lg 1 alusel menetluskuluna: -
lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 57.60 eurot (viiskümmend seitse eurot ja kuuskümmend senti); -
alusel sundraha 435 eurot (nelisada kolmkümmend viis eurot); -
lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0.45 eurot (nelikümmend viis senti); -
7. Menetluskulud tuleb
alusel tasuda 6 (kuue) kuu jooksul võrdsetes osades kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et 5 kuud tasuda iga kuu
lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist
15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistus Joel Veermäe `d süüdistatakse selles, et tema juhtis 02.05.2012 kl 16.45 ajal Harjumaal Viimsi vallas Randvere tee ja Metsakasti tn ristmiku juures mootorsõidukit Peugeot 607, reg nr XXX, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 1216T kohaselt uuritaval vere tuvastatud alkoholisisaldus ühes grammis veres 2,43mg, laiendmääramatusega +/-0,06mg/g), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. Seega Joel Veermäe pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Juhindudes
sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Aleksander Tšitšerov, süüdistatav Joel Veermäe ja tema kaitsja Talvi Vaske sõlminud kokkuleppe selles, et vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör Joel Veermäe karistamist KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 (kaks) kuud, mis jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 sätete alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära süüdimõistetult mootorsõiduki juhtimise õigust 1 (üheks) kuuks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulepete juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: -
lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 57.60 eurot (viiskümmend seitse eurot ja kuuskümmend senti); -
alusel sundraha 435 eurot (nelisada kolmkümmend viis eurot); -
lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0.45 eurot (nelikümmend viis senti); -
Prokurör esitas taotluse määrata menetluskulude tasumine 6 kuu jooksul. Süüdistatava andmetel on tema sissetuleku suurus 700 eurot kuus, millest 400 euro ulatuses on püsikulusid. Lisaks on tema ülalpidamisel üks alaealine laps. Kohus asub seisukohale, et prokuröri taotlus kuulub rahuldamisele. Menetluskulud on summas 531, 05 eurot, mis on süüdistatava sissetulekut arvestades märkimisväärselt suur summa. Süüdistatava sissetulek ei võimalda summa kohest tervikuna tasumist, küll on see võimalik osade kaupa. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Ingrid Kullerkann Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.