1-05-552/92

1-05-552 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-05-552 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. novembri 2011 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Jevgeni Grigorjev’i kaitsja Monica Meristo määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Viru Maakohtu
3. novembri 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu Jevgeni Grigorjevi kaitsja Monica Meristo määruskaebus rahuldamata. Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 28.11.2011 määrusega jäeti Jevgeni Grigorjev talle Viru Maakohtu 04.04.2007 otsusega karistuseks mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. J. Grigorjev on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 04.04.2007 otsusega KarS § 200 lg 2 p 7, 8 ja § 114 p 5 järgi ning karistatud KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 kohaldamisega vangistusega 7 aastat 11 kuud 17 päeva. Karistuse kandmise aja algus on 04.04.2007 ja lõpp 21.03.
4. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 21.11.
5. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuröri arvamused, leidis, et J. Grigorjev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. Maakohus märkis, et J. Grigorjev on varem karistamata isik. Käesoleval ajal kannab ta pikaajalist 10-aastast vangistust I astme raske isiku- ja varavastase kuriteo (mõrv ja röövimine) toimepanemise eest. Viru Maakohtu 04.04.2007 kohtuotsusest nähtub, et neljakesi grupis ja alkoholijoobes nõuti kannatanutelt raha üleandmist. Ühte kannatanut löödi käte ja jalgade ning taburetijalaga vastu pead ja keha, millega põhjustati lühiajaline tervisekahjustus. Kannatanult võeti ära 2,50 krooni. Teise kannatanu suhtes kasutati eriti jõhkrat vägivalda. Vara äravõtmise ja tapmise eesmärgil löödi vastu pead ja keha, mille tulemusena kannatanu suri koha peal kõhu tömbi eseme trauma tagajärjel. Kannatanu korterist varastati vara kokku summas 470 krooni. Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus korraldustele mitteallumise eest. Kustunud distsiplinaarkaristusi on seitse. Positiivseks luges maakohus, et kinnipeetav õpib V V XXXX XXXX eriala ning on lõpetanud vanglas XXXX. Positiivsena märkis maakohus samuti seda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud Autokool M XXXX kursusel, sotsiaalprogrammis XXXX, XXXX ja XXXX. Vabanedes on J. Grigorjevil kindel elukoht vanemate juures ning garanteeritud töökoht G E T OÜ-s. Arvestades J. Grigorjevi poolt toime pandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid ning tema käitumist vangistuses, asus maakohus seisukohale, et J. Grigorjevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab maakohtu hinnangul, et ta ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ega hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Asjaolu, et viimase aasta jooksul on süüdmõistetu käitumine ilmselt paremuse poole muutunud ei tähenda maakohtu arvates veel, et positiivsed hoiakud oleksid tema ellu lõplikult juurdunud. Maakohus rõhutas, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Maakohus leidis, et toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elu- ja töökoha omamine. Tähelepanu väärib maakohtu arvates ka see, et alaealisena kuriteo toime pannud J. Grigorjev sai karistuseks maksimaalse 10-aastase vangistuse, mis näitab, et tema roll kuriteos ei olnud teisejärguline, vaid vääris alaealisele maksimaalse karistuse mõistmist. Maakohus lisas, et ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, kindel elukoht ja isik õppis, kuid see ei takistanud tal rasket kuritegu toime panna. Maakohus leidis, et eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks kannatanute ja kogu ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada J. Grigorjev vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja märgib, et J. Grigorjevi roll toimepandud kuritegudes oli vähese tähtsusega ja ta oli sel ajal veel alaealine, kes läks teistega lihtsalt kaasa. Sündmusest on möödas peaaegu seitse aastat ja selle ajaga on kinnipeetav oma järeldused nii toimunust kui kogu oma elust teinud. Kaitsja ei nõustu maakohtu arvamusega, mille kohaselt eksisteerib endiselt suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kaitsja arvates ei tugine see väide faktidele, kuivõrd vangla iseloomustuses on vägivaldse kuriteo toimepanemise riskiks toodud ainult 8% ja mittevägivaldse