KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. september 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-8005 (12221000057) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud lahe

§ 291¹ tunnustel.

Politsei- ja Piirivalveameti Korruptsioonikuritegude büroo edastas H. Toodele 15.06.2012 teatise, mille kohaselt jäeti kriminaalmenetlus eelnimetatud kuriteoteate alusel algatamata KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. 25.06.2012 esitas H. Toode Lõuna Ringkonnaprokuratuurile kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale, paludes alustada E. P. suhtes kriminaalmenetlust KarS §

§ 291¹ tunnustel, uurida V.L. , A.M. ja R.R. tegevuses Kar

S § 291¹ sätestatud kuriteo tunnuste olemasolu ning kuulata kannatanuna üle H. Toode ja tunnistajatena üle R.K. ja T.K. . Lõuna Ringkonnaprokuratuur tegi 02.07.2012 määruse H. Toode kaebuse rahuldamata jätmise kohta. H. Toode esitas Riigiprokuratuurile 16.07.2012 kaebuse Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määrusele. Riigiprokuratuur jättis 26.07.2012 määrusega H. Toode kaebuse rahuldamata. Riigiprokuratuuri määruse sisu Riigiprokurör leidis, et otsus kriminaalmenetlus alustamata jätta on olnud õige ja põhjendatud ning nõustus täielikult ringkonnaprokuratuuri asjakohaste põhistustega. Riigiprokuratuuri määruse kohaselt alustatakse kriminaalmenetlust vaid siis, kui pädeva menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta ning ainuüksi uurimisasutusele või prokuratuurile teate esitamine, milles isik arvab olevat toime pandud kuritegu, ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse alustamiseks. Riigiprokurör rõhutab, et kriminaalmenetlust ei saa alustada pelgalt kaebaja subjektiivse hinnangu põhjal. Riigiprokuratuuri määruse kohaselt ei ole ajendi pinnalt võimalik tuvastada kuriteotunnuste olemasolu, mistõttu on kriminaalmenetluse alustamine välistatud. Riigiprokuröri hinnangul ei esine antud juhul kuriteoteates ega kaebuses Riigiprokuratuurile sellist informatsiooni, mis oleks käsitletav kriminaalmenetluse alusena. Riigiprokurör leidis, et kaebaja pole viidanud ühelegi H. Toodega seonduvale maksumenetlusele, mis oleks edasikaebe korras tühistatud, mistõttu on asjakohatu viide MTA töötajate ebaseaduslikule ja kuritegelikule tegevusele nende menetlustega seonduvalt. Riigiprokurör märgib, et isegi juhul, kui otsus maksumenetluses oleks hiljem tühistatud või muudetud, ei muuda see automaatselt eelnevat menetlust kuriteoks. Riigiprokurör asus seisukohale, et isegi juhul, kui E.P. lubadus Hans Toode „hävitada“ aset leidis, ei ole kindlasti tegemist reaalse ähvardusega. Riigiprokurör hinnangul on kaebajale hästi teada, et E. P. puudub võimalus H. Toodet või ta vara KarS § 120 koosseisu kohaselt kahjustada, sest maksumenetlused selliseks vahendiks ei ole, kuna need on vaidlustatavad ning lõppresultaat ei sõltu enam menetlejast ega kaebaja väidetud „menetluse tellijast“. Seega asuti määruses seisukohale, et kaebuses viidatud isikute tegevuses ei nähtu ühegi KarS eriosas sätestatud kuriteo tunnuseid, mistõttu tuleb kaebus kui alusetu jätta rahuldamata. Kaebuses esitatud taotluste sisu H. Toode esindaja taotleb Politsei- ja Piirivalveameti Korruptsioonikuritegude büroo 15.06.2012 kriminaalmenetluse nr 12221000057 alustamata jätmise teatise ja Riigiprokuratuuri 26.07.2012 kaebuse rahuldamata jätmise määruse tühistamist ning kriminaalmenetluse alustamist E.P. tegevuses KarS §

§ 291¹ sätestatud kuriteo tunnuste olemasolu uurimiseks ning V.L. , A.M. ja R.R. tegevuses Kar

S § 291¹ kuriteo tunnuste olemasolu uurimiseks. Kaebuse esitaja leiab, et Riigiprokuratuur on kuriteoteate aluseks olevaid asjaolusid puudulikult, ühekülgselt ning pealiskaudselt hinnanud, jõudes ebaõigele järeldusele, et kriminaalmenetlust alustada ei tule. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kuriteokaebuses kirjeldatud E.P. teos esinevad KarS §

