põhistamata kaebuse esitaja väide väärteootsuse väära kuupäeva kohta. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et H. A, pani toime
järgi rikkumise ning teda tuleb karistada rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, st 20 euroga, määratud rahatrahv on proportsionaalne toimepandud teoga. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning ära kuulanud kaebuse esitaja Henry A, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. Väärteomenetluse seadustiku § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud. Kohtuliku arutamise käigus ei ole tuvastatud VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Alaealise H. A poolt väärteo toimepanemine, st tubakatoote tarvitamine on tõendatud tunnistaja A. Räni ja menetlusaluse isiku enda ütlustega. Menetlusalune isik on andnud ütlusi, et 25.08.2011.a kella 13.50 paiku oli ta Harjumäel ning tegi sõbraga suitsu. H. A tõmbas LM suitsu. Kohtuistungil selgitas H. A, et kui ta nägi Munitsipaalpolitsei Ameti ametnikke lähenemas, võttis ta ratta ning sõitis minema. Sõber A. N viidi samal ajal MUPO bussi ning H. A jäi teda ootama, sest sõbra kott oli tema käes. Kui tema sõber bussist väljus, ütles, et kott otsiti läbi ja et ka H. A peab bussi minema, vastasel 3 4 korral tehakse trahvi 18 000 krooni (1150,41 eurot). Ütluste kohaselt koostati bussis talle väärteoprotokoll, kuigi ta ütles, et soovib kaitsjat. Menetlusalune isik andis ema numbri, kes hakkas kaitsjat otsima. Pärast kõne lõppu hakati talle väärteoprotokolli koostama. Ta ei mäleta, mida suitsetas. Tunnistaja A. Räni (avaldatud VTMS § 99 lg.8 alusel) ütluste kohaselt koos K. Müürsepaga 25.08.2011.a tööl olles ja järelevalvet teostades Harjumäel kella 13.50 paiku ta märkas roosakas särgis olevat noormeest, kes tegi suitsu. Tal tekkis kahtlus, et tegemist võib olla alaealisega. Paludes esitada noormeeste dokumendid, hüppas roosas särgis noormees jalgrattale ning põgenes. Teine noormees A. N esitas dokumendid ning tunnistas suitsetamist. Noormees, kes põgenes, jättis maha seljakoti. Tunnistaja otsustas koti kaasa võtta, et see ei satuks võõrastesse kätesse. A. N vormistati ametibussis väärteoprotokoll, pärast tema lahkumist tuli nende juurde ise tagasi põgenenud noormees, kelleks osutus H. A. Ka talle vormistati väärteoprotokoll. Peale bussi sisenemist tagastati H. A koheselt seljakott. Väärteo objektiivne koosseis tuleneb
, mille kohaselt alaealise poolt suitsetamise või suitsuvaba tubakatoote tarvitamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut. Menetluse käigus on kindlaks tehtud, et H. A alaealisena 25.08.2011.a kella 13.50 ajal Tallinnas Harjumäel tarbis tubakatoodet L&M.
lg.1 kohaselt on tubakatoode kas täielikult või osaliselt tubakast valmistatud toode suitsetamiseks, närimiseks, imemiseks või ninna tõmbamiseks ning sama seaduse § 3 lg.2 kohaselt jagunevad tubakatooted suitsetatavateks, mille hulka kuuluvad sigaret, sigar, sigarillo, suitsetamistubakas (
lg.3), ning suitsuvabadeks, mis on närimistubakas või muu tubakatoode, mille eesmärgipärasel tarvitamisel ei teki suitsu (
H. A on andnud ütlusi, et ta suitsetas L&M’i, mis on
L&M’i näol on tegemist suitsetamiseks mõeldud tubakatoote ehk sigaretiga.