kuriteo riskiks 10%. Seega on riskiprotsendid väikesed. Kannatanu õiglustunde riivamisse puutuvalt märgib kaitsja, et tegelikult oli asja arutamisel kannatanu see, kes ei soovinud kohtualuste karistamist. Kaitsja lisab, et J. Grigorjevi puhul on tegemist isikuga, kes on kuriteo toime pannud grupis alaealisena ja keda on karistatud ühel korral. Vangistuses on ta viibinud juba peaaegu seitse aastat ja iga enamoldud kuu teeb raskemaks ühiskonda resotsialiseerumise. J. Grigorjevil on 2 pärast vabanemist kindel elu- ja töökoht, ta soovib jätkata õpinguid ning luua perekonna oma naisega. Tema parimad aastad elu seadmiseks on möödunud vanglas ja arvestades uute kuritegude toimepanemise väikest riski, vangistuses oldud aega, kuriteo asjaolusid ning positiivseid tegureid vabaduses, oleks kaitsja arvates õiglane J. Grigorjev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsja juhib tähelepanu ka sellele, et J. Grigorjev on läbinud kõik programmid, mida vangla on talle võimaldanud. Distsiplinaarrikkumiste osas on kaitsja seisukohal, et tegemist ei ole raskete rikkumistega ja kehtivaid karistusi on ainult üks. Kaitsja leiab, et esimest korda karistatud isiku puhul tuleks eriti kaaluda võimalust ja ka võimaldada isikul enne tähtaega vabaneda. Vastasel juhul juurduvad valed harjumused ja muutub aina raskemaks vabaduses elamine. Kuna J. Grigorjevil on vabaduses olemas ka töökoht, mis on Narva tingimustes eriti tähtis, siis on see üks oluline eeldus ennetähtaegseks vabanemiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole J. Grigorjevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata, ning märgib täiendavalt järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus möönab, et J. Grigorjevi käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses ning võimalused vabaduses on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline arvesse võtta määruskaebuses märgitud asjaolusid – J. Grigorjev on läbinud vangla poolt võimaldatud programmid, pärast vabanemist on tal kindel elu- ja töökoht, ta soovib jätkata õpinguid ning luua perekonna. Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et J. Grigorjevi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et J. Grigorjevi poolt toime pandud kuriteo raskus ei võimalda teda käesoleval ajal karistuse kandmisest vabastada. J. Grigorjev kannab karistust raske isiku- ja varavastase kuriteo – röövi ja mõrva – toimepanemise eest. Seejuures on tal mõistetud 10-aastasest vangistusest jäänud kanda veel üle kolme aasta. Kuriteo pani J. Grigorjev toime grupis ning alkoholijoobes, kasutades kannatanute suhtes jõhkrat vägivalda. Ringkonnakohus rõhutab, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine osutub võimalikuks üksnes juhul, kui kohtul on KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnates tekkinud veendumus, et kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu. J. Grigorjevi puhul ringkonnakohtul sellist veendumust ei tekkinud. Siinkohal võtab ringkonnakohus arvesse, et J. Grigorjevit on vangistuse jooksul korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, millest kehtivaid karistusi on hetkel üks. Seega ei ole J. Grigorjev ka vanglas suutnud hoiduda õigusrikkumiste toimepanemisest, mis seab kahtluse alla tema motivatsiooni jätkata vabaduses õiguskuulekat elu. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile ei saa ringkonnakohus jätta tähelepanuta ka selle üldpreventiivset eesmärki, s.o ühiskonnale signaali saatmist, et riik ei suhtu kurjategijate karistamisesse kergekäeliselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et J. Grigorjevi 3 vabastamisel vangistusest üle kolme aasta enne karistusaja lõppu saaks ühiskonna õiglustunne riivata. Ringkonnakohus peab veel vajalikuks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Seejuures on ringkonnakohus seisukohal, et mida raskema kuriteo eest on karistus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et J. Grigorjevi puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui raske isiku- ja varavastase kuriteo sooritanud isikut käesoleval ajal, mil karistusaja lõpuni on jäänud veel märkimisväärselt pikk aeg, vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohtul on võimalik J. Grigorjevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist kaaluda ka edaspidi. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Mati Kartau