KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3.september 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-7880
(10240102529)Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
- juuli 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Mebelland esindaja vandeadvokaat Küllike Nammi (Namm) kaebus RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 208 lg-st 5 jätta OÜ Mebelland esindaja vandeadvokaat Küllike Nammi kaebus Riigiprokuratuuri
- juuli 2012 määrusele rahuldamata. KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele. Asjaolud 28.05.2010 alustati Ida Prefektuuris kriminaalasjas nr 10240102529 menetlust KarS § 201 lg 1 tunnustel OÜ Mebelland esindaja vandeadvokaat Küllike Nammi kuriteokaebuse alusel, selle kohta, et ajavahemikul 01.02.2006 kuni 31.12.2007 sai Toomas Tedrekull äriühingu arvelt 215,164.97 krooni (13,751.55 eurot), esitades samas äriühingu raamatupidajale dokumendid rahaliste vahendite kulutamise kohta summas 90,987.66 krooni (5,815.17 eurot) ja jättes esitamata kuludokumendid äriühingu rahaliste vahendite kasutamise kohta summas 124,186.31 krooni (7,936.95 eurot). 18.05.2012.a. koostas Viru Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse lõpetamise määruse. 08.06.2012 esitas OÜ Mebelland määruskaebuse kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele. Viru Ringkonnaprokuratuuri 18.07.2012 tegi Riigiprokuratuur määruse, millega jättis esitatud kaebuse rahuldamata. Riigiprokuratuuri määruse sisu Riigiprokuratuuri määruse kohaselt on kriminaalmenetluse lõpetamise määrus seaduslik ja põhjendatud selles toodud motiividel. Riigiprokuratuuri hinnangul ei tõenda ainuüksi kuludokumentide puudumine T. Tedrekulli käitumises KarS § 201 koosseisulist tunnust – valduses oleva või isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmandate isikute kasuks pööramist ja asjaolu, et kahtlustuses nimetatud rahalisi vahendeid ei kasutanud T. Tedrekull seoses OÜ Mebelland majandustegevusega. Riigiprokuratuuri määruse kohaselt on kahtlustatav T. Tedrekull andnud ütlusi selle kohta, et kasutas OÜ Mebelland kontodelt ja kassast väljavõetud raha sisuliselt kogu OÜ Mebelland tööprotsessi korraldamiseks: maksmine transpordifirmadele ja töötajatele, laotöötajatele, kauba kokkupanijale, tööalased reisikulud (sh Hiina Rahvavabariiki), mööbli näitusmüükide korraldamine, millega seoses kahtlustatav elas kuu aega väljaspool oma elukohta jne. Riigiprokuratuuri määruses on viidatud ka Tartu Ringkonnakohtu 09.09.2012 lahendile nr 2-09-20330, milles on tuvastatud, et T. Tedrekull tegutses äriühingus nii juhatuse liikme kui tegevjuhina. Riigiprokuratuur märkis, et nimetatud ringkonnakohtu lahendi kohaselt pidi S. A. juhatuse liikmena olema majandusaasta aruannete pinnalt teadlik sellest, et T. Tedrekullile maksti töötasu ja sellelt tasuti makse. Riigiprokuratuuri hinnangul saab eeltoodut arvesse võttes järeldada, et S. A. teadis ka T. Tedrekulli poolt tehtud kulutustest, mille kohta kuludokumendid puudusid ja aktsepteeris neid, kuna T. Tedrekulli ja raamatupidaja I. Savitskaja ütlustest tuleneb, et aruandeid kulude ja tulude kohta koostati igakuiselt, neid kontrolliti juhatuse liikmete poolt ning nende osas T. Tedrekullile mingeid pretensioone ei esitatud. Riigiprokuratuur leidis, et kahtlustatava poolt antud ütlusi kulutuste ja kuludokumentatsiooni puudumise kohta võib lugeda põhjendatuks ning tõlgendas kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlust kahtlustatava süüdiolekus tema kasuks. Kaebuses esitatud taotluste sisu OÜ Mebelland esindaja taotleb Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ja kriminaalasjas menetluse jätkamist. Kaebuse kohaselt on T. Tedrekull omaks võtnud asjaolu, et sai kahtlustuses nimetatud rahasumma oma käsutusse ning tegi selle arvelt kulutusi, mille kohta kuludokumendid puuduvad. Kaebuse esitaja leiab, et ilma kuludokumentideta ei ole võimalik hinnata kulutuste tegemist ning arvestades kahtlustuses esitatud summa suurust (7,936.95 euro), on ilmselge, et nii suures ulatuses tehtud kulutused ei saanud olla seotud toitlustus- või