§ 291

¹ sätestatud kuritegude koosseisulised tunnused, mistõttu tuleb kaebuse alusel kõnesoleva isiku suhtes kriminaalmenetlust alustada ning toimetada. Samuti tuleb kaebuse esitaja hinnangul uurida V.L. , A.M. ja R.R. tegevuses KarS § 291¹ sätestatud kuriteo tunnuste olemasolu. Kaebuse esitaja ei nõustu kriminaalmenetluse algatamata jätmise teatises avaldatud seisukohaga, et esitatud kuriteoteates ja avalduses puudub E. P. etteheidetava konkreetse teo kirjeldus. Kaebuse kohaselt on kuriteoteates ja avalduses kannatanu selgitanud, et E.P. on ähvardanud hävitada H. Toodet, halvates temaga seotud ettevõtete tegevuse täielikult ja tekitades temale seeläbi varalist kahju, ähvardust on tänaseks asutud täide viima ning E.P. on jätnud mulje, et H. Toodele kahju tekitamine sõltub tema tahtest, sest ta on MTA vanemrevident, tal on võimalik ise või kolleege kasutades algatada pikki ja kulukaid maksumenetlusi, mille tulemusena saab koostada maksuotsuse hoolimata sellest, et tegemist on õigusvastase maksuotsusega. Samuti on H. Toode kaebuse kohaselt kuriteoteates ja avalduses selgitanud, et pärast seda kui E.P. asus tööle Maksu- ja Tolliametisse ja ähvardas H. Toodet hävitada, halvates temaga seotud ettevõtete tegevuse täielikult ja kasutades selleks oma ametipositsiooni, on OÜ Articer ja OÜ Räpina Vesiveski suhtes läbi viidud kolm maksumenetlust, mis on lõppenud õigusvastase maksuotsuse koostamisega. Kaebuse kohaselt -2- on OÜ Articer suhtes algatatud järjekordne maksumenetlus ning H. Toodel on põhjust arvata, et nimetatud maksumenetlused on läbiviidud selliselt, et toime on pandud KarS §-i 291¹ sätestatud kuritegu. Kaebuse kohaselt soovib kannatanu anda ütlusi ja on ühtlasi palunud kahe tunnistaja üle kuulamist, kes saavad kinnitada E.P. poolt ähvarduste esitamist ning saavad anda täpsed andmed süütegude toimepanemise kohta ja esitada andmeid ähvarduste esitamise aja ja koha kohta. Kaebuse esitaja ei nõustu Riigiprokuratuuri seisukohaga, et KarS § 120 ei kaitse isikut vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, vaid kaitseb isikut konkreetse asja rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest. Kaebuse esitaja märgib, et E.P. ähvardus on olnud suunatud H. Toode vara ehk temale kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste vastu eesmärgiga isikule kuuluv vara hävitada ning seeläbi võtta isikult õigus ja võimalus oma vara vallata, kasutada ja käsutada. Kaebuse esitaja leiab, et kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud kaitsta isikut üksnes konkreetse asja, mitte vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, oleks see selgesõnaliselt seaduses sätestatud. Kuivõrd seadusandja on ette näinud, et ähvardus peab olema suunatud isiku vara vastu, siis ei ole kitsendav tõlgendus seadusest kooskõlas KarS §-s 120 sätte eesmärgiga. Kaebuse esitaja ei nõustu uurimisasutuse seisukohaga, et E.P. teos ei esine KarS §-s 291¹ sätestatud kuriteokoosseisu ning V.L. , A.M. ja R.R. tegevustes KarS §-s 291¹ sätestatud kuriteokoosseisu uurimiseks puudub vajadus. Nimetatud seisukohta on kaebuse kohaselt põhistanud asjaoluga, et kõik ametnikud on revidendid ja revidendid ei otsusta, millise äriühingu suhtes ja millises ulatuses maksumenetlusi läbi viiakse. Kaebuse esitaja leiab, et revidendid kuuluvad Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna koosseisu, mis teostab maksude tasumise ja deklareerimise õigsuse üle kontrolli. Kaebuse esitaja andmetel valivad ainult kontrolliosakonda kuuluvad revidendid (mitte muud ametnikud) välja füüsilise või juriidilise isiku, kelle suhtes asutakse üksikjuhtumi kontrolli või revisjoni läbi viima. Kaebuse esitajal on igati alust arvata, et temale kuuluvate osaühingute suhtes algatati, viidi läbi hulgaliselt mahukaid maksumenetlusi ja koostati õigusvastased maksuotsused üksnes vanemrevident E.P. mahitusel. Kaebuse esitaja rõhutab, et pärast seda kui E. P. asus tööle M- ja T XXXX ähvardas ta H. Toodet hävitada ning asus temaga seotud ettevõtete tegevust täielikult halvama kasutades selleks oma ametipositsiooni. Kaebuse esitaja hinnangul väärib erilist tähelepanu seejuures fakt, et revidendid V.L. ja A.M. töötasid E.P. ühtedes ruumides ja võimalik, et ühes kabinetis, seetõttu ei olnud E. P. raskusi nimetatud isikuid igapäevaselt mõjutada. Kaebuse kohaselt väärib tähelepanu samuti see, et pärast Tartu Halduskohtu poolt 12.03.2012 haldusasjas nr 3-11-2530 otsuse kättesaamist on OÜ Räpina Vesiveski tegevjuht ja volitatud esindaja H. Toode vestelnud maksuotsuse koostanud revidendi A. M., kes on talle telefoni teel üllatuslikult möönnud vigade tegemist maksumenetluse vältel ja maksuotsuse koostamisel ning, kes on avaldanud lootust, et kohus tühistab vaidlusaluse maksuotsuse. Sellist ausat ja üllatuslikku ülestunnistust ei osanud H. Toode oodata. Juhul kui maksumenetlust oleks läbi viidud ausalt ja seadusega kooskõlas ning selle tulemusena oleks koostatud õiguspärane haldusakt, ei oleks kaebuse esitaja hinnangul A.M. eeltoodut avaldanud. Kaebuse esitaja märgib, et in dubio pro duriore ja legaliteedi põhimõtetest lähtudes tuleb menetlejal kriminaalmenetlust alustada ning toimetada, kui ei ilmne vahetult menetlust välistavad asjaolud ja menetluse alustamiseks on olemas ajend ning alus. Kaebuse kohaselt on Riigikohus oma praktikas selgitanud, et kui kohtuotsuse tegemisel tuleb in dubio pro reo põhimõttest lähtudes tõlgendada kahtlused süüdistatava kasuks, siis KrMS §-s 6 sätestatu nõuab, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda hoopis in dubio pro duriore põhimõttest, tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused -3-

