1-06-2535/43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-06-2535 Kohtukoosseis Paavo Randma, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuni 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Margus Paksini (Paksin) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
3. juuni 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Margus Paksini määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 20.06.2012 määrusega jäeti Margus Paksin temale Harju Maakohtu 03.04.2006 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. M. Paksin on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 03.04.2006 otsusega KarS § 331 järgi ning karistatud KarS § 65 lg 2 kohaldamisega vangistusega 7 aastat 5 kuud 1 päev alates 03.04.
4. M. Paksini karistusaja algus on 03.04.2006 ja lõpp 04.09.
5. Viru Vangla esitas 20.04.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M. Paksini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise taotlemiseks. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja M. Paksini tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et M. Paksin on kriminaalkorras karistatud viis korda ja vangistuses viibib teist korda. Vangistuses on M. Paksinile määratud 12 distsiplinaarkaristust. M. Paksin kannab karistust KrK § 107 lg 2 ja § 101 p 2, 7 järgi sätestatud kuriteo toimepanemise eest. Viimane kord mõisteti M. Paksin kriminaalkorras süüdi vangistuses toimepandud kuriteo eest. Eeltoodust nähtub, et M. Paksin ei ole ka pikaajalises vangistuses viibimise ajal käitunud seadusekuulekalt. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav jätkuvalt ühiskonnas kõrgohtlik. Maakohtu istungil kinnitas M. Paksin, et vabanemise korral asub tööle OÜ-sse C XXXX na. Samas nähtub nii töökoha garantiikirjast kui ka kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et antud töökoht on kinnipeetavale tagatud vaid juhul, kui seal on vabu ametikohti. Samuti on küsitav kinnipeetava töötamine XXXX, kuna maakohtu istungil seletas kinnipeetav pikalt oma tervisliku seisundi olukorra kohta ja kinnitas, et keeldus vangistuses XXXX töötamast, kuna tema tervis seda ei võimalda. Kuna XXXX töö on ilmselgelt kordi raskem XXXX tööst, siis järelikult ei võimalda kinnipeetava tervis ka seda tööd teha. Arvestades ka kinnipeetava korduvat tööst keeldumist vanglas, on kinnipeetaval kadunud tööharjumus. Maakohtu istungil seletas M. Paksin, et soovib vabanemise korral asuda õppima XXXX. Maakohus tunnustab kinnipeetavat sellise mõtteviisi eest, kuid leiab, et vaid sellel alusel vabastamine ei ole põhjendatud. Eriala on võimalik omandada ka Viru Vanglas, mis pakub selleks erinevaid võimalusi. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu M. Paksin on esitanud määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistamist ning tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Juhul kui ringkonnakohus leiab, et asja ei ole võimalik otsustada ringkonnakohtus, palub M. Paksin asja saatmist Viru Maakohtule uueks arutamiseks. M. Paksin leiab, et maakohus on jätnud arvestamata teda positiivselt iseloomustavad asjaolud ning maakohtu määrus on põhistamata, mis on kaasa toonud ebaõige kohtumääruse. Maakohus pole arvestanud kõiki KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. M. Paksin sedastab, et maakohus oleks pidanud kaaluma tema tingimisi vangistusest ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega, sest seda on M. Paksin ja vangla taotlenud. Maakohus ei ole seda asjaolu arvestanud ning sellega oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. M. Paksin on seisukohal, et kuna tema 12 distsiplinaarkaristust on kustunud, näitab see VangS § 65 lg 5 kohaselt seda, et ta on asunud paranemise teele. Maakohus on seda positiivset asjaolu tõlgendanud negatiivselt. Määruskaebuses sedastatakse, et paljasõnaline on maakohtu seisukoht, et Viru Vanglas on võimalik omandada kutseharidust. M. Paksin toob välja, et ta on seda võimalust Viru Vanglalt korduvalt taotlenud, kuid talle pole seda võimaldatud. Maakohus pole arvestanud M. Paksini meditsiinilise seisundiga – M. Paksin on XXXX ning tal on XXXX. M. Paksin on seisukohal, et tema puhul on täidetud KarS §-s 56 sätestatud karistuse täideviimise eesmärgid, kuna ta on hukka mõistnud oma varasema käitumise ning on motiveeritud vabaduses elama seadusekuulekalt. M. Paksinil on vabanedes olemas elukoht ja lähedaste toetus. Talle on vabanedes lubatud ka töökoht, kuid ta on valmis vajadusel leidma ka teise töökoha. M. Paksin on seadnud töö kõrvalt XXXX omandamise eesmärgi esikohale. M. Paksin leiab, et kriminaalhooldus on pärast pikaajalist vangistust tema jaoks tähtis, kuna siis saab ta vajadusel abi järele pöörduda kriminaalhooldusametniku poole. -2- M. Paksin viitab määruskaebuses Riigikohtu määrusele nr 3-1-1-91-
