KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. september 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-8194
(1276000015)Kohtunik Tiit Lõhmus Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
- juuli 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aivar Viitkini (Viitkin) esindaja advokaat Roman Levini (Levin) kaebus RESOLUTSIOON
- Juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 jätta Aivar Viitkini esindaja advokaat Roman Levini kaebus Riigiprokuratuuri
- juuli 2012 määrusele rahuldamata. KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele.
- Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Advocatus kaudu 192 eurot advokaat Roman Levinile, tema poolt Aivar Viitkinile Riigiprokuratuuri määruse kaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4, § 180 lg 1 alusel välja mõista Aivar Viitkinilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu Roman Levini poolt osutatud õigusabi eest 192 eurot riigituludesse. Aivar Viitkinil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank arveldusarvele nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Aivar Viitkin, 1-12-8194 , kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 1 aasta jooksul osamaksetena käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asjaolud ja menetluse käik
- Tartu Vanglas karistust kandev kinnipeetav A. Viitkin esitas 20.06.2012 Lõuna Ringkonnaprokuratuurile avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 324 tunnustel Tartu Vangla ametiisikute suhtes seoses A. Viitkini piinamisega ja väärkohtlemisega Tartu Vanglas. Avalduses esitatud põhjenduste kohaselt ei ole kinnipeetav saanud vajalikku ravi ja abivahendeid. Avaldaja nimetas piinamiseks asjaolu, et tal väidetavalt esineva XXXX raviks pole vangla tellinud seda ravimit, mida avaldaja arvab vaja olevat.
- Lõuna Ringkonnaprokuratuur jättis 27.06.2012 teatega kriminaalmenetluse alustamata KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Prokuratuur asus seisukohale, et avalduses esitatud väited ei vasta tegelikkusele. Vanglas teostatakse kinnipeetavatele isikutele esmatasandi ambulatoorset üld- ja eriarstiabi vastavalt võimalusele. Kontrolli käigus selgus, et avaldajale on Tartu Vanglas pidevalt arstiabi osutatud. Samuti ei ole prokuratuur kompetentne otsustama avaldajale osutatud ravi kvaliteedi üle.
- Riigiprokuratuur jättis 12.07.2012 määrusega A. Viitkini kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise määrusele rahuldamata. Riigiprokuratuuri määruses esitatud põhjenduste kohaselt alustatakse kriminaalmenetlust vaid siis, kui pädeva menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta. Ainuüksi uurimisasutusele või prokuratuurile teate esitamine, milles isik arvab olevat toime pandud kuritegu, ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetlust ei saa alustada pelgalt kaebaja subjektiivse hinnangu põhjal. Avaldaja poolt esitatud kuriteoteates ega kaebuses Riigiprokuratuurile ei esine sellist informatsiooni, mis oleks käsitletav kriminaalmenetluse alusena. Kaebaja on valesti aru saanud KrMS § 193 ja järgnevates paragrahvides sätestatud kriminaalmenetluse alustamise põhjendatuse kaalumise menetlusest ning segab ära alustatud kriminaalmenetluse, mille käigus tehakse menetlustoiminguid, ja kriminaalmenetluse alustamata jätmise. Selleks, et kaaluda kriminaalmenetluse alustamise põhjendatust, on seaduses ette nähtud otsustamismenetlus, mille käigus tuleb hinnata, kas on piisavalt teavet, mis võimaldaks möönda kuriteo tunnustega teo toimepanemist ja tingiks edasise uurimise vajaduse. Kriminaalmenetlust alustatakse esimese menetlustoiminguga ning kriminaalmenetluse väliselt ei ole prokuratuuril lubatud menetlustoiminguid teostada. Seega on välistatud otsustamismenetluse käigus ka avaldaja ülekuulamine. A. Viitkinile on ajavahemikus 21.02.2012–26.06.2012 osutatud raviteenust vähemalt 47 korral, sealhulgas ka erinevate eriarstide poolt. Kõigi pöördumistega seonduvalt on määratud vajalik ravi, samas on haigusloos korduvalt märkus patsiendi keeldumise kohta ravist/uuringust. Riigiprokuratuuri hinnangul puudub vajadus analüüsida karistusseadustiku eriosa erinevaid süüteokoosseise, kuna vangla ametnike tegevuses ei ilmne midagi kuritegelikku. Ravi vajalikkuse ja ravimeetodite üle on pädevamad otsustama vastava ettevalmistuse saanud meedikud. On mõistetav, et vangla tingimustes võivad rehabilitatsiooni- või