§-dest 208 lg 1 ja lg 3 ning 326 lg 2 jätta AS Võru Teataja esindajate vandeadvokaat Marko Kairjaki ja advokaat Meree Punabi kaebus Riigiprokuratuuri 10. mai 2012 määruse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib
lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo majanduskuritegude talituse menetluses oli kriminaalasi nr 11760000066, milles alustati menetlust 05.04.2011 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri poolt KarS § 300 tunnustel selle kohta, et 28.03.2011 saabus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri M.N. avaldus kriminaalmenetluse alustamiseks 24.03.2011 ajalehes Võrumaa Teataja ilmunud artiklites „Mõniste vallavanem tegi vallale poole miljoniga külma" ja „Korruptsioon Mõniste Vallavalitsuses" kirjeldatud sündmuste uurimiseks. Nimetatud kriminaalasjale on juurde liidetud kriminaalasi nr 09760000209, milles alustati menetlust 11.08.2009 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri poolt KarS § 345 lg 1 tunnustel selles, et Mõniste vallavanem T.L. kasutas hankemenetluses ebaõige sisuga Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse Võru teeninduskoha ametniku V.U. poolt väljastatud tõendit selle kohta, et OÜ Selista Ehitusel ei olnud ajavahemikus 21.03.2009-24.03.2009 maksuvõlga. Tõendi esitamise tulemusena sõlmiti hankeleping OÜ Selista Ehitusega, keda hankija oleks õige informatsiooniga tõendi esitamise korral kohustatud kõrvaldama. M.N. poolt esitatud avaldusele lisatud eelnimetatud artiklitest nähtub, et väidetavalt sõlmis Mõniste vald 08.05.2009 hankelepingu sotsiaalmaja ehitamiseks OÜ-ga Selista Ehitus, kellel oli hankemenetluse ajal maksuvõlg ja kelle oleks vald pidanud hankemenetlusest kõrvaldama vastavalt RHS § 38 lg 1 p-le 1. Hankemenetluse reegleid rikkudes sõlmitud lepingu alusel ja enne Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) positiivse rahastamisotsuse saamist maksis Mõniste vald OÜ-le Selista Ehitus välja 853 576, 48 krooni, mis on enam kui olulisele kahjule vastav summa. Kuivõrd EAS projekti ei toetanud ning hange tühistati, sai Mõniste vald väidetavalt kahju summas, mis on rohkem kui olulisele kahjule vastav summa. Ülalnimetatud episoodides kriminaalasi KarS § 300 tunnustel lõpetati
10.06.2011 saabus Kaitsepolitsei vahendusel Lõuna Ringkonnaprokuratuuri AS Võru Teataja esindaja Marko Kairjaki poolt esitatud kuriteoteade. Kuivõrd kuriteoteates kirjeldatud asjaolud omasid osaliselt puutumust kriminaalasja 11760000066 raames uuritavate sündmustega, siis liideti AS Võru Teataja avaldus nimetatud kriminaalasja juurde. AS Võru Teataja avalduse kohaselt on Võru endine linnapea Ü.T. seotud erinevate tegudega, mille teostamise motiiv võib olla temaga seotud isikutele kasu toomine või siis temaga seotud ametiisikute kasutamine erinevate toimingute teostamiseks Ü.T. huvides. Kahtlus on Ü.T. tegevuse seaduslikkuses oma väimehe I.K. ärihuvide edendamisel. Avalduses on palutud kontrollida Mõniste sotsiaal- ja tervishoiukeskuse rekonstrueerimise hanget. Samuti palus avaldaja kontrollida Võrukivi tööstuspargi rajamist, 7 ha maa erastamist OÜ-le Selista Ehitus ning maavanema Ü.T. võimalikku mõjuvõimuga kauplemist tööstuspargi rajamisel ja erastamisega seotud toimingute läbiviimisel. Ülaltoodud episoodides, lähtudes kogutud tõenditest, ei ole kaebuses esitatud asjaolude suhtes tuvastatud kuriteotunnuseid ja Ü.T. käitumises ei ole tuvastatud mõjuvõimuga kauplemise tunnuseid, seega vastavalt
