1-09-21986/54

1-09-21986 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-21986 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. jaanuari 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Georgy Ivanchenko ja tema kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina määruskaebused Viru Maakohtu
3. jaanuari 2012 määrusele. RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. jaanuari 2012 määrus muutmata ja süüdimõistetu Georgy Ivanchenko ja tema kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina määruskaebused rahuldamata. Maksta välja Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida Viru Advokaadibüroo OÜ kaudu 96 eurot sealhulgas käibemaks 16 eurot, advokaat Irina Žurina poolt Georgy Ivanchenkole apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Georgy Ivanchenkolt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Irina Žurina poolt osutatud õigusabi eest 80 eurot, millele lisandub käibemaks 16 eurot, kokku 96 eurot riigituludesse. Georgy Ivanchenkol tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbank nr
5. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Georgy Ivanchenko 1-09-21986 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Harju Maakohtu 10.05.2010 otsusega mõisteti Georgy Ivanchenko süüdi KarS § 184 lg 1, § 418 lg 1 järgi ning karistati 3 aasta ja 2 kuu vangistusega. Karistuse kandmise aja algus 17.08.2009 ja lõpp 17.10.
6. Viru Maakohtu 04.01.2012 määrusega jäeti Georgy Ivanchenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi tuleb jätta G. Ivancenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. Maakohus tuvastas, et süüdimõistetut on kaks korda kriminaalkorras karistatud ning vanglakaristust kannab esimest korda. Käesoleval ajal kannab ta karistust I astme raske rahvatervisevastase kuriteo (suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, hoidmise ja edasiandmise eest) ja tulirelva ebaseadusliku käitlemise eest. Seega on kuritegude dünaamika muutunud raskemaks ja ühiskonnaohtlikumaks. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ei ole G. Ivancenko puhul täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Maakohus luges positiivseks, et G. Ivancenkol vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad ning ta on vangistuse jooksul hõivatud majandustöödega. PPA 28.09.2011 otsusega nr 15.3-04/381 tunnistati kehtetuks G. Ivanchenko pikaajaline elamisluba, kuigi elamisloa tühistamise on G. Ivanchenko vaidlustanud, arvestas maakohus sellega, et isikul on seaduslik alus Eestis viibida kuni elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumiseni. Maakohus leidis, et arvestades G. Ivanchenko poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (muuhulgas esimese astme raske narkokuritegu), korduvaid karistusi ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, ei ole kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Märkimisväärne on see, et nii narkokuritegu kui ka tulerelva hoidmine oli toime pandud elukohas, kuhu isik plaanib elama minna peale võimalikku vabanemist. Seega elukoha omamine ei oma olulist rolli uute kuritegude toimepanemise vältimiseks. Maakohus asus seisukohale, et kuna vangistusseaduse § 76 lg 5 järgi sõltub välismaalasest kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus otseselt elamisloast, ei ole võimalik vabastada raskes narkokuriteos süüdi tunnistatud isikut enne tähtaega ilma, et tema suhtes oleks kohaldatud käitumiskontrolli ning käesoleval juhul ei ole isegi käitumiskontrolliga ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Kohtuotsusest nähtub, et narkoaine käitlemise kogused olid vägagi muljetavaldavad ehki tegemist ei olnud tavalise nö tänavadiileriga, vaid isikuga, kellel on narkokäitlemises oluline roll. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu G. Ivanchenko kaitsja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning G. Ivanchenko vabastamist tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse põhjenduste järgi on maakohtu järeldused pealiskaudsed ja maakohus ei ole arvesse võtnud kõiki asjaolusid ja vangla arvamust. G. Ivanchenko kannab reaalset vangistust esmakordselt ja viibib vanglas alates 17.08.