muud ravivõimalused olla piiratumad kui tavatingimustes. Asjaolu, et patsiendi vaevused ei kao tema hinnangul piisavalt kiiresti, on tema subjektiivne arvamus ning ei sisusta ühegi karistusseadustiku eriosas sätestatud süüteo koosseisu tema raviga puutumust omavate meedikute ja teiste Tartu Vangla ametnike tegevuses. Kaebuses esitatud taotlused A. Viitkini esindaja advokaat R. Levin taotleb Riigiprokuratuuri 12.07.2012 määruse tühistamist ja Riigiprokuratuuri kohustamist kriminaalmenetluse alustamiseks, kontrollimaks, kas Tartu Vangla ametnike tegevuses esinevad kaebuses märgitud või muude süütegude tunnused. Kaebuses esitatud põhjenduste kohaselt on praegusel juhul tegemist olukorraga, kus raske puudega ning tõsise haigusega inimesele on määratud ravi ning rehabilitatsiooniteenused, mida kinnipidamisasutus kinnipeetava kui haige väitel talle ei võimalda. Määratud ravi ja teenuste mittesaamisest tingituna on isikul toimunud tervisliku seisundi halvenemine. 2 Riigiprokuratuuri määrusest ei nähtuvat, kas ja kuidas on prokuratuur kontrollinud A. Viitkini väiteid, mille kohaselt ta ei saanud talle määratud operatsiooni, konkreetset ravi ja rehabilitatsiooniteenuseid. Arvestades A. Viitkini tõsiseid ja raskeid tervisehäireid, on küllaltki tõenäoline, et vajalikku ja määratud ravi ning meditsiiniteenuseid saamata A. Viitkini tervislik seisund halveneb. Lisaks XXXX tingitud valudele on XXXX äärmiselt valutekitavaks terviseprobleemiks. Valu ei pruugi alluda tavalistele käsimüügiravimitele, vaid komplitseeritumates olukordades vajab haige spetsiifilist, arsti poolt retsepti alusel väljastatavat ravimit. Kaebuse kohaselt on A. Viitkini väide, et ta ei ole talle määratud ravi saanud, tõendatud muuhulgas
- aasta mais koostatud isiklikus rehabilitatsiooniplaanis tooduga. Kaebuse kohaselt ei ole käesoleval juhul tegemist küsimusega A. Viitkinile osutatud ravi kvaliteedis, vaid selles, kas talle kui raskelt haigele isikule on üldse antud vajalikul määral talle määratud ravi ja rehabilitatsiooniteenuseid ning kas vanglaametnike tegevusest või tegevusetusest tingitud vaevused, valud ja terviseseisundi halvenemine sisustab mõne karistusseadustikus sätestatud süüteokoosseisu. Ilma kriminaalmenetlust alustamata ei ole A. Viitkini kaebusi võimalik piisavalt ja asjakohaselt kontrollida. Kaebuse esitaja hinnangul on põhjust seonduvalt A. Viitkini raviga kontrollida Tartu Vangla ametnike tegevuses või tegevusetuses võimalike kuritegude tunnuseid KarS §-des 122, 123, 124, 324 sätestatud kuritegude osas. Praegusel juhul on olemas nii KrMS § 193 lg-s 1 nimetatud ajend kui alus kriminaalmenetluse alustamiseks ning puuduvad KrMS § 199 lg 1 p-s 1 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Muuhulgas võimaldaks kriminaalmenetluse alustamine ka selgitada, kas Tartu Vangla on täitnud vangistusseaduse (VangS) § 52 lg-s 2 ja § 53 lg-s 2 sätestatud nõudeid ning kas nende nõuete võimalik täitmatajätmine on põhjustanud A. Viitkinil kui raskelt haigel isikul tervisliku seisundi halvenemist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
- Ringkonnakohus leiab, et A. Viitkini esindaja kaebus Riigiprokuratuuri määruse peale tuleb jätta rahuldamata ja kaebuses esitatud seisukohad ei anna alust kriminaalmenetluse alustamiseks. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri seisukohaga, et prokuratuur on põhjendatult jätnud kriminaalmenetluse alustamata seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei leia vangla meditsiiniosakonna materjalides sisalduva teabega kinnitust vangistusasutuses viibiva A. Viitkini ja tema kaitsja väide, et A. Viitkinile kui raskele haigele pole antud ravi ja rehabilitatsiooniteenuseid ning seetõttu on vanglaametnike tegevuse või tegevusetuse tõttu, mis vastab mõne kuriteokoosseisu tunnustele, pidanud A. Viitkin taluma vaevusi ja valu. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub vangla meditsiiniosakonna andmetest, et A. Viitkinile on pidevalt arstiabi antud ning tema vaevused on tingitud haiguste iseloomust ja üldtervislikust seisundist, mitte talle arstiabi andmata jätmisest. Ringkonnakohtu hinnangul on Riigiprokuratuur põhjalikult selgitanud, miks ei alustatud kriminaalmenetlust A. Viitkini avalduse alusel. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri vastavate seisukohtadega ning ei pea seetõttu vajalikuks neid tervikuna korrata märkides vastuseks kaebusele järgnevat.
