Mõista Tatjana Hvorovalt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 100 (ükssada) eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 5 (viis) eurot ja 25 senti, kannatanu pool valitud esindaja Tatjana Golovanova tasu 160 eurot. 1 1-11-11011 Ülejäänud osa menetluskuludest: sundraha 335 (kolmsada kolmkümmend viis) eurot, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 116 (ükssada kuusteist) eurot ja 5 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 15.11.2011.a eelistungil osutatud õigusabi eest 172 (ükssada seitsekümmend kaks) eurot ja 56 senti, jätta riigi kanda. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Tatjana Hvorova, kriminaalasja nr 1-11-11011, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
-1 alusel vastu SA Narva Haigla tõendi, mille kohaselt N S pöördus 31.10.2008 erakorralise meditsiini kliiniku osakonda arsti abi saamiseks seoses vägivaldse traumaga. Tõendis on märgitud, et 31.10.2008 lõi tuttav naine. Läbivaatus: tuse ning valulikkus vasaku põsesarna piirkonnas. Neuroloogiliselt – sümptomaatika pole koldelise. Diagnoos – näo põrutus. Kohus võttis
-1 alusel vastu Häirekeskuse kirja-vastuse, mille kohaselt 31.10.2008 kell 13:18:34 võttis Häirekeskus vastu hädaabinumbrile 112 tulnud kõne vene keelt kõnelevalt naisterahvalt (Pr Hvorova). Helistaja, kes elas aadressil xxx, kaebas, et xxx maja katuse seisukord on ohtlik ja lendavad katuse osad võivad teda ja tema peret ohustada. Linnavalitsuse poole oli helistaja oma murega juba pöördunud. Helistati telefoninumbrilt xxxxxx. Häirekeskus saatis sündmuskohale Ida-eesti Päästekeskuse Narva päästekomando meeskonna (Narva 11). Sündmuskohalt teatas päästetöödejuht, et xxx katus on tõesti halvas seisukorras ja laguneb. Naabritel on omavahelised lahkhelid ja ta soovitas neil pöörduda politseisse, kui ei õnnestu omavahel probleemi lahendada. Tunnistaja M H ütluste kohaselt on süüdistatav tema ema. Ema ja N.S vahel on halvad suhted. 31.10.2008.a nad isaga H J sõitsid allikale vee järele. Tagasi maja - xxx, juurde jõudsid kella 13:00-14:00 paiku. Maja juures seisis tuletõrje auto. Päästeameti auto sõitis minema, aga tema läks ema juurde. Ema oli pikali, peale operatsiooni tundis end halvasti, tal oli raske liikuda, kõndis hädavaevu. Ema seletas, et kutsus Päästeameti, sest N.S katuselt kukkus alla katuseplaate ning rauast lehti. Peale emaga jutu ajamist läks tunnistaja maja oma poolele. Majas oli tunnistaja tund aega ning kella 15:00-16:00 sõitis minema, ema õues ei käinud. Varem ta pole ütlusi andnud, sest teda polnud kutsutud. Tunnistaja J H ütluste kohaselt on süüdistatav tema abikaasa. N.S varem, kui ta elas vanematega, olid head suhted. Kui vanemad lahkusid kodust, siis hakkasid lahknevused. 31.10.2008 enne lõunat käisid nad pojaga vee järel. Jõudese koduni kella 13:00 paiku, nägid, et Päästeameti auto sõidab nende aia juurest ära. Abikaasa oli kodus, pikali, tal oli operatsioon juunis-juulis 2008, samuti oli tal süda haige. Tol päeval tundis abikaasa ennast halvasti. Ta ütles, et kutsus Päästeameti välja, sest naabrite majas ripub katuseplaat ühe naela otsas ning kõik kukub alla nende kasvuhoonele. Tunnistaja hakkas süüa tegema, vahepeal võis ta ka õues käia. Abikaasa majast ei väljunud. Poeg oli majas kuskil 5-10 minutit ja sõitis minema. Varem ta ütlusi pole andnud, sest ta arvas, et kõik laabub. Süüdistatav Tatjana Hvorova ütluste kohaselt olid neil varem N.S head suhted, käesoleval ajal suhteid ei ole. T.Hvorova väidab, et N.S laimab teda, sest T.Hvorova kirjutas avalduse politseisse T (kannatanu abikaasa) suhtes. 31.10.08.a. T.Hvorova kella 10:00 paiku läks poodi Astri, seal nägi S , ta seisis tunnistaja J P ja nendega oli veel üks naine. Nad seisid ja rääkisid 3 1-11-11011 omavahel. Süüdistatav nägi tunnistajat ka varem ja pärast. Tunnistaja tead, kus T.Hrovova elab, tunneb teda. Kella 13:00-14:00 ajal kutsus T.Hvorova Päästeameti, sest tundis ohtu N.S katuselt lendavate osade pärast. Kui tulid kohale Päästeameti töötajad, N.S läks nende juurde, kuid T.Hvorova temaga ei suhelnud. Peale Päästeameti auto lahkumist, läks T.Hvorova majja ja heitis pikali. Kella 14:00 paiku tulid T.Hvorova abikaasa ja poeg. Poeg viibis majas umbes tunni aega. T.Hvorova jutustas nendele kõigest. Peale Päästeameti lahkumist, õues T.Hvorova ei käinud, võib olla käis hiljem. Tundis ta ennast halvasti. Juunis 2008 tehti temale operatsiooni, peale mida käis T.Hrorova keemiateraapial. Samuti T.Hvoroval südamega probleemid. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kohus kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud, teo pani toime Tatjana Hvorova ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud.
Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Kohtuistungil uuritud tõendite põhjal kohus loeb tuvastatuks, et süüdistatav Tatjana Hvorova ja kannatanu N S vahel on pikaajalised vaenulikud suhted, mille pinnal tekkisid konfliktid. Järjekordne konfliktne situatsioon tekkis 31.10.2008, kui Tatjana Hvorova kutsus välja Päästeameti töötajaid. Häirekeskuse kirja alusel on tuvastatud, et 31.10.2008 kell 13:18:34 võttis Häirekeskus vastu hädaabinumbrile 112 tulnud Tatjana Hvorova kõne. Kannatanu N S ütluste kohaselt toimus juba Päästeameti töötajate juuresolekul tema ja Tatjana Hvorova vahel sõnavahetus. Kannatanu ja tunnistajate M ja J H ütluste alusel on tuvastatud, et peale Päästeameti töötajate lahkumist kella 14:00 paiku, N S ja Tatjana Hvorova olid igaüks oma kodus. Kohus lubab, et arvestades Tatjana Hvorova ja N S suhteid, nii kannatanu kui ka süüdistatav võiksid teine teist laimata, kuid uurides kogutud tõendeid kogumis ning oma sisseveendumuse kohaselt, leiab kohus, et kannatanu T S ütlused on usaldusväärsed ning kinnitatud teiste tõenditega: tunnistaja J P ütlustega ja SA Narva Haigla tõendiga. Kannatanu N S ütluste kohaselt umbes kahe tunni pärast Päästeameti töötajate lahkumist, kella 16:00 paiku läks tema poodi ning tänaval kannatanu maja aia juures, tuli tema juurde Tatjana Hvorova ja pärast karjumist ja solvamist lõi teda käega vastu vasakut põske. Kannatanu ütlused on kinnitatud tunnistaja J P ütlustega. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja J. P ütlustes. J P on kuriteo toimepanemise pealtnägija ja kohtu hinnangul sõltumatu tunnistaja. Tunnistaja ei teadnud varem nii süüdistatavat kui ka kannatanut. Süüdistatav Tatjana Hrovova ütlustesse, sh tunnistaja J.P osas, suhtub kohus kriitiliselt. Kohtu hinnangul andis süüdistatav ütlusi, et sama päeva hommikul nägi ta poes tunnistajat koos kannatanuga, eesmärgiga asetada tunnistaja ütlusi kahtluse alla. Kannatanu ja tunnistaja 4 1-11-11011 seletasid kohtus, et nad ei tunne teine teist, samuti Narva linn ei ole nii suur linn ning nende tutvumise korral oleks olnud sellest teada juba eeluurimise käigus. Samuti arvestades Tatjana Hrovova enda kaitsmise aktiivset tegutsemist, oleks Tatjana Hvorova juba ammu teadnud N.S ja J.P väidetavast seast. Kohus ei tuvastanud ühtki asjaolu, mille tõttu oleks kohtul alust kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Samuti tunnistaja ütlused sattuvad kokku kannatanu ütlustega. Hinnates tunnistaja ütlusi, tuleb võtta arvesse aega, mis möödus kuriteo toimepanemisest – rohkem kui 3 aastat. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel on muu hulgas oluline hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. (RKKK 3-1-1-74-05). Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et J P ei mäleta juhtunu teatud asjaolusid, nt kuriteo toimepanemise täpset aega, naiste riietust jne. Samuti tunnistajale ei jäänud meelde süüdistatav ning see on ka tõenäoline, sest tunnistaja nägi süüdistatavat üks korda kolm aastat tagasi. Kuid tunnistaja kirjeldas täpselt, kus asus kuriteo toimepanemise koht- xxx tänaval. Kui minna Astri poe poole, üles, seal algab erasektor. See ei olnud tee juurest kaugel. Viie korruseline maja jääb minu taha, siis paremalt poolt ning selgitas, et vaidlus oli noorema ja vanema naisterahva vahel, vanema naisterahvas lõi käega noorema vastu põske või nägu. Kohus nõustub, et tunnistaja ei mäleta kuriteo toimepanemise aega ja süüdistatavat, kuid arvestades, et kannatanu N.S kohe küsis tunnistaja andmeid ja rääkis politseisse pöördumise kohta, et samal päeval pöördus SA Narva Haiglasse, kus seletas, et sai lööki tuttavalt naiselt, ei ole kahtlusi selles, et tegemist on just süüdistuses kirjeldatud asjaoludega. Kohus ei tuvastanud põhimõttelisi vastuolusid N.S ja J.P vahel, vastupidi loeb ütlusi usaldusväärseteks ning kokkulangevateks oma vahel. Kaitsja arvamusel tunnistaja J P ütlused ei vääri usaldust, sest tunnistaja keeldus eeluurimise käigus vastastamise läbiviimisest. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga.