Lisaks eeltoodule on kuriteoteates avaldatud kahtlust, et AS Võru Teataja juhatuse liikmete suhtes alustatud kriminaalmenetlust läbi viiva menetleja S. Trumm. suhtes võib olla toime pandud KarS § 2981 lg 1 sätestatud süütegu, millele viitavad menetlustoimingu toimumise aeg, s.o vahetult pärast Võrumaa Teatajas ilmunud artiklit „Kes uurib T. afääre?" ja 17.05.2011 K.A. Ü.T. poolt saadetud e-kirjas olev lause: „ja minule teadaolevalt, ka seda mis toimub Võrumaa Teatajas ei juhi Sina aga kellegi teise poole mina ka pöörduda ei oska". Menetleja leidis, et kuriteoteates esitatud väited on täiesti alusetud ja meelevaldsed ning toimunud sündmusi ei ole võimalik omavahel mõistuspäraselt seostada. Kriminaalasjas nr 10760000036, mille raames 04.05.2011 läbiotsimine teostati, alustati menetlust juba 2010. a alguses. Läbiotsimise vajalikkuse otsustas prokuratuur, kes esitas 27.04.2011
lg 2 alusel eeluurimiskohtunikule taotluse teostada läbiotsimine AS Võru Teataja kui ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku ruumides, et leida AS Võru Teataja raamatupidamisdokumente ja AS Võru Teataja poolt omandatud määruses nimetatud esemeid. Prokuröri taotluse alusel on läbiotsimismääruse väljastanud 28.04.2011 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kohtunik Kersti Vosman, seejuures kontrollib kohtunik kõiki kriminaalmenetluses kogutud tõendeid ning otsustab nende pinnalt läbiotsimise põhjendatuse. Uurija, toimetades 04.05.2011 läbiotsimist, täitis vaid kohtumäärust. Seejuures oli kohtumääruse alusel õigus läbi otsida kõik AS Võru Teataja ruumid. Kuriteoteates esitatud seosed ja viide e-kirjale ei andnud alust kahtlusteks, et menetleja suhtes oleks toimunud mingeid ebaseaduslikke mõjutusi. Seega puudub kuriteoteates kirjeldatud kuroteosündmus. Ülaltoodu alusel vastavalt
lg 1 p 1 ja § 200 kohaselt kriminaalmenetlus lõpetati 09.04.2012 Lõuna Prefektuuri määrusega ringkonnaprokuröri nõusolekul. -2- AS Võru Teataja esindaja vandeadvokaat M. Kairjak esitas 20.04.2012 kriminaalasjas nr 11760000066 kaebuse 09.04.2012 kriminaalasja lõpetamise ja toimikuga tutvumise keeldumise peale tervikuna ning palus võimaldada AS-l Võru Teataja kui kannatanul tutvuda kriminaalasja materjalidega ning tühistada lõpetamise määrus ja jätkata kriminaalmenetlust kõikide kuriteoepisoodide osas. Riigiprokuratuuri määruse sisu Riigiprokuratuur jättis 10.05.2012 määrusega AS Võru Teataja esindaja kaebuse läbi vaatamata ning taotluse kriminaalmenetlustoimikuga tutvumiseks rahuldamata. Riigiprokurör, vaadates läbi esitatud kaebuse, leidis, et AS Võru Teataja ei ole antud kriminaalasjas kannatanu, kuna talle ei ole kahju tekitatud
lg 1 mõttes, mistõttu kaebus jääb läbi vaatamata
Kaebuse läbi vaatamata jätmise korral seda sisuliselt ei lahendata. Riigiprokurör selgitab, et kaebusest ei nähtu, millises kriminaalasja nr 11760000066 episoodis on AS Võru Teataja kannatanu ja millist kahju, milles see väljendub ja mis ulatuses on ta kandnud, kaebusest ei selgu. Seega ei saa AS-i Võru Teataja lugeda kannatanuks ning kaebus jääb läbi vaatamata. AS Võru Teataja ruumid otsiti läbi 04.05.2011 kriminaalasja nr 10760000036 raames, milline algatati 22.02.2010 ning milline on käesoleva ajani menetluses iseseisva kriminaalasjana. Seda ei ole liidetud (ega eraldatud) kriminaalasjaga nr 11760000066, mille peale on kaebus esitatud. Kui AS Võru Teatajal on kaebusi teostatud läbiotsimise seaduslikkuse kohta, on tal õigus nimetatud kriminaalasja raames esitada kaebus prokuratuuri