- Kaebuses esitatud põhjenduste kohaselt ei antud või oli antud A. Viitkinile määratud ravi ja rehabilitatsiooniteenuseid ebapiisaval määral ning vanglaametnike tegevuse või tegevusetuse tõttu on A. Viitkinil tekkinud vaevused, valud ja terviseseisundi halvenemine. Kaebuse kohaselt võib vanglaametnike käitumine vastata karistusseadustikus sätestatud süütegude tunnustele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vangla meditsiiniosakonna materjale arvestades alust väita, et Tartu Vangla ametnikud panid A. Viitkini suhtes toime piinamise, ohtu asetamise, abita 3 jätmise ja kehalise väärkohtlemise või mõne muu süüteokoosseisu tunnustele vastava teo, millised elu ja tervist ohustavad süüteod on kaitsja kaebuses ridamisi välja pakkunud. Vangla meditsiiniosakonna materjalidest tulenevalt on A. Viitkin alates vanglasse esmakordsest saabumisest
- aastal kuni 26.06.2012 perioodiliselt külastanud arste, muuhulgas eriarste ja talle oli osutatud raviteenust. Samuti on A. Viitkinile tagatud õigus ka edaspidi saada vangla meditsiinilise personali või eriarsti abi ja nende poolt määratud ravimeid ning rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud rehabilitatsiooniteenuste osutamist.
- Ringkonnakohus leiab, et isegi juhul, kui A. Viitkinile määratud ravi osutamisel ja isikliku rehabilitatsiooniplaani täitmisel võisid esineda vangla piiratud rehabilitatsiooni- või muudest ravivõimalustest tingituna mõningad puudused, ei täidaks need vanglaametnike tegevuses süüteokoosseisu. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et raviteenuse kvaliteedi hindamine ja vangistusseaduses sätestatud kinnipeetava subjektiivsete õiguste üle järelevalve teostamine ei kuulu kriminaalasja kohtueelse menetleja ega kriminaalasja lahendava kohtu pädevusse ning nendes küsimustes on kaebuse esitajal võimalik oma õigus kaitsta vastavalt kas tsiviilkohtumenetluse või halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest, et vangla ametnikud oleksid tahtlikult keeldunud A. Viitkinile ravi andmisest või rehabilitatsiooniteenuste osutamisest eesmärkiga tekitada talle valu. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri seisukohaga, et vangla ametnike tegevuses ei esine ühelegi süütekoosseisule vastavaid tunnuseid ja puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks.
- A. Viitkini esindaja advokaat R. Levin esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude määramiseks seoses õigusabi osutamisega. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 7 sätestab, et kohus, uurimisasutus või prokuratuur kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Taotlusest nähtuvalt on advokaat osutanud riigipoolset õigusabi 10 pooltunni ulatuses – 22.08.2012 tutvumine toimikuga, sh A. Viitkini kohtule esitatud dokumentidega 15 minutit; 23.08.2012 konsultatsioon A. Viitkiniga Tartu Vanglas 2 pooltundi; 23.08.2012 järelepärimise koostamine ja edastamine Riigiprokuratuurile kaebuse esitamiseks vajalike dokumentide saamiseks 15 minutit; 23.08.2012 tutvumine Riigiprokuratuurist saadud dokumentidega 1 pooltund; 29.08.2012 kaebuse koostamine Tartu Ringkonnakohtule 6 pooltundi. Seoses õigusabi osutamisega taotleb advokaat 160 eurot. Koos 20 %-lise käibemaksuga on taotletav summa 192 eurot. Ringkonnakohus leiab, et advokaat R. Levini taotlus riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks ning väljamõistmiseks on kooskõlas riigi õigusabi seaduses sätestatuga ning kuulub rahuldamisele. Seega kuulub A. Viitkini esindaja advokaat R. Levinile hüvitamisele 192 eurot. Tiit Lõhmus kohtunik 4