1-09-4625/43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-4625 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
2. juuli 2012 määrus vangistusest elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aare Tupitsa (Tupits) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Tartu Maakohtu
3. juuli 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Aare Tupitsa määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 27.07.2012 määrusega jäeti Aare Tupits temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. A. Tupits kannab karistust Pärnu Maakohtu 10.09.2009 kohtuotsuse alusel, mille kohaselt mõisteti ta süüdi KarS § 113; § 414 lg 1 ja 418 lg 1 järgi ning teda karistati vangistusega 9 aastat 4 kuud alates 19.10.
4. Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.
5. a otsusega muudeti maakohtu otsust ja A. Tupitsat karistati KarS § 113 ja § 64 lg 1 järgi vangistusega 7 aastat ja 4 kuud. Karistuse kandmise aja algus on 19.10.2008 ja lõpp 19.02.
6. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega alates 19.06.
7. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, hinnanud vangla esitatud materjale ja prokuröri kirjalikku arvamust ning kuulates ära süüdimõistetu, leidis, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Maakohus märkis, et süüdimõistetu kannab praegu vangistust tapmise, relva ja lõhkematerjali suitsuta püssirohu ebaseadusliku omamise eest. Kolmel korral on teda karistatud väärtegude toimepanemise eest, s.h kahel korral mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning talle mõistetud vangistusest on kandmata üle 3,5 aasta. Maakohus nõustus vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamusega, mille kohaselt eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise oht, sest süüdimõistetul on varem olnud sõltuvus alkoholist, alkoholilembeline on ka tema elukaaslane ning alkoholijoobe korral käitub süüdimõistetu kontrollimatult ja agressiivselt. Samuti on vangla teda lugenud kõrgohtlikuks. Seega ei ole praegu välistatud, et vabaduses võib süüdimõistetu alkoholi tarvitamise järgselt toime panna uue kuriteo. Kohus märkis, et süüdimõistetu pani raske isikuvastase kuriteo, teise inimese tapmise, toime tulirelvaga kodus, kus tarvitati alkoholi. Samuti puuduvad süüdimõistetul piisavad oskused probleemide adekvaatseks lahendamiseks. Ta on küll vangistuse kandmisel ajal läbinud sotsiaalprogrammi XXX, kuid individuaalses täitmiskavas märgitud sotsiaalprogrammi – XXX, mis võiks tal aidata oluliselt paremini vabaduses igapäevaste probleemide lahendamisega toime tulla, ta läbinud veel ei ole. Kohtul ei tekkinud kindlat veendumust, et süüdimõistetu ei kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamiseks ka vaatamata sellele, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta soovib edaspidi käituda seadusekuulekalt, omab kindlat elukohta ja lähedaste toetust ning tal on võimalik saada töökoht AS-is V. Kohus leidis, et süüdimõistetut, kes on tapnud tahtlikult teise inimese ja kellel on kalduvus alkoholi kuritarvitamisele, ei ole õiglane praegu vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist, kui tal on vangistusest kantud alla 4 aasta ja individuaalne täitmiskava on täidetud vaid osaliselt. Elektroonilise valve kohaldamine ei välista uue kuriteo toimepanemist. Ka leidis kohus sooritatud kuritegude laadi ja raskust arvestades, et kantud karistus ei ole piisav, et täita oma üld- ja eripreventiivset eesmärki, sest üldjuhul peaks raske kuriteo toimepanija kandma vangistuse tähtaja lõpuni. Need positiivsed muutused, mis on praegu tekkinud süüdimõistetu käitumises, ja soov edaspidi elada seadusekuulekalt, võivad olla vaid ajutised, mistõttu veendumaks, et süüdimõistetu on kindlalt parandanud oma eluhoiakuid, suhtumist ühiskonda ja mõttemaailma, oleks vaja veel aega. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu A. Tupits palub tühistada Tartu Maakohtu määrus ning vabastada ta tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. A. Tupits märgib, et tal on olemas elukoht ja kõik võimalused elektroonilise valve paigaldamiseks. Tal on ka lähedaste toetus ning töökoht AS-s V ning invaliidsuspension. Määruskaebuse esitajal ei ole olnud ühtegi distsiplinaarkaristust. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi XXX, lõpetanud XXX kursuse ja XXX kursuse. Kuna XXX ja XXX 2 treening toimusid ühel ajal, ei saanud määruskaebuse esitaja mõlemast osa võtta. Liiatigi õppis ta samal ajal XXX ning rohkem ei ole teda sotsiaalprogrammidesse kutsutud. Tartu Vangla on A. Tupitsa mittevägivaldse ja vägivaldse kuriteo toimepaneku riskiks hinnanud vastavalt 7% ja 16% ja toetanud tema ennetähtaegset vabastamist. Kogu karistusaja jooksul ei ole tal esinenud konflikte ei vangla töötajate, kaasvangide ega õpetajatega. Alkoholilembusesse puutuvalt märgib kaebuse esitaja, et põeb XXX ja tarvitab igapäevaselt ravimeid, mis välistavad alkoholi tarbimise. Väär on ka kriminaalhooldaja väide A. Tupitsa elukaaslase alkoholilembuse kohta – E.S. on seaduskuulekas kodanik, kes on ka ise töötanud korrakaitseorganis. Praegu on ta invaliid, kes vajab lähedase inimese abi ja toetust. A. Tupits lisab veel, et tal on olemas kõik eluks vajalikud vahendid – oma kodu, XXX, oskus töötada ka XXXa, XXX töölisena ning läbitud on XXX kursus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole võimalik A. Tupitsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et isikut, kes on tapnud tahtlikult teise inimese ja kellel on kalduvus alkoholi kuritarvitamisele, ei ole õiglane praegu vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist, kui tal on vangistusest kantud alla 4 aasta ja individuaalne täitmiskava on täidetud vaid osaliselt, kuna käesolevaks ajaks ei ole karistus täitnud oma eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid.
10. Ringkonnakohus möönab, et A. Tupitsa käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline arvesse võtta positiivseid asjaolusid – A. Tupits on vangistuse kestel täitnud XXX õppekava täies mahus ja osalenud sotsiaalprogrammis XXX, tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning tal on lähedaste toetus ja vabanedes töökoht AS-is V. Tal on olemas oma kodu, XXX, oskus töötada ka XXX, XXX ning läbitud on XXX kursus. Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu leiab ringkonnakohus, et A. Tupitsa vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. 3.1 Ringkonnakohus ei saa jätta tähelepanuta, et A. Tupits kannab karistust raske isikuvastase kuriteo, teise inimese tapmise eest. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on ta käitunud probleemide lahendamisel vägivaldselt, ette on tulnud enesevalitsuse kaotust. Ehkki käesolevaks ajaks on A. Tupits asunud taasühiskonnastamist toetavate tegevuste läbimisega muutma oma probleemkäitumist, on ringkonnakohtu hinnangul vara teha tema hoiakutest järeldusi. Isegi kui arvestada määruskaebuses märgituga, et kaks sotsiaalprogrammi toimusid üheaegselt, leiab ringkonnakohus, et A. Tupitsale oleks kasulik osaleda sõltuvuskäitumist maandavates programmides, kuna kuriteo pani ta toime alkoholijoobes. Ringkonnakohus märgib samuti, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saab A. Tupits positiivseid nihkeid oma ellusuhtumises kinnistada ja tema karistusaja pikkus võimaldab tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust läbi vaadata edaspidigi. 3.2 Ringkonnakohus märgib, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel peab kohus obligatoorselt hindama neid elutingimusi ja tagajärgi, mida süüdimõistetule vabastamine võib kaasa tuua. A. Tupits on välistanud alkoholitarbimise tal diagnoositud XXX 3 tõttu. Samas on kinnipeetava iseloomustuse kohaselt XXX tõttu süüdimõistetule juba enne vangistust määratud töövõimetus XXX%. Alkoholijoobes toime pandud kuritegu ja väärteod viitavad sellele, et A. Tupitsal diagnoositud haigus ei takistanud teda ka enne alkoholi tarbimast. Problemaatiliseks võib muuta vabanemisjärgse olukorra ka see, et kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt oli juba varem A. Tupitsal elukaaslasega tülid ja hetkel on elukaaslasele väidetavalt alkoholi liigtarbimise tagajärjel määratud XXX. Seega puudub ringkonnakohtul kindlus, et A. Tupits suudaks täita ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid kontrollnõudeid ja hoiduda alkoholi tarvitamisest. 3.3 Ehkki Tartu Vangla on tõepoolest hinnanud uue kuriteo toimepaneku riski A. Tupitsa poolt väikeseks ja toetanud lähtudes riskivalemi tulemist tema ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla, ei ole vangla hinnang kohtule siduv ja kohus teeb otsuse lähtudes siseveendumusest. 3.4 Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, on karistuse tervikuna ärakandmine reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Seejuures on ringkonnakohus seisukohal, et mida raskema kuriteo eest on vangistus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
11. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4 Paavo Randma