Läbiotsimise fakt ja isegi selle peale kaebuse esitamine ei muuda teda kriminaalasjas kannatanuks, rääkimata käsitletavast kriminaalasjast. Kuna AS Võru Teataja ei ole üheski käesolevas asjas kannatanu, siis vastavalt
Kaebuses esitatud taotluste sisu AS Võru Teataja esindajad vandeadvokaat M. Kairjak ja advokaat M. Punab esitasid Riigiprokuratuuri 10.05.2012 määruse peale kaebuse, milles taotlevad Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ning Riigiprokuratuuri kohustamist kriminaalmenetlust jätkama. Alternatiivselt taotletakse Riigiprokuratuuri kohustamist asja sisuliselt läbi vaatamata. Kaebuses leitakse, et Riigiprokuratuur pidanuks
§-st 6 tulenevalt ehk kohustuslikkuse põhimõtte kohaselt menetlust jätkama. Riigiprokuratuur on rikkunud oma 10.05.2012 määrusega legaliteedi põhimõtet, kuna AS Võru Teataja poolt 20.04.2012 kaebuses viidatud tõendusteave viitab asjaolule, et prokuratuur pidanuks menetlust jätkama. Õiguspärane ei saa olla kaebuse läbi vaatamata jätmise määrus, milles ei ole ammendavalt analüüsitud kõiki süüteole viitavaid faktilisi asjaolusid. Kaebuse esitaja põhjendas riigihangete seaduse § 38 lg 1 p 4 nõuete rikkumist ja KarS § 300 koosseisu täidetust, viidates Maksu ja Tolliameti poolt avalikkuse ees antud kinnitusele, et Maksu- ja Tolliamet andis 13.01.2009 ehk hankekonkursi taotlejate kvalifitseerimise ajal välja tõendi, mis kinnitas, et OÜ-l Selista Ehitus on maksuvõlg. Kui vastavasisuline Maksu- ja Tolliameti teade tõepoolest hankijale esitati ning hankija sellest hoolimata OÜ-d Selista Ehitus hankemenetlusest ei kõrvaldanud, on KarS § 300 koosseis täidetud. Kuriteo tunnuste ilmnemisel tuleb kriminaalmenetlust igal juhul alustada. Kaebuse kohaselt kohaldasid uurimisasutus ja prokuratuur diskretsiooniõigust kriminaalmenetluse jätkamise küsimuse üle otsustamisel vääralt, kuna asjaolusid arvestades puudub vastavalt PS §-le 3 lg 1 ning
§-dele 6 ja 193 uurimisasutusel ja prokuratuuril -3- selleks sisuline pädevus – kahtlus, et kuriteokoosseis on realiseeritud, on AS Võru Teataja arvates ilmne. Kaebuse esitaja on seisukohal, et isegi juhul, kui ta ei ole kannatanu
lg 1 mõttes ning tal puudub kaebeõigus
-208 tähenduses, pidanuks Riigiprokuratuur tulenevalt
§-s 6 sätestatud kohustuslikkuse põhimõttest ja
§-s 5 sätestatud riiklikkuse põhimõttest hindama kaebuses toodud kuriteo toimepanemisele viitavat teavet sisuliselt. Kuna seda ei ole Riigiprokuratuur teinud, on siiani täitmata ka kohtueelse menetluse eesmärk
lg 1 – koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused (AS Võru Teataja eeldab, et siiani on näiteks tunnistajatena üle kuulamata Võru linnavolikogu liikmeid, kes leidsid, et Võrukivi projekti eelisarendamine toimub Ü.T. tütre elukaaslase I.K. huvides, kuigi AS Võru Teataja sellele tõendusteabele viitas) – seetõttu ei saa tõele vastata ka kriminaalmenetluse lõpetamise määruses esitatud seisukohad, nagu oleks Võrukivi piirkonna eelisarendamine toimunud üksmeelselt ja asjade loomuliku arengu käigus ja lähtudes kogutud tõenditest puudub kriminaalmenetluse alus