1. Ringkonnakohus leiab, et H. Toode esindaja kaebus Riigiprokuratuuri määruse peale tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kaebuses esitatud seisukohad alust kriminaalmenetluse alustamiseks ja täiendavate menetlustoimingute läbiviimiseks.
2. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri seisukohaga, et prokuratuur on põhjendatult jätnud kriminaalmenetluse alustamata seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega ning ringkonnakohtu hinnangul on prokuratuur ja Riigiprokuratuur põhjalikult selgitanud, miks E. P., V.L. , A.M. ja R.R. tegevuses kuritegude tunnuseid ei tuvastatud.
3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole Riigiprokuratuuri määrusele esitatud kaebuses ümber lükatud prokuratuuri seisukohta, et esitatud kuriteoteates ja avalduses puudub E.P. etteheidetava ähvardamise kirjeldus. Kaebuse kohaselt on kuriteoteates ja avalduses selgitatud, et E.P. on ähvardanud H. Toodet hävitada, halvates temaga seotud ettevõtete tegevuse täielikult ja tekitades temale seeläbi varalist kahju, kuid sellest ei nähtu ringkonnakohtu hinnangul millal, kus ja kuidas E.P. väidetava ähvarduse toime pani, mistõttu on kuriteoteate pinnalt alust kahelda, et ähvardamine üldse aset leidis. Kaebuse kohaselt soovib küll H. Toode anda ütlusi ja on palunud kahe tunnistaja üle kuulamist, kes saavad väidetavalt kinnitada E.P. poolt ähvarduste esitamist ning anda täpsed andmed süütegude toimepanemise aja ja koha kohta, kuid kaebuses andmeid väidetava kuriteo toimepanemise asjaolude kohta ei esitata ning seetõttu ei ole võimalik hinnata, kas kriminaalmenetluse alustamiseks on üldse alust, et nimetatud menetlustoiminguid läbi viia. Nimelt ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik hinnata, kas E.P. teod või sõnad võisid olla üldse käsitletavad ähvardamisena või võis H. Toode pidada ähvardamiseks E.P. õiguspäraseid tegusid oma isikulikust arvamusest tulenevalt. Ringkonnakohtu hinnangul puudub kuriteoteate pinnalt igasugune alus arvata, et E.P. on H. Toodet ähvardanud ning vaid paljasõnalise väite esitamine politseile ei saa anda alust E.P. suhtes kriminaalmenetluse algatamiseks. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri määrusega, et isegi juhul, kui E.P. andis H. Toodele mõista, et tema ettevõtete suhtes võidakse maksumenetlus läbi viia, ei ole selline tegevus vaadeldav ähvardamisena KarS § 120 järgi. Kuigi KarS § 120 näeb ette karistuse muuhulgas vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest ning ringkonnakohtu hinnangul on teoreetiliselt võimalik ka kellegi vara, mitte ainult asja hävitamisega ähvardamine, ei täidaks kellegi suhtes maksumenetluse algatamise lubamine ähvardamise koosseisu. Ringkonnakohus leiab, et maksumenetluse läbiviimine ei saa õigusriigis olla vaadeldav vara rikkumise või hävitamisena, eriti arvestades, et isikule on maksumenetluses tagatud kaebeõigus õigusvastaste otsuste vaidlustamiseks halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras.
4. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Articer ja OÜ Räpina Vesiveski suhtes läbi viidud kolm maksumenetlust ei anna alust arvata, et E.P. H. Toodet ähvardas ja viib nüüd ähvardust täide ega ka seda, et E. P., V.L. , A.M. ja R.R. tegevuses võis esineda KarS § 291¹ kuriteo tunnuseid. Ringkonnakohus märgib, et enne halduskohtus maksuvaidluse lahendamist ei ole võimalik kinnitada asjaolu, et H. Toodega seotud ettevõtetes läbiviidud maksumenetlused on olnud õigusvastased ning nende algatajaks on olnud E. P., kasutades ära oma mõjuvõimu teiste Maksu- ja Tolliametnike töötajate üle. Samuti ei tähendaks isegi maksuotsuste hilisem tühistamine või muutmine seda, et eelnevat menetlust tuleb pidada kuriteoks. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes tema suhtes tehtud maksuotsustega ei nõustu, ei saa vaid paljasõnaliste väidetega nõuda ametnike suhtes kriminaalmenetluse algatamist. Ringkonnakohus leiab, et H. Toode huve ja õigusi on vaidluses Maksu- ja Tolliametiga võimalik kaitsta halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras ning kriminaalmenetlusõiguslikuks sekkumiseks ei ole kuriteoteates ja kaebustes välja toodud -4- asjaolude pinnalt alust. Ringkonnakohus nõustub prokuratuuri ja Riigiprokuratuuri seisukohaga, et kuriteoteates on jäetud sisustamata, milles maksuotsuste ja ametnike tegevuse väidetav ebaseaduslikkus seisnes ning kuriteoteates ei ole põhistatud maksuametnike tegevuses kuriteotunnuste esinemist. Erinevalt kaebuse esitaja arvamusest, ei viita ringkonnakohtu hinnangul KarS § 291¹ kuriteo toimepanemisele ka kaebuses kirjeldatud A.M. telefonikõne, mille kohaselt tehti maksumenetluse vältel ja maksuotsuse koostamisel vigu ning avaldati lootust, et kohus tühistab vaidlusaluse maksuotsuse. Ringkonnakohtu hinnangul ei tähenda maksuvaidluses vigade esinemine või ebaõiged maksuotsused seda, et maksuametnikud on KarS § 291¹ kohaselt teostanud ebaseaduslikku riiklikku järelevalvet ning teinud teadlikult ebaõige maksuotsuse. Ringkonnakohus leiab, et kuriteoteate ja kaebuste pinnalt ei ole alust arvata, et maksuotsused on tehtud teadvalt ebaseaduslikult ning ametnike tegevuses esineb kuriteotunnuseid.
5. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuses esitatud seisukohtadega, et kuriteoteate esitamine kohustab menetlejat kriminaalmenetlust alustama ning iga kahtlust kuriteo toimepanemise kohta tuleb tõlgendada kriminaalmenetluse alustamise kasuks. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalmenetluse alustamine on põhjendatud juhul, kui kuriteoteates väljatoodud asjaolud viitavad kuriteo toimepanemisele, kuna selles kirjeldatud asjaolud vastavad kuriteo tunnustele. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu käesoleval juhul eelpool analüüsitud põhjustel kuriteoteatest KarS § 120 ega KarS § 291¹ kuritegude tunnuseid, mistõttu ei oleks kuriteoteate esitanud isiku subjektiivse kahtluse tõlgendamine kuriteoteates nimetatud isikute kahjuks KarS § 194 lg-ga 2 kooskõlas.
6. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kriminaalmenetluse alustamiseks puudub alus, Riigiprokuratuuri määrus tuleb jätta muutmata ja sellele esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Tiit Lõhmus kohtunik -5-