taksoteenusega, mille kohta T. Tedrekull väidetavalt kuludokumente ei saanud võtta. Kaebuse esitaja hinnangul on asjakohatu väide, et S. A. oleks pidanud teadma või teadis, et kõikide kulude kohta T. Tedrekull kuludokumente esitada ei saa. Kaebuse kohaselt oli kohustus kuludokumentide esitamiseks T. Tedrekullil, kannatanuks on äriühing, mitte selle juhatuse liige ning kuriteo toimepanemist ei saa mõjutada ka see, kas teine juhatuse liige rahaliste vahendite kasutamisest teadis või mitte. Kaebuse esitaja hinnangul ei oma tähendust, kes ja mis ajal olid allkirjaõiguslikud isikud äriühingule kuuluvate pangakontode käsutamisel, kuna sularaha võeti välja T. Tedrekulli valduses oleva pangakaardi alusel ning T. Tedrekull on seda ka tunnistanud. Kaebuse esitaja leiab, et ebatäpsused kontoaruandes, kuriteoteates ja kahjuõiendis on kõrvaldatavad ega saa olla kriminaalasja lõpetamise põhjuseks. Kaebuse esitaja ei nõustu prokuratuuri poolt esitatud väitega, et äriühingule tehtavaid kulutusi ei olnud kuidagi määratletud ja piiritletud ning märgib, et kõik kulutused, mis tehti äriühingu huvides ning äriühingu arvelt võetud rahaliste vahendite arvel, tuli raamatupidamises dokumenteerida. Kaebuse esitaja leiab, et kuna puuduvad tõendid äriühingule kuuluva vara kasutamise kohta äriühingu huvides, omastas T. Tedrekull kahtlustuses nimetatud summa ning pööras selle oma kasuks. Kaebuse esitaja rõhutab, et just puuduvad kuludokumendid kinnitavadki, et äriühingule kuuluvaid rahalisi vahendeid ei kasutatud äriühingu huvides ja T. Tedrekull pööras äriühingule kuuluva raha oma kasuks. Kaebuse kohaselt ei saa majandusaastaaruande kinnitamine võtta äriühingult õigust esitada kuriteokaebust ning käesoleval juhul ei ole tegu juhatuse liikmete kohustuste rikkumisega, vaid oma õiguste kuritarvitamisega, mis väljendus selles, et T. Tedrekull, omades äriühingu -2- pangakaarti ning kasutades ära teise juhatuse liikme S.A. usaldust, võttis äriühingu pangaarvelt välja korduvalt sularaha ning pööras selle oma kasuks, sest raha kulutamist äriühingu huvides ei tõenda mitte ükski dokumentaalne tõend. Kaebuse esitaja leiab, et kuigi menetlejal võis tekkida veendumus, et T. Tedrekullil olid vabad käed firma tegevuse korraldamisel, ei andnud see T. Tedrekullile õigust äriühingule kuuluva vara omastamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et raha kulutati päevarahadena vms esitatud, samuti puudub teave, kus ja millisel perioodil T. Tedrekull lähetuses viibis. Kaebuse esitaja hinnangul on prokuratuur tuginenud ainult kahtlustatava ütlustele, jättes tähelepanuta kaebuse esitaja seisukohad ja esitatud tõendid. Kaebuse kohaselt jääb T. Tedrekulli ütlustest mulje, et ta maksis nii töötasu kui ka teenustasu sularahas ning ilma, et oleks selle kohta sõlminud lepinguid ja saanud arveid. Kaebuse esitaja seab T. Tedrekulli sellised ennastõigustavad väited kahtluse alla ning leiab, et need lähevad asjaolu vastuollu T. Tedrekulli tegevusega – osadel juhtudel esitati kuludokumente, aga teatud juhtudel mitte. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole mingit loogilist põhjendust, miks osadel juhtudel ei olnud võimalik kuludokumente esitada. Kaebuse esitaja taotleb raamatupidaja M.A. ülekuulamist tunnistajana, kuna viimane osutas alates maist 2007 raamatupidamisteenust OÜ-le Mebelland ning töötles T. Tedrekulli poolt edastatud raamatupidamisdokumente. Seega saab M. A. anda ütlusi selle kohta, milliseid dokumente T. Tedrekull temale esitas ning kas esitatud kuludokumendid katsid äriühingu arvelt väljavõetud summasid. Samuti saab M. A. kinnitada, et kõik T. Tedrekulli poolt esitatud dokumendid kajastuvad raamatupidamisaruannetes ning anda ütlusi selle kohta, et T. Tedrekull ei ole ühtegi täiendavat tõendit omastatud summa kasutamise kohta esitanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
- Ringkonnakohus leiab, et OÜ Mebelland esindaja kaebus Riigiprokuratuuri määruse peale tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kaebuses esitatud seisukohad alust kriminaalmenetluse jätkamiseks ja täiendavate menetlustoimingute läbiviimiseks.
- Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri seisukohaga, et prokuratuur on põhjendatult kriminaalmenetluse lõpetanud seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega. Ringkonnakohtu hinnangul on prokuratuur ja Riigiprokuratuur põhjalikult selgitanud, miks T. Tedrekulli käitumises KarS § 201 süüteokoosseisu tunnuseid ei tuvastatud. Ringkonnakohus nõustub prokuratuuri ja Riigiprokuratuuri vastavate seisukohtadega ja ei pea seetõttu vajalikuks neid tervikuna korrata.
- Ringkonnakohus, hinnates kogumis kriminaalasjas kogutud tõendusteavet, ei nõustu kaebuses esitatud seisukohaga, et kuludokumentide puudumine kinnitab, et kahtlustatav kulutas OÜ Mebelland raha oma tarbeks ja pööras sellega ettevõtte vara oma kasuks. Ringkonnakohus märgib, et kahtlustatav on tunnistanud kuludokumentide esitamata jätmist ja kuriteoteates väljatoodud rahaga ettevõtte huvides tehingute tegemist, kuid sellest ei saa üheselt järeldada, et kahtlustatav raha omastas. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kriminaalmenetluse käigus leitud tõendusteavet, mis omastamisele viitaks ning kahtlustatava ja tunnistajate ütlused viitavad pigem sellele, et ettevõtte juhatuse liikmete tegevuses võis esineda raamatupidamise kohustuse rikkumise tunnuseid ja finantsdistsipliini järgimise eiramist. Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et prokuratuur on T. Tedrekulli tegevust OÜ Mebelland juhatuse liikmena piisavalt põhjalikult uurinud ning jõudnud omastamisele viitavate tõendite puudumisel õigele seisukohale, et kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlust kahtlustatava süüdiolekus tuleb tõlgendada T. Tedrekulli kasuks. Ringkonnakohus nõustub prokuratuuri seisukohaga, et OÜ Mebelland raamatupidamises valitsenud korratus, muuhulgas segadus menetlejale esitatud andmetes, -3- ning ettevõttes esinenud suuline asjaajamine, sh T. Tedrekulli endaga sõlmitud suuline juhatuse liikme leping, viitavad sellele, et ettevõtte teisel juhatuse liikmel S. A. oli ettevõtte kohustuste eest vastutava isikuna ülevaade ettevõtte kuludest ja raamatupidamisest, kuid ta ei teinud T. Tedrekullile tema tegevuse osas etteheiteid. Kuigi ühe juhatuse liikme teadmine raamatupidamiskohustust rikkuvast asjaajamisest ei välistaks tõepoolest teise juhatuse liikme vastutust äriühingu vastu toime pandud süütegude eest, viitab see antud kriminaalasjas sellele, et dokumenteerimata asjaajamine oli OÜ-s Mebelland tavapärane ja seda aktsepteeriti juhatuses, mistõttu on muude tõendite puudumisel tagantjärgi kuludokumentide puudumist ühe juhatuse liikme poolt toime pandud omastamisena tõlgendada meelevaldne. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul ümber lükatud kahtlustatava kaitseversiooni, et puuduolevat sularaha kasutati ettevõtte tavapärases majandustegevuses, mh välislähetustel ja ettevõtte esindamisel, ning selle kohta puudub dokumentatsioon, kuna suulist ja dokumenteerimata asjaajamist tuli ettevõttes valitsenud korratuse tõttu ette.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebuse esitaja poolt taotletud uue tunnistaja, kunagise raamatupidaja M.A. ülekuulamine vajalik ega anna põhjust T. Tedrekulli suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks. Kaebuse kohaselt saab M.A. anda ütlusi selle kohta, milliseid dokumente T. Tedrekull temale esitas ning kas esitatud kuludokumendid katsid äriühingu arvelt väljavõetud summasid. Samuti saaks M.A. kaebuse kohaselt kinnitada, et kõik T. Tedrekulli poolt esitatud dokumendid kajastuvad raamatupidamisaruannetes ning anda ütlusi selle kohta, et T. Tedrekull ei ole ühtegi täiendavat tõendit omastatud summa kasutamise kohta esitanud. Ringkonnakohus leiab eeltoodust tulenevalt, et tunnistaja ütlused selgitaksid vaid T. Tedrekulli poolt esitatud kuludokumente, kuid ei annaks uut teavet dokumenteerimata jäetud kulutuste kohta, mistõttu ei anna nimetatud tunnistaja ülekuulamine olulist tõenduslikku teavet ning vaid sel eesmärgil kriminaalmenetluse jätkamine pole põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et prokuratuur on kriminaalasja menetlenud piisavalt põhjalikult ja kontrollinud kõiki kuriteoteates väljatoodud asjaolusid ning omastamise kuriteotunnuste osas tõendusteabe mitteleidmise järel põhjendatult kriminaalmenetluse lõpetanud.
- Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub alus, Riigiprokuratuuri määrus tuleb jätta muutmata ja sellele esitatud kaebus jätta rahuldamata. Tiit Lõhmus kohtunik -4-