Selle kohaselt on suitsetamine sigareti, sigari, sigarillo või suitsetamistubaka eesmärgipärane tarvitamine sõltumata asjaolust, kas ja millist vahendit selleks kasutatakse. Seega mõiste „tarvitamine“ hõlmab mõistet „suitsetamine“ ja ka nt mõistet „närimine“. Kohus on seisukohal, et nii väärteoprotokolli kui ka väärteootsuse lühikirjeldused vastavad
sätestatud koosseisule, lühikirjelduste sõnastuste erinevus ei tähenda, et väärtegu ei oleks toime pandud. Sigareti L&M suitsetamine ning tubakatoote L&M tarvitamine on kattuvad väljendid, sest L&M on tubakatoode ehk sigaret ning seda saab tarvitada ehk suitsetada. Henry A käitumine ei olnud kooskõlas
ja § 47 sätestatud nõuete ja keeldudega, st ta tarbis tubakatoodet, seega on täidetud süüteo objektiivne koosseis. Kuna alaealine H. A tarbis tubakatoodet, tõenäoliselt seejuures teades, et paneb toime süüteokoosseisule vastava teo, mis on kvalifitseeritav
järgi, seega on täidetud ka süüteo subjektiivne koosseis, st ta tarvitas tubakatoodet tahtlikult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on väärteoasjas kogutud materjalidega tõendatud, et H. A rikkus
ning pani toime
Kohus leiab, et väärteoprotokolli koostamine on toimunud nõuetekohaselt. Asjaolu, et kohtuväline menetleja ei võimaldanud kaitsja osalemist väärteoprotokolli koostamise juurde, ei takista väärteomenetluse jätkamist. VTMS § 19 lg.2 ls.3 kohaselt kaitsja mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist. Väärteomenetluse seadustik ei näe ette, et väärteomenetluse toiminguid ei võiks teha ilma menetlusaluse isiku seadusliku esindaja osavõtuta. Toimingu edasilükkamine esindaja puudumise tõttu võib kaasa tuua kiiresti muutuva asjaolu (näiteks joobeseisund) tuvastamise võimatuse (Riigikohtu lahend 3-1-1-2-06 p.7) VTMS § 19 lg 2 viimase lause kohaselt ei takista menetlustoimingu tegemist kohtuvälises menetluses ka kaitsja mitteilmumine. VTMS § 19 lg.3 kohaselt on kaitsja osavõtt alates kohtumenetlusest kohustuslik, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane. Kohtumenetluses võimaldati 4 5 alaealisele menetlusalusele isikule kaitsja abi. Seega leiab kohus, et menetlusalusel isikul kaitsja puudumine kohtueelses menetluses ei ole VTMS § 150 lg.1 järgi väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine. Kaitsja puudumisel kohtueelses menetluses ei ole tegemist ka olulise menetlusõiguserikkumisega VTMS § 150 lg.2 alusel, sest kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kaebuse esitaja on kaebuses viidanud väärteootsuse valele kuupäevale, st väite kohaselt ta nõudis Munitsipaalpolitsei Ametist 23.09.2011.a kuupäevaga otsust, mil see pidi valmis olema, kuid kaebuse esitajale väljastati väärteootsus, millel oli kuupäev 25.09.2011.a. See väide jääb arusaamatuks, sest väärteoasjas on otsus tehtud 25.09.2011, sama otsuse koostamise kuupäev oli märgitud ka väärteoprotokollis. Otsuse kättesaamise kuupäeva märkimine väärteoprotokolli omab tähtsust otsuse edasikaebamise tähtaja määramisel, antud juhul selles osas vaidlust ei ole tekkinud. Kohus märgib, et kohtuväline menetleja K. Müürsepp ei ole väärteomenetluses rikkunud VTMS § 49 sätestatut. Tunnistaja A. Räni ülekuulamise protokoll vastab VTMS § 49 nõuetele, selles on olemas § 49 lg.2 andmed, tunnistajalt on võetud allkiri temale õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta, samuti on teda hoiatatud ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluste andmise eest. Lisaks märgib kohus, et menetlusalust isikut H. A ei pea informeerima tunnistaja õigustest ja kohustustest, menetlusalusele isikule tutvustatakse tema enda õigusi ja kohustusi. Kohus märgib, et kohtuvälise menetleja poolt koopiate väljaandmine kaebuse esitajale ei ole menetlustoiming, seega ei koostata menetlustoimingu protokolli VTMS § 49 kohaselt. Kaebuse esitaja S. A väide, et ta on esitanud 10.10.2011.a Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile e-kirja nõudega väljastada K. Müürsepa ettekande koopia selle kohta, kuidas K. Müürsepp otsis läbi H. A seljakotti ja