AS Võru Teataja 20.04.2011 kaebus sisaldas endas argumentatsiooni ka selle kohta, et lisaks eelpoolkirjeldatud RHS rikkumisele eirati väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse korda. Mõniste valla hankekomisjoni liikmed, pidades pakkumuse maksumuse üle läbirääkimisi pärast pakkumuste avamist, rikkusid küll RHS § 66 lg-t 3, kuid selline rikkumine ei olnud prefektuuri hinnangul tahtlik, vaid rikkumise põhjustas vallaametnike poolne seaduse ebaõige tõlgendamine. Riigiprokuratuuri poolt kaebuse läbivaatamata jätmise tulemusena jäi vastamata järgmine õiguslik küsimus: kuidas on võimalik ettevaatamatusest läbirääkimisi pidada – AS Võru Teataja kaebuses esitatud argumentatsioon viitas hoopis sellele, et riigihangete teostamise nõuete rikkumine oli siiski tahtlik (täidetud on KarS § 300 koosseis). Karistusõigusliku tahtluse moodustavad tahtmine ja teadmine. Läbirääkimisi pidades pidid vastavat rikkumist täide viivad isikud vähemalt võimalikuks pidama ja möönma, et saades pakkujatega kokku ning nendega vastaval viisil suhtlust läbi viies peetakse sisuliselt läbirääkimisi. Lisaks sellele pidid vastavad isikud pidama võimalikuks ja möönma, et riigihangete seadust rikkudes ning õigusvastaseid läbirääkimisi pidades võib tekkida oluline kahju, kuna oldi teadlik EAS-i abikõlbulike kulutuste tingimustest. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-32-10 p-s 3.4 leidnud, et üldtunnustatud seisukohaks on, et isikutelt, kes puutuvad kokku valdkonnaga, mida reguleerivad normid on karistusõiguslikult tagatud, eeldatakse vastava valdkonna regulatsiooni tundmist. Riigiprokuratuuri seisukoht, et AS-i Võru Teataja näol ei ole tegu kannatanuga, ei ole kooskõlas
Riigikohus on oma praktikas tõlgendanud
lg-s 1 sätestatud kannatanu mõistet ja kahju tekkimist oluliselt laiemalt – kahju tekitamist
lg 1 mõttes tuleb käsitada üldisemalt – eeskätt kui isiku õigushüvede kahjustamist või ründamist (3-1-1-97-10, p 15). AS Võru Teataja poolt vaidlustatud 09.04.2012 määrusega oli mh lõpetatud menetlus ka võimalikus mõjuvõimuga kauplemises, mille tulemusena võidi menetlejaid mõjutada otsima läbi Võru Teataja kui Võru piirkonnalehe toimetuse ruumid. Võru Teataja on kuriteoteates eelnevalt selgitanud, et kuriteoteate peamiseks ajendiks oli pärast 03.05.2011 artikli „Kes uurib T. afääre?“ avaldamist toimunud läbiotsimine. Puudub vaidlus selle üle, et läbiotsimist teostanud menetleja S. Trumm (Saarepuu) on seostatav nii M.S. kui ka nimetatud isikute kaudu I.K. ja Ü.T. . Arvestades asjaolu, et AS Võru Teataja on oma kuriteoteates selgitanud erinevaid menetluslikke minetusi (nt menetlejad soovisid erinevalt läbiotsimismääruses märgitust tutvuda ka muude ruumide ja dokumentidega), võib läbiotsimise aluseks olla mõjuvõimuga kauplemine. Seega on võimaliku süüteo toimepanemise korral kannatanuks AS Võru Teataja. -4- Kaebuse esitaja rõhutab, et Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-97-10 p-s 20 on juba väljendatud seisukohta, et tingimus, mille kohaselt peab kannatanu kahju tulenema kriminaalmenetluse aluseks oleva kuriteokoosseisuga kaitstava õigushüve rikkumisest ei tähenda kõikidel juhtudel seda, et kannatanuks saab pidada üksnes kahjustatud õigushüve vahetut kandjat. Kaebuses selgitatakse, et ajalehetoimetuse läbiotsimine on juba iseenesest kaebuse esitaja õigusi kahjustav – kannatanu ruumides võib olla ka teavet, mis võib olla nö allikakaitse esemeks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et AS Võru Teataja esindajate kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
lg 3 kohaselt ringkonnakohus juhindub käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kaebuse kohtulikku arutamist ette valmistades
§-st 326, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
lg 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile
lg 2 p-des 1–3 sätestatud alustel.