6. Samuti viitab ta Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusele Choreftakis ja Choreftaki vs Kreeka (17.01.2012), kus sedastati, et isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine tagab isiku parema integratsiooni ühiskonda, kuna isik on järelevalve all. Määruskaebusele on lisatud dokumendid ja vaideotsused, mille kohaselt ei ole Viru Vangla rahuldanud M. Paksini taotlust kutsehariduse omandamiseks vanglas, kuna M. Paksini täitmiskavas ei ole märgitud kutseõppe läbimise vajadust. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole M. Paksini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolusid, et M. Paksinil on olemas vabanedes elukoht ning toetavad sugulased. Ringkonnakohus hindab samuti M. Paksini poolt omandatud XXXX, läbitud sotsiaalprogramme ning tööle asumise soovi. Ringkonnakohus märgib, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saab M. Paksin veelgi kinnistada positiivseid nihkeid oma elus. Sellele vaatamata nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et need positiivsed asjaolud ei kaalu üles seda, et M. Paksin on korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest ja need karistused pole motiveerinud teda õiguskuulekalt käituma. Karistusregistri andmetel on teda viis korda kriminaalkorras karistatud, kusjuures viimane kuritegu on toime pandud vangistuse ajal. Suurem osa toimepandud kuritegudest on seotud vägivallaga. Käesoleval hetkel kannab M. Paksin vanglakaristust teist korda. M. Paksin vabanes vanglast 27.09.2000, kus kandis viie aastast vangistust. Ida-Viru Maakohtu 16.11.2004 otsusega karistati teda juba vähem kui kolm nädalat hiljem (14.10.2000) toimepandud raske isikuvastase kuriteo eest. Kuna esimene vanglakaristus ei hoidnud teda uuesti kuritegude toimepanemisest, siis ei tekita see ringkonnakohtus veendumust, et M. Paksin suudab vabaduses elada seadusekuulekat elu. Lisaks on ringkonnakohus seisukohal, et Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuses märgitud tõenäosus seksuaal- ja vägivallaga seotud uute kuritegude toimepanemise osas on väga kõrge. Määruskaebuses on sedastatud, et M. Paksin põeb XXXX ning XXXX. Samas pole M. Paksin selgitanud, kuidas mõjub edasine vangistuses viibimine tema tervisele negatiivselt. Ringkonnakohus on seisukohal, et vangistuses on M. Paksinile tagatud vajalik arstiabi ja järelevalve. Tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine võiks olla põhjendatud, kui M. Paksin saaks vabaduses oluliselt paremat arstiabi kui vanglas. Seda pole M. Paksin aga välja toonud. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, et kuna M. Paksinile vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristused on lõppenud, ei oleks maakohus pidanud neid M. Paksini isikut negatiivselt iseloomustavate asjaoludena arvestama. Tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine (RKKKm nr 3-1-1-91-06, p 8.1). Ringkonnakohus hindab, et M. Paksin pole viimase aasta jooksul toime pannud distsiplinaarrikkumisi. Samas ei lükka see ümber asjaolu, et ajavahemikul 2004-
7. aastatel on M. Paksinit distsiplinaarkorras karistatud 12 korda, -3- mis näitab, et isegi range järelevalve tingimustes pole M. Paksin suutnud järgida kehtivaid norme. Ringkonnakohus nõustub EIÕK seisukohaga, et üldjuhul tagab tingimisi ennetähtaegne vabastamine kinnipeetava efektiivsema integratsiooni ühiskonda, kuna isik on järelevalve all. Sellele vaatamata on ringkonnakohus seisukohal, et kuna M. Paksin on oma käitumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused ei ole täitnud eesmärki – hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest, siis on käesoleval hetkel tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Ringkonnakohus peab oluliseks asjaolu, et viimane kuritegu on M. Paksini poolt toime pandud vangistuse ajal. Kuna isegi vanglakaristuse ajal ei ole M. Paksin suutnud õiguskuulekalt käituda, ei teki ringkonnakohtul veendumust, et elektrooniline järelevalve hoiab ära M. Paksini poolt uute kuritegude toimepanemise. M. Paksin sedastab määruskaebuses, et Viru Vanglas ei ole tal võimalik omandada kutseharidust. Ringkonnakohus peab positiivseks M. Paksini soovi omandada kutseharidust. Samas on M. Paksinile Viru Vangla poolt korduvalt selgitatud, et kutsehariduse omandamine ei ole talle käesoleval hetkel täitmiskavas ette nähtud. Individuaalne täitmiskava on kinnipeetava karistuse täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud. Vangla kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt suurendavad M. Paksini poolt uute kuritegude toimepanemise ohtu tema elustiil, alkoholi kuritarvitamine, käitumine ning hoiakud. Täitmiskava koostatakse kinnipeetava tõsisemaid riske arvestades. Tulenevalt asjaolust, et M. Paksin saab vangistuses tegeleda eelnevalt mainitud tõsiste riskidega, pole ringkonnakohtu hinnangul M. Paksini tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ainuüksi kutsehariduse omandamise eesmärgil põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Ringkonnakohus leiab, et ennetähtaegne tingimisi vabastamine koos kriminaalhooldusele allutamisega on efektiivne eelkõige nende süüdimõistetute suhtes, kes on näidanud, et karistus on nende suhtes eesmärgi täitnud. M. Paksini suhtes, keda on mitmeid kordi karistatud kriminaalkorras ning kes on kuritegu toime pannud ka vangistuse ajal, ei saa järeldada, et tema suhtumises on toimunud muudatused paremuse suunas. Selleks, et M. Paksinit tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg-s 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Paavo Randma Mati Kartau -4- Maarika Kuusk