rahakotti, on paljasõnaline, sest käesolevat e-kirja ei ole toimiku materjalidele lisatud. Kohus leiab, et väärteoasjas menetlusaluse isiku koti läbivaatamisega ei ole tegemist läbiotsimisega VTMS § 35 lg.1 ja KrMS § 91 tähenduses, mille jaoks oleks tarvilik koostada kohtuvälise menetleja määrus. Kohtuväline menetleja on selgitanud, et kotti vaatamise eesmärk oli tuvastada, kellele kott kuulub, et see hiljem õigele omanikule tagastada ning kohtul puudub alus selles kahelda. Menetlusalune isik on korduvalt (kohtueelses menetluses ja kohtus) kinnitanud, et suitsetas, menetlusaluse isiku ütlusi kinnitavad teised tõendid, nende tõendite alusel on otsus tehtud ning asjakohased ei ole hilinenud väited selle kohta, et ei ole tuvastatud, millise tubakatootega oli tegemist. Henry A on toime pannud väärteo – ta alaealisena tarvitas tubakatoodet, mis on
rikkumine, seega pani toime
Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik H. A oma tahtliku käitumisega. Kohus asub seisukohale, et kaebuses toodud väited ei anna alust otsuse muutmiseks ka karistuse osas. Kaebuse esitaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis vähendaksid tema süü astet. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Seejuures tuleb arvestada karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kahetsust ei avaldanud kaebuse esitaja ka kohtuistungil, seega kohus ei tuvastanud ka kergendavaid asjaolusid. Trahv ei ole 5 6 määratud sanktsiooni ülemmäära suuruses. Rahatrahvi määramisel on võetud arvesse rikkumise sisu. Arvestatud on, et tegemist ei olnud esmakordse rikkumisega. Karistuse määramisel on otsuse teinud ametiisik arvestanud kõiki asjaolusid ja põhjendatult, arvestades süü astet ja väärteo toimepanemise asjaolusid ning kohtul puudub alus otsuse muutmiseks karistuse suuruse osas. RÕS § 25 lg.4 kohaselt kriminaal- ja väärteomenetluses riigi õigusabi saanud isik hüvitab riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud korras. VTMS § 38 lg.1 näeb ette, et menetluskulude arvestamisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg.1 ja lg.3 alusel hüvitab süüdimõistetu (käesoleval juhul menetlusalune isik) süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud, kohus arvestab süüdimõistetu varalist seisundit. RÕS § 22 lg.4 sätestab, et kohus kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab kindlaks muu hulgas riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Kohus, vaadanud läbi kaitsja esitatud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ning arvestades, et kaitsja esindas menetlusalust isikut kolmes väärteoasjas (4-11-2956, 4-11-3310, 4-11-3951), milles kaebused on samalaadse sisuga, leiab, et kaitsjale makstavat tasu tuleb osaliselt vähendada, kuivõrd taotlus ei ole täies ulatuses põhjendatud. Määratud kaitsja tasu väärteomenetluse ettevalmistamise eest on 15,98 eurot iga poole tunni kohta, millele lisandub käibemaks. Kaitsja taotleb väärteomenetluseks valmistumise ja kohtuistungil osalemise eest kaitsjatasu 5 pooltunni eest 79,90 eurot, millele lisandub käibemaks, kuna advokaadibüroo on käibemaksukohuslane. Kokku taotleb kaitsja 95,88 euro hüvitamist. Tegemist ei ole keeruka ega mahuka väärteoasjaga. Taotlusest nähtub, et kaitsja on 24.11.2011.a kl 12.36-12.57 tutvunud kohtus väärteoasja toimikuga 21 minutit; 28.11.2011.a on kaitsja analüüsinud kaebust, kontrollinud väärteoasja õiguslikku kvalifikatsiooni ning analüüsinud võimalikke menetlusrikkumisi kokku 53 minutit. Käesoleval juhul ei nähtu kohtule esitatud taotlusest, mille poolest erinevad omavahel 24.11.2011.a väärteoasja toimikuga tutvumine kohtus ja 28.11.2011.a tehtud toimingud ajavahemikul kl 14.30-15.23, seega kohus ei pea põhjendatuks 2 pooltunni eest ja nimetatud mahus kaitsjatasu välja mõista, makstavat kaitsjatasu tuleb vähendada ning põhjendatud on kaitsjatasu summas 57,53 eurot (koos käibemaksuga), s.o 3 pooltunni eest. Kohus juhindub VTMS § 111, 132 p.1, 133, 135, 155, 156; KrMS § 180, 189 ja VTMS § 2, 38. Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.