lg 2 p 2 sätestab, et kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole
järgi apellatsiooniõigust.
lg 1 kohaselt kui
lg 1 või 2 nimetatud kaebus on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul.
lg 2 kohaselt võib kannatanu esitada kaebuse Riigiprokuratuurile kriminaalmenetluse lõpetamise või prokuratuuri poolt § 207 lg 1 sätestatud kaebuse rahuldamata jätmise peale. Seega on kehtiva seaduse kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale kaebuse esitamise õigus Riigiprokuratuurile vaid kannatanul. Tulenevalt
lg-st 1, mis viitab § 207 lg-le 2, on Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse esitamise õigus ringkonnakohtule samuti kannatanul. Sellest tulenevalt käsitleb ringkonnakohus esmalt, kas AS Võru Teataja on antud kriminaalasjas tunnistatud kannatanuks. 2.
lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega saab isiku lugeda kriminaalmenetluses kannatanuks juhul, kui 1) talle on tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju ja 2) see kahju on tekitatud vahetult kuriteoga või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga. Ringkonnakohus nõustub kaebuse esitajaga, et kahju
Kahju kriminaalmenetluses tähendab eeskätt isiku õigushüvede kahjustamist või ründamist (RKKKm nr 3-1-1-97-10, p 15). Sellele vaatamata tuleb kriminaalmenetluses kannatanu menetlusseisundi tuvastamisel alati näidata, milline on see õigushüve, mida kuriteoga on kahjustatud või rünnatud. Kaebuse esitaja enda poolt viidatud Riigikohtu otsuses on sedastatud, et
lg-s 1 sätestatud tingimus, mille kohaselt peab kahju olema tekitatud vahetult kuriteoga (või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga) tähendab seda, et kannatanuna saab käsitada üksnes isikut, kelle kahju on kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteoga (õigusvastase teoga) nii faktiliselt kui ka õiguslikult seotud. Kannatanu kahju peab olema tekkinud sellistel asjaoludel, mis olulises osas kattuvad menetletava kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavate faktiliste -5- asjaoludega. Vastasel korral ei ole võimalik väita, et kannatanule oleks kahju tekitatud sama teoga, mis on konkreetse kriminaalmenetluse esemeks (RKKKm nr 3-1-1-97-10, p 17-18). Ringkonnakohus märgib, et uurimisasutus ei ole AS-i Võru Teataja antud kriminaalasjas kannatanuks tunnistanud ja sellest tulenevalt ei ole tal ka
§-s 38 sätestatud õigusi. Ka prokuratuur, kes juhib kohtueelset menetlust, ei ole leidnud, et AS Võru Teataja oleks antud kriminaalasjas kannatanu. Riigikohtu 15.03.2006 määruse nr 3-1-1-18-06 p 7 on märgitud, et tulenevalt riigi karistusvõimu monopolist ei ole kannatanul õigust nõuda riigilt tema õigusi kahjustanud isiku kriminaalkorras süüditunnistamist ja karistamist. Ringkonnakohtu arvates tuleb eeltoodust järeldada, et kohtueelses menetluses otsustavad kannatanuks tunnistamise ainult uurimisasutus ja prokuratuur. Miks AS-i Võru Teataja antud kriminaalasjas ei ole kannatanuks tunnistatud, seda näitab alljärgnev. 