KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 15.08.2012 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-20630 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Kohtuasi Viru Vangla materjalid Eduard GOMANI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Eduard GOMAN sünd. 04.07.1971, isikukood 37107042229, Vene Föderatsiooni kodanik, keskeriharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 06.04.2003 ja lõpp 05.04.2013 Jätta Eduard GOMAN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 04.06.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Gomani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Eduard Eduard Goman on süüdi tunnistatud Narva Linnakohtu 03.12.2004 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §25 lg.2 - §113; §118 p.1 ja §418 lg.2 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 kohaldamisega vangistusega 10 aastat alates 06.04.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 15 kehtivat ja 2 lõppenud distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Kuritegude vägivaldsuse aste on tõusnud. Kinnipeetav osales koostöös kriminaalhooldaja-sotsiaaltöötajaga vabanemiseelses programmis ja võlanõustamisel. Kinnipeetav ei ole huvitatud riigikeele õppimisest ja keeldus seal osalemisest. Samuti keeldus kinnipeetav osalemast individuaalprogrammis Õige hetk. Kinnipeetava käitumine vanglas näitab, et isik ei ole praktikas kasutanud sotsiaalprogrammis 1 Agressiivsuse asendamise treening omandatud oskusi. Kinnipeetava pikaajalise elaniku elamisluba tunnistati 25.10.2010 kehtetuks, seisuga 21.05.2012 ei ole veel kinnipeetavale uut elamisluba väljastatud. Vangistuse jooksul lõpetas kinnipeetav arvutiteeninduse ja väikeettevõtluse kursused. Vangistuses on kinnipeetav keeldunud majandustöödest, kuid nõustunud tegema muud tööd. Tasumata rahalisi kohustusi kinnipeetaval ei ole. Kinnipeetava vanemad ja õde elavad Valgevenes, Eestis on tal lähedastest täditütar, kes töötab välismaal. Endise abikaasaga on suhted katkenud. Kinnipeetaval on mõningad raskused probleemide äratundmisel ja nende lahendamisel, negatiivsete emotsioonide mõjul võib kaotada enesevalitsuse. Ametnike suhtes on kinnipeetav salliv, kuid võib koostööd teha omakasu eesmärgil, tunda on kibestumist ja pettumust õiguskaitseorganite töös ning riigis. Arvestades kinnipeetava pikka vangistust, korduvat kriminaalkorras karistatust, vähest tööharjumust ja vabanemisel küsimärgi all olevat töösaamist, on uue kuriteo toimepanemine tõenäoline. Kinnipeetav on vangistuses kõrgohtlik, ühiskonnas ohtlik. Kinnipeetava puhul on tegemist regulaarse distsipliinirikkujaga ja tal puudub iseloomustuse koostamise ajal elamisluba ning selle saamine ei ole kindel. Kui puudub elamisluba, ei ole kinnipeetaval õigus viibida seaduslikult Eesti Vabariigi territooriumil, siin töötada, töötuna end arvele võtta ja taotleda sotsiaaltoetusi. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et seisuga 30.04.2012 puudub kinnipeetaval Eesti Vabariigis kehtiv elamisõigus. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama oma täditütre korterisse xxx. Kodukülastust ei olnud antud aadressil võimalik teha, kuna täditütar viibib välismaal ja tema abikaasa ei leidnud suure töökoormuse tõttu aega korterit näidata. Täditütre abikaasa kinnitas vestlusel, et peale eelmist kodukülastust 14.01.2011 ei ole korteris midagi muutunud. Tolleaegsetest dokumentidest nähtub, et tegemist on 2-toalise kõigi mugavuste ja korralikult sisustatud ilma võlgadeta korteriga. Täditütar ja tema abikaasa on nõus kinnipeetavat vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda tööle xxx-sse, kuid garantiikirjas esitatud telefoninumber ei ole kasutusel. Kuna kinnipeetaval puudub Eesti Vabariigis viibimiseks seaduslik alus, ei saa ta ametlikult antud firmasse tööle asuda. Kuna kinnipeetaval puudub elamisluba Eesti Vabariigis, ei saa ta asuda tööle, võtta end töötuna arvele, vormistada töövõimetuspensioni ja saada sotsiaaltoetusi. Maakohtu istung Kinnipeetav Eduard Goman taotles maakohtu istungil enda vabastamist, kinnitas, et on saanud ajutise elamisloa ning ka töö- ja elukoht on tal olemas. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused 2 Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, kuritegude vägivaldsuse aste on suurenenud. Vangistuses on kinnipeetavale korduvalt määratud distsiplinaarkaristusi. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Maakohtul puudub käesoleval ajal igasugune veendumus selles osas, et vabanemisel suudab kinnipeetav katseaja nõudeid täita. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ametnike suhtes küll salliv, kuid koostööd võib teha vaid omakasu eesmärgil. Samast iseloomustusest nähtub ka, et osa distsiplinaarkaristustest on kinnipeetavale määratud korraldustele mitteallumise eest. Kinnipeetava selline käitumine seab kahtluse alla tema koostöövalmiduse ja -võimalikkuse kriminaalhooldusametnikuga, mis omakorda võib hakata takistama kriminaalhoolduse läbiviimist. Vabanemise korral soovis kinnipeetav asuda tööle xxx-sse. Kriminaalhooldusametnikul ei olnud võimalik antud firma ja töökoha olemasolu kontrollida, kuna garantiikirjas nimetatud telefoninumber ei ole kasutusel. Kuna reaalse töökoha olemasolu ei ole kontrollitav, asub maakohus seisukohale, et vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Viru vangla iseloomustuse kohaselt on osa distsiplinaarkaristustest kinnipeetavale määratud tööst keeldumise eest. See näitab kinnipeetava tegelikku tahet ja soovi töötamise osas. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava toetajateks ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetava täditütar ja viimase abikaasa. Siinkohal tuleb aga arvestada asjaoluga, et täditütar elab ja töötab reaalselt välismaal, mistõttu on toetus vaid distantsilt. Täditütre abikaasa ei ole aga ilmselgelt kinnipeetava toetamisest huvitatud, kuna kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt ei leidnud täditütre abikaasa aega isegi kinnipeetava tulevase elukoha näitamiseks. Viru Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt puudub kinnipeetaval Eesti Vabariigis elamisluba ja seega siin legaalse viibimise võimalus. Kinnipeetav kinnitas maakohtu istungil, et talle on väljastatud ajutine elamisluba kaheks aastaks. Maakohtule sellised tõendeid esitatud ei ole ja maakohtul sellised andmed puuduvad. 3 Kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel arvestab maakohus ka Viru Vangla ja prokuröri abi seisukohti, kes kumbki ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Maakohus peab tähelepanu väärivaks ennekõike Viru Vangla ametnike arvamust, kuna tegemist on ametnikega, kes puutuvad kinnipeetava kokku igapäevaselt ja oskavad seega hinnata, kas karistuse eesmärgid antud kinnipeetava puhul on saavutatud ja kui suur on uute kuritegude toimepanemise risk. Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4