← Eesti

1-12-7840/5

Kriminaalasi nr 1-12-7840 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. august 2012. a Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-7840 (12250101529 ) Kohtuk

§ 180

lg3 alusel vabastada Margus Kiiver arvestatud kaitsjatasu 76.80 euro tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda.

  1. Väljamõistetud sundraha tuleb Margus Kiiveril tasuda igakuiste osamaksetena 12 (kaheteist) kuu jooksul, igakuise makse suurus sundrahal on 25.00 eurot. Igakuine sundraha makse tuleb teostada hiljemalt kuu
  2. –ks kuupäevaks. Esimene sundraha osamakse teostada hiljemalt 30.09.2012.a.
  3. Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Eelnimetatud tähtaegade möödumisel saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on

  1. peatüki
  2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (

§ 318lg 3 p 4).

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (

§ 318lg 4).

Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 2 Kriminaalasi nr 1-12-7840 kirjalikult 15 päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus Margus Kiiver süüdistatakse selles, et tema juhtis, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust (rikkus sellega LS § 201 lg1 nõudeid), 10.07.2012.a. kella 15.57 ajal Saare mk xxxkilomeetril mootorsõidukit Nissan Micra reg. märgiga xxxxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, etanooli sisaldusega veres 3,30 mg/g, laiendmääramatus 0,06 mg/g, lõplik tulemus 3,24 mg/g. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani Margus Kiiver toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus Margus Kiiver ` ile nõutud karistus: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus kolm

(3)kuud. KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 18 kuud ühes KarS § 75 lg. 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Süüdistatav Margus Kiiver andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, kahetseb toimepandut. Palub ennast kasvõi osaliselt vabastada menetluskulu tasumisest. Ta on töötu, rahaline sissetulek puudub täielikult. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi

) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kokkulepitud karistus on kooskõlas KarS §-s 56 sätestatuga. Tsiviilhagi puudub. Asitõendid puuduvad. Tõkend – tõkendiks on Margus Kiiver suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Tõkend tuleb kuni kohtuotsuse jõustumiseni jätta endiseks siis tõkend tühistada. Menetluskulud: Vastavalt

§ 180lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: 3 Kriminaalasi nr 1-12-7840 - Sundraha. Vastavalt

§ 175

lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks

§ 175

lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 290.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x290 eurot = 435 EUR-i.

§ 180

lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumise ositi ja tulenevalt Margus Kiivri materiaalsest olukorrast peab võimalikuks vähendada sundraha 300-le eurole.. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt

§ 175

lg 1 p 4 menetluskulu mis

§ 180lg1 alusel kuuluks väljamõistmisele süüdistatavalt.

Margus Kiiver’ ile riigiõigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjale arvestanud tasuks kokku 76,80 eurot.

§ 180

lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Margus Kiiver xxx. xxx. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Süüdistatavalt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 300 eurot. Kriminaalmenetluses peab isikule kaitsja olema määratud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava võib vabastada arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda Kristel Pedassaar Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.