3. Kaebuses on vaidlustatud kriminaalmenetluse lõpetamist KarS §-s 300 sätestatud kuriteokoosseisu suhtes, kuna kaebuse esitaja seisukohalt esines RHS § 38 lg 1 p 4 rikkumine, sest hankemenetluses osales OÜ Selista Ehitus, kellel oli maksuvõlg ning keda sellele vaatamata hankemenetlusest ei kõrvaldatud. Samuti on kaebuses viidatud RHS § 66 lg 3 rikkumisele, kuna Mõniste valla hankekomisjoni liikmed pidasid pakkumuse maksumuse üle läbirääkimisi pärast pakkumuste avamist. Samas ei ole kaebuse esitaja välja toonud, millised AS Võru Teataja õigused on kahjustatud KarS §-s 300 sätestatud kuriteo toimepanemisega. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, millised AS Võru Teataja õigused olid kahjustatud sellega, et hankemenetluses osales OÜ Selista Ehitus või asjaoluga, et hankekomisjon pidas pärast pakkumuste avamist läbirääkimisi. Asjaolu, et kaebuse esitajad leiavad, et menetluse lõpetamise määruses KarS § 300 osas esitatud põhjendused tekitavad kahtlusi, ei anna talle kaebeõigust
§-des 207 ja 208 sätestatud süüdistuskohustusmenetluses. 4. Kaebuses on märgitud, et uurimisasutuse 09.04.2012 määrusega oli muuhulgas lõpetatud menetlus ka võimalikus mõjuvõimuga kauplemises, mille tulemusena võidi menetlejaid mõjutada otsima läbi Võru Teataja ruumid. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuriga, et ainuüksi läbiotsimise asjaolu ei muuda AS-i Võru Teataja kannatanuks. Riigikohus on sedastanud, et kuriteokoosseis, mille järgi kriminaalmenetlus toimub, peab olema määratud kaitsma seda sama õigushüve, mille rikkumisest kannatanu kahju tuleneb (RKKKm nr 3-1-1-97-10, p 19). Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, millist KarS §-ga 2981 kaitstavat AS Võru Teataja õigushüve on kahjustatud. Riigiprokuratuur on määruses selgitanud, et läbiotsimine teostati 04.05.2011 kriminaalasja raames, milline on menetluses iseseisva kriminaalasjana ja mida pole liidetud ega eraldatud kriminaalasjast, mille peale on kaebus esitatud. Kaebuse esitajad viitavad peamiselt läbiotsimise teostamise menetluslikele minetustele, nt menetlejate soovile tutvuda ka läbiotsimismääruses sätestatust muude ruumidega. Ringkonnakohus on seisukohal, et läbiotsimise käigus menetlusnõuete rikkumise puhul tuleb esitada kaebus uurimisasutuse tegevuse peale. Kui kaebuse esitaja leiab, et läbiotsimise käigus esines AS Võru Teataja õiguste rikkumine, oleks tulnud esitada kaebus prokuratuurile läbiotsimise kui uurimisasutuse menetlustoimingu peale
5. Vaatamata kaebust sisuliselt läbi märgib ringkonnakohus selgituseks järgnevat. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et kuigi AS Võru Teataja puhul ei ole tegemist kannatanuga
lg 1 mõttes, oleks Riigiprokuratuur pidanud ikkagi tema kaebust sisuliselt läbi vaatama. Vastavalt
lg-le 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse.
§-des 207 ja 208 sätestatud süüdistuskohustusmenetluses on kehtiva seaduse kohaselt kaebeõigus vaid kannatanul. Antud regulatsioon tagab menetlusökonoomiat, aga ka uurimisasutuste ja prokuratuuri diskretsiooniõigust kriminaalmenetluse jätkamise või lõpetamise otsustamisel. -6- Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et AS Võru Teataja puhul ei ole tegemist kannatanuga ning seega ei saanud Riigiprokuratuur kehtiva seaduse kohaselt AS Võru Teataja kaebust sisuliselt läbi vaadata. Samadel põhjustel jätab kaebuse sisuliselt läbi vaatamata ka ringkonnakohus. Kuna käesolev kaebus jääb läbi vaatamata, siis ei võta ringkonnakohus seisukohta kaebuses esitatud sisuliste väidete osas. Mati Kartau Kohtunik -7-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.