lg 1 kohaselt võib isikud vastastada, kui ütlustes ilmnenud vastuolu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada. Lähtudes
lg 1 mõttest vastastamise puhul on tegemist menetleja kaalutlusotsustusega, just menetleja otsustab vastastamise läbiviimise vajalikkusest ja otstarbekusest, arvestades konkreetse kriminaalmenetluse tehiolusid ja võimalust vastuolud kõrvaldada teiste tõenditega. Kannatanu N S ja tunnistaja J P ütlused on kinnitatud ka SA Narva Haigla tõendiga, mille kohaselt N S pöördus 31.10.2008 erakorralise meditsiini kliiniku osakonda arsti abi saamiseks seoses vägivaldse traumaga, mis on diagnoositud kui näo põrutus. Kohtu hinnangul ei ole arusaadav kaitsja seisukoht, kui ta paneb kahtluse alla N.S diagnoosi. SA Narva Haigla tõendist selgelt näha, et N S diagnoos on näo põrutus, sama sõnastusega on kirjeldatud N.S vigastus süüdistuses. Samuti käesolevas kriminaalmenetluses on piisav tuvastada valulise löögi, sest Tatjana Hvorovat süüdistatakse teise inimese löömises. Hinnates tunnistajate M ja J H ütlusi, asub kohus seisukohale, et antud tunnistajate ütlused ei või olla õigustavaks ega süüdistatavaks tõendiks. Mõlemate tunnistajate veendumus, et Tatjana Hvorova ei pannud toime kuritegu põhineb sellel, et T.Hvorova ei väljunud majast, lamas diivanil, samuti ta ei saanud lüüa kannatanut oma tervise tõttu. Kohus mõistab tunnistajaid, nende katseid õigustada Tatjana Hvorova, kuid tunnistajad ei olnud juhtunu pealtnägijaid ning asjaolu, et nad ei näinud kuriteo toimepanemist, ei tõenda Tatjana Hvorova süütust. M H ütluste kohaselt viibis ta majas tund aega - rääkis emaga ja viibis maja oma poolel. Seejärel sõitis minema. J H ütluste kohaselt poeg viibis majas 5-10 minutit ja läks minema. Seega M H sõitis minema juhtunust palju varem ning ei saa tõendada, mis juhtus 31.10.2008 kella 16:00 paiku. J H ütluste kohaselt, olles rääkinud abikaasaga, hakkas ta oma asjadega tegelema – tegi süüa, käi õues. Samuti J H oli ülekuulatud alles kohtuistungil, eeluurimisel ütlusi ta pole andnud ning ta ei saa asjaolusid hästi mäletada 3 aasta ja 4 kuu 5 1-11-11011 möödudes. Seega kohtu hinnangul tunnistaja J H ei saa kindlalt väita, et Tatjana Hvorova ei väljunud majast. Kohtuliku uurimise käigus esitatud kirjalike dokumentide alusel on tuvastatud, et Tatjana Hvoroval on alates 01.07.2005 xxx ning seisuga 22.02.2011 on tal keskmine puue, millest tingituna vajab regulaarset kõrvalabi liikumisel. Samuti on tuvastatud, et Tatjana Hvorova haigus ei takistanud temale 31.10.2008 väga aktiivselt tegutseda – T.Hvorova sõnade järgi käis ta hommikul poes ja õhtul õues (saunas), ta avastas naabrite maja katusega rikke, kutsus Päästeameti töötajaid, käis õues Päästeameti töötajatega suhtlemas, helistas politseisse. Seega Tatjana Hvorova 31.10.2008.a tervislik seisund ei takistanud tal kuriteo toime panna. Kohus asub seisukohale, et süüdistatav Tatjana Hvorova ütlused ei ole usaldusväärsed, nad ei ole kinnitatud ühtegi teise tõendiga ning kummutatud kannatanu, tunnistaja ütlustega ning SA Narva Haigla tõendiga. Kohus leiab, et süüdistatav Tatjana Hvorova ütlused on enda õigustavad ning antud soovist vabaneda kuriteo toimepanemisega kaasnevast vastutusest. Tatjana Hvorovale on esitatud süüdistus N S löömises- käega vastu nägu, tekitades füüsilist valu ja näo põrutuse. KarS § 121 objektiivne koosseis sisaldab nelja tegu, nende hulgas on löömine. Löömine on inimese keha järsk ühekordne mehaaniline mõjutamine. Löömise teoobjekt on teine inimene, kes tunneb peale lööki valu. Kohus tuvastas, et Tatjana Hvorova lõi süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas N S käega vastu nägu, st tuvastatud Tatjana Hvorova poolne valuline löök. Seega on kohtu hinnangul objektiivsest küljest täidetud Tatjana Hvorova poolt KarS § 121 objektiivne koosseis. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tatjana Hvorova on tahtlikult löönud N S ja tema on teadnud, et põhjustab oma tegudega valu. Kohtu hinnangul pani Tatjana Hvorova toime kehalise väärkohtlemise otsese tahtlusega. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohtul on alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele Tatjana Hvorova süüdi tunnistada temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdistuses esitatud viisil, ajal ja kohas. III Kohtu seisukoht karistuse osas KarS § 121 näeb karistusena ette nelja- rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd, peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Tatjana Hvorova pani toime otsese tahtlusega teise astme kuriteo, mille õigushüve on inimese tervis – kehaline ja vaimne heaolu. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus asjaolu, et süüdlase ja kannatanu vahel olid pikaajalised vaenulikud suhted ning Tatjana Hvorova tegevused ei põhjustanud raskeid tagajärgi. 6 1-11-11011 Tatjana Hvorova teos puuduvad KarS § 57, 58 järgi karistust raskendavad ega raskendavad asjaolud. Tatjana Hvorovale karistuse mõistmisel arvestab kohus ka asjaoluga, et süüdistatav on varasemalt nii kriminaalkorras kui ka väärteokorras karistamata, samuti võtab arvesse süüdistatava terviseseisundit ja vanust. Arvestades ülaltoodut ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, leiab kohus, et Tatjana Hvorovale tuleb mõista karistuseks rahaline karistus madalama määra lähedal. Asjaolu, et kuriteo toimepanemisest möödunud aja jooksul ei pannud Tatjana Hvorova uusi süütegusid, annab kohtule alust arvata, et tegemist on isikuga, keda on võimalik mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ilma reaalset rahalist karistust kohaldamata. IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas
lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt
§-le 175 lg 1 p 4,5,9, antud kriminaalasjas on tekkinud järgmised menetluskulud: sundraha 435 eurot, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 116 eurot ja 5 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 15.11.2011.a eelistungil osutatud õigusabi eest 172 eurot ja 56 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 5 eurot ja 25 senti, kannatanu pool valitud esindaja Tatjana Golovanova tasu 160 eurot.
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Tatjana Hvorova on varem kohtu poolt karistamata, samuti arvestades tema vanust (ta on pensionär) ja tervist (keskmine puue), leiab kohus, et tuleb Tatjana Hvorovalt välja mõista sundrahast 100 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 5 eurot ja 25 senti, kannatanu pool valitud esindaja Tatjana Golovanova tasu 160 eurot, ning ülejäänud osa menetluskuludest jätta
Kohus käesoleva kriminaalasja kohtuotsuse resolutsiooni koostamisel lubas ilmne ebatäpsus, jättes riigi kanda kaitsjale Jekaterina Jevšinale määratud tasu summas 121 eurot ja 30 senti, kuid vastavalt esitatud dokumentidele eeluurimisel kaitsjale oli välja makstud tasu summas 116.05 eurot. Samuti kohus ekslikult pole kajastanud resolutsioonis kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 15.11.2011.a eelistungil osutatud õigusabi eest kaitsjatasu summas 172 eurot ja 56 senti, mis tuleb ka jätta riigi kanda. Lähtudes ülalmainitust teeb kohus vea parandamise ning asendab fraas kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 121 (ükssada kakskümmend üks) eurot ja 30 senti, teiste fraasiga: kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 116 eurot ja 5 senti. Samuti kohus lisab fraasi: menetluskulud kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 15.11.2011.a eelistungil osutatud õigusabi eest 172 eurot ja 56 senti, jätta riigi kanda. Antud parandus ei mõjuta kohtuotsuse sisu ja ei raskendada süüdimõistetu olukorda. 7 1-11-11011 Otsuse tegemisel kohus juhindub
(/digitaalselt allkirjastatud) Larissa Prokopenko Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.