Kriminaalasi nr 1-10-891 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. juulil 2012. a, Tartu kohtumajas, Kalevi 1 Asja number 1-10-891 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretä

§ 76lg 3 ja Kr

MS § 426, 432 Jätta vabastamata Rommerd Mandrik temale Pärnu Maakohtu 16.02.2010.a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega. Välja mõista riigieelarvest 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot ja 60 senti Advokaadibüroo Valdma&Partnerid kasuks kaitseülesande täitmise eest vandeadvokaat X poolt. Välja mõista Rommerd Mandrikult 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot ja 60 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, viitenumber

1. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse nr 1-10-891 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 27.07.
2. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht Rommerd Mandrik tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 16.02.2010.a otsusega

§ 141lg 2 p 6, § 199 lg 2 p 4, § 200 lg 2 p 4, 8 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 8 aastat ja 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat vangistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 5 aastat ja 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 1 päev karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks alates 30.08.2009.a loeti5 aastat 7 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistusaeg algas 30.08.2009.a ja lõppeb 28.04.2015. a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve all saabus 28.06.2012.a. Rommerd Mandrik on varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral: 1) 10.08.2000.a Lääne Maakohtu poolt KrK 139 lg 1 järgi 5 päeva aresti. 2) 06.06.2001.a Lääne Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 8 kuud vabadusekaotust tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Rommerd Mandrikku vanglas distsiplinaarkorras karistatud 3-l korral, viimati 21.05.2012.a kartseriga. 2011.a osales sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Vabanedes olemas elukoht Haapsalus, elukoht on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Olemas kindel töökoht X. Kinnipeetava suhtes on rahalisi nõudeid üle 2370 euro. Enne vangistust kuritarvitas alkoholi, tunnistab probleemi. Väärtus-hinnangutes domineerib ükskõiksus, vastutustundetus, X. Tartu Vangla hinnangul on süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on X, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus X ning X. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla ei toeta Rommerd Mandriku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt sobib Rommerd Mandrik kriminaalhooldusele. Kinnipeetaval on vabaduses olemas kindel töökoht ja elukoht, mis on sobilik elektroonilise valve teostamiseks. Vabaduses käitumist mõjutavaiks faktoriks on alkoholi tarvitamine, varasem karistatus, tasumata rahalised nõuded, kuritegude dünaamika raskemaks muutumine. Kriminaalhooldusametnik palub vabastamise korral rakendada elektroonilist valvet tähtajaga 9 kuud. Rommerd Mandrik seletas kohtuistungil, et ta on oma kuritegudest aru saanud. Vangistust kannab reaalselt esimest korda. On vanglas osalenud sotsiaalprogrammides. Alkoholiga seotud probleeme eitab. Vanglas jättis maha ka suitsetamise. Vabaduses on elukoht ja töökoht, seega ka sissetulekud. Prokurör andis kirjaliku arvamuse ning leiab, et Rommerd Mandriku vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks

§ 76alusel esinevad kõik formaalsed alused.

Analüüsides R. Mandriku ETV sisulisi aluseid, tuleb asuda seisukohale, et ei saa toetada tema vabastamise sisuliste aluste puudumise tõttu alljärgnevatel põhjustel: R. Mandrik on varasemalt korduvalt sooritanud erinevaid kuritegusid ja kriminaalkorras on teda karistatud 3-l korral. Käesolevat karistust kannab ta raske I astme kuriteo toimepanemise eest, millest ta on kantud ca pool karistusest. Leian, et tema vabastamine veidi vähem kui 3.a enne karistusaja lõppu riivaks oluliselt avalikku õiglustunnet ning oleks vastuolus karistuspoliitiliste eesmärkidega. Leian, et tema vabastamine käesoleval ajal on ennatlik ka seetõttu, et ta ei ole vangistuse jooksul käitunud õiguskuulekalt, kuna ta omab hetkel 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega ei saa veel käesolevaks ajaks teha järeldusi tema käitumise ja hoiakute muutumise kohta positiivses suunas. Kaitsja leiab, et Rommerd Mandriku vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas nii formaalsed kui ka materiaalsed alused. Vangla spetsialistide ja prokuröri arvamused on vastuolulised. Kriminaalhooldusametnik peab kriminaalhooldust võimalikuks. Kaitsja palub Rommerd Mandrik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega.

§ 76lg.

3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja tutvunud prokuröri arvamusega, leiab, et Rommerd Mandriku tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus, kuid ei ole küllaldaselt materiaalset alust. Formaalseks aluseks on see, et esimese ja teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud 1/2 karistusajast.

§ 76

lg 1 p 1 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla. Rommerd Mandrik on nõus alluma elektroonilisele valvele ja tingimused selleks on tema elukohas olemas. Materiaalseteks alusteks on elukoha olemasolu ja töökoht, mis tagab sissetuleku ja elatusallika.. Eelnimetatud materiaalsed alused ei ole küllaldased alust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Küsimuse otsustamisel on määravaks kinnipeetava isik ja tema käitumine karistuse kandmise ajal. Kuigi Rommerd Mandrik kannab esimest reaalset vangistust ei ole varasemad karistused mõjutanud teda hoiduma vargustest. Ta kannab karistust varguse ja röövimise eest. Veel kannab ta karistus raske isikuvastase kuriteo eest. Kaks kuritegu on esimese astme kuriteod. Tema kuried on muutunud raskemaks ja tema kuritegudega kahjustatud õiguskorraga kaitstud õigushüvede ring on laienenud. Rommerd Mandrikul puudub kriitika enda käitumise suhtes. Ta eitab alkoholiprobleeme ja põhjendab seda suitsetamisest loobumisega. Karistuse kandmise ajal on teda korduvalt karistatud tubakatoodete tarvitamise eest distsiplinaarkorras. Eeltoodud põhjustel ei ole vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine esimesel tähtajal võimalik. Kaitsja taotleb kaitsjatasu 153,60 eurot. Tasutaotlus sisaldab asja arutamiseks ettevalmistamist ja istungil osalemist 2 pooltunni ulatuses kokku 32 eurot, hüvitist sõidule kulutatud aja eest 20.- eurot ja sõidukulusid Tartu- Tallinna vahel 76 eurot. Kokku 128 eurot, millele lisandub 20 % käibemaksu. Tasutaotlus on põhjendatud. Menetluskulud jäävad kinnipeetava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. Ene Muts täitmiskohtunik