7. Vangla toetab G. Ivanchenko tingimisi ennetähtaegselt vabastamist, alates 01.08.2011 on -2- kinnipeetav hõivatud majandustöödega. Käesoleval ajal viibib avavanglas ning töötab HMK E ja P OÜ-s XXXX. Kohtuistungil süüdimõistetu kinnitas, et ta on sündinud Eestis, siin elab ta poeg ja tal on kindel soov jääda elama Eestisse oma perekonna juurde. Vabanemise korral on tagatud kinnipeetavale töökoht firmas W G OÜ XXXX. Karistuse kandmise ajal ei oma G. Ivanchenko mitte ühtegi distsiplinaarkaristust, mis annab aluse kinnitada, et süüdimõistetu on asunud paranemise teele ja tema käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas. See asjaolu lükkab ümber ka maakohtu järelduse, et süüdimõistetu ei ole teinud endas jaoks mitte mingeid järeldusi. Samuti on maakohus põhjendamatult leidnud, et KarS § 76 lg 3 alusel võetakse arvesse kõigepealt toimepandud kuriteo asjaolusid. Kaitsja leiab, et maakohus on täielikult välistanud võimaluse võtta arvesse ka teisi, KarS § 76 lg 3 märgitud, tingimisi ennetähtaegselt vabastamise aspekte. Tegelikkusele mittevastav on maakohtu järeldus, et G. Ivanchenko suhtlusringkonda kuuluvad peamiselt kriminaalkorras karistatud isikud. Asja materjalidest seda otseselt ei nähtu ning kohtul on tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral võimalus kohustada isikut täitma KarS § 75 ettenähtud erinevaid kontrollnõudeid. Kuna ringkonnakohtu 25.10.2010 jõustunud kohtuotsusega tunnistati G. Ivanchenko väljasaatmine (KarS § 54) põhjendamatuks, on Riigikohtu praktikat (lahend nr 3-1-1-38-09) arvestades G. Ivanchenkol seaduslik alus Eestis viibimiseks. Vangla ja kriminaalhooldusametniku iseloomustustest nähtub, et G. Ivanchenko suhtes on karituse eesmärgid saavutatud ning süüdimõistetu ei vaja edasist karistuse ärakandmist. Kaitsja palub anda G. Ivanchenkole võimalus kriminaalhoolduse kaudu kohaneda eluga vabaduses ja näidata, et positiivsed muutused tema käitumises on pöördumatud. G. Ivanchenko esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning tema vabastamist tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse põhjenduste järgi on ta teinud karistuse kandmise ajal järeldused oma varasemast elust ning soovib edaspidi elada seadusekuulekalt. Käesoleval ajal on vangla usaldanud teda töötama väljaspool vanglat ja karistust kandma avavanglas. Asjaolu, et ta asub elama samasse korterisse, kus ta hoidis relvi ja narkootikume, ei saa olla tema mittevabastamise põhjuseks. G. Ivanchenko kinnitab, et ta on nõus ennetähtaegse vabanemise korral täitma kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuste motiividel ei ole alust. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel peab kohus KarS § 76 lg 3 alusel arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine. Ehkki G. Ivanchenko on ära kandnud tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks vajaliku karistusaja, võib kohus siiski keelduda kinnipeetava tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest, kui isik ei vasta KarS § 76 lg-st 3 tulenevatele materiaalsetele eeldustele. G. Ivanchenko kannab käesoleval ajal karistust muuhulgas I astme rahvatervisevastase kuriteo eest. Teda on karistatud Pärnu Maakohtu 17.04.2009 otsusega KarS § 121 järgi rahalise karistusega. Samuti selgub Harju Maakohtu 10.05.2010 otsusest, millega G. Ivanchenko mõisteti süüdi KarS § 184 lg 1, § 418 lg 1 järgi, et G. Ivanchenko on
8. a Soome -3- Vabariigis süüdi mõistetud raske narkokuriteo eest (tl 18). Viru Maakohtu 15.06.2011 kohtuistungi protokollis (tl 38) kinnitab G. Ivanchenko, et Soome Vabariigis karistati teda eelnimetatud kuriteo eest
9. a 6 aasta vangistusega, kuid ta vabanes ennetähtaegselt peale 3 aasta vangistuse ärakandmist. Samast otsusest selgub, et tegemist oli rahvusvahelise narkokuriteoga, mis hõlmas narkootikumide vedu Hispaaniast läbi Saksamaa Soome. Seega ei ole G. Ivanchenko suhtes varem kohaldatud karistused täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki - mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Vaatamata sellele, et ta vabanes
10. a Soome Vabariigis ennetähtaegselt vanglast, pani ta toime uue samaliigilise kuriteo Eestis. Seetõttu on maakohus põhjendatult ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestanud eelkõige varasemat elukäiku ja toimepandud kuriteo asjaolusid. Maakohus on kohtumääruses toonud välja need asjaolud (varasem karistatus, toimepandud kuriteo raskus, võimalused vabaduses), millest tulenevalt maakohus ei pidanud õigeks süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Ringkonnakohus märgib, et kuigi riik on loonud eelduse iga isiku ennetähtaegseks vabanemiseks, ei ole süüdimõistmisel ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Karistuse mõistmisel lähtutakse eeldusest, et see viiakse täide täies mahus, see tähendab seda, et mõistetud vabadusekaotuslik karistus kantakse ära tervikuna. Seega on vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine erandiks, mitte reegliks. Ringkonnakohus leiab, et ehkki G. Ivanchenko elukohaks ennetähtaegsel vabanemisel oleks tema XXXX 2-toaline korter, ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et G. Ivanchenkol on tasumata suured rahalised nõuded ning mingisugust materiaalset abi ta oma XXXX, kes ei tööta, saada ei ole võimalik. Samuti ei saa eeldada, et G. Ivanchenkot hakkab materiaalselt toetama tema XXXX, kes elab samas korteris. Ringkonnakohus on seisukohal, et olukorras, kus G. Ivanchenkolt on Politsei ja Piirivalveameti otsusega tühistatud pikaajaline elamisluba Eesti Vabariigis, G. Ivanchenko on otsuse vaidlustanud halduskohtus ning hetkel puudub G. Ivanchenko suhtes jõustunud Eesti Vabariigist väljasaatmise otsus, ei ole põhjendatud ka tema vabastamine KrMS § 426 lg 3 alusel. Selleks, et süüdimõistetut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohtul tekkima veendumus, et tema suhtes on võimalik teostada tõhusat kriminaalhooldust. Maakohtul sellist veendumust ei tekkinud ja seda ei ole käesoleval ajal ka ringkonnakohtul. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS §-st 390 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja esitatud määruskaebused rahuldamata. Paavo Randma Tiit Lõhmus -4- Maarika Kuusk