1-11-3442/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-3442 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. novembri 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Raido Kirsi (Kirss) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
3. novembri 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu Raido Kirsi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud R. Kirss mõisteti süüdi Viru Maakohtu 16.03.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu 29.03.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes R. Kirsile liitkaristuseks 9 kuud 6 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 06.05.2011 ja lõpp 12.02.
4. Viru Maakohtu 25.11.2011 määrusega jäeti R. Kirss tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et R. Kirsi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtuvalt märkis maakohus, et R. Kirsi varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. R. Kirss on kriminaalkorras karistatud seitsmendat korda. Vanglakaristust kannab teist korda. Varasemalt on R. Kirssi karistatud isiku- ja varavastaste kuritegude eest. Vaatamata varasematele karistustele ei ole R. Kirss paranemise teele asunud ning kriminaalhooldusel olles pani ta taas toime uue varavastase kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Varem tema suhtes 2-l korral kohaldatud kriminaalhooldus ei andnud tulemusi. Seega leidis maakohus, et kriminaalhooldaja järelevalve ei ole meede, mis hoiaks ära R. Kirsi poolt uute kuritegude toimepanemise. Lisaks märkis maakohus, et R. Kirsil ei ole vabanedes kindlat töökohta, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uue varavastase kuriteo toimepanemise ohtu. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib maakohtu arvates järeldada, et R. Kirsi puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leidis, et R. Kirsi käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Samuti arvestas maakohus, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda sotsiaalprogrammides ning omandada töökogemust, mis suurendab tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades kuritegude toimepanemise korduvust ja dünaamikat, ei ole maakohtu hinnangul R. Kirsi tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korrakehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu R. Kirss taotleb maakohtu määruse tühistamist ning tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. R. Kirsi jaoks on küsitav, kuidas kohus arvestas tema iseloomustust, kui tal puuduvad katseajal distsiplinaarkaristused ja ta on hõivatud tööga, kuid kohus peab teda ohtlikuks. R. Kirsi arvates on see põhjendamatu. R. Kirsil puudub vabaduses töö, kuid paljudel puudub vabaduses töökoht, mistõttu võib paljude kohta riskihinnangu anda. R. Kirss märgib, et üksnes tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tunneb riik huvi, kus hakkab süüdimõistetu vabaduses elama, töötama, kes teda toetavad jne, kuid pärast seda, kui süüdimõistetu vabaneb õigeaegselt ei ole see kellegi asi. R. Kirsi hinnangul on tema algse sissetulekuga kõik korras ja sellest on ka vanglaametnikud teadlikud. R. Kirsi arvates on põhjendamatu kohtu arvamus, et R. Kirsil olid alkoholiprobleemid ja tal võib olla tagasilanguse perioode, kuna sõna „võib-olla“ on kahtlustäratav sõnastus. R. Kirss on seisukohal, et tal ei teki probleeme alkoholiga. Lisaks on kohus täielikult eksiteel, kuna ei ole teadlik olnud vangla tegelikust töökogemuse omandamisest. Vanglas on kursus XXXX aasta pikkune ja seegi (nt XXXX) XXXX. Tööle saavad ainult need, kellel on suured karistusajad. Kuna enamus kinnipeetavaid Viru Vanglas kannavad karistust narkokuritegude eest, saavad nemad enne tööd kui tema. R. Kirss töötab XXXX, kus tema tunnitasuks on X,XX senti. R. Kirss ei nõustu, et tema vabastamisel saaks riivata ühiskonna õiglustunne ning leiab, et kohus ei ole tutvunud tema kriminaalasjaga, kuna R. Kirss varastas arvuti mitte ühiskonnalt, vaid oma XXXX, kes on talle andestanud ning ootab teda koju. Asjaolu, et kohus ei ole tema -2- kriminaalasjaga tutvunud, on R. Kirsi arvates kriminaalmenetluseõiguse oluline rikkumine. Ühtlasi ei ole kohus põhjendanud, milles seisneb ühiskonna õiglustunde riivamine. R. Kirss nõustub, et tingimisi vabanemine ei ole garanteeritud, kuid leiab, et see võimalus on seaduses lubatud ning inimene loodab sellele. Lisaks ei nõustu R. Kirss, et tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise ja üldiste eesmärkidega ning rõhutab, et tal on jäänud karistusajast kanda alla 2 kuu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et R. Kirsi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning on arvamusel, et maakohus on R. Kirsi puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata, vaid märgib järgmist. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
6. R. Kirss ei nõustu maakohtu arvamusega selle kohta, et ta on ohtlik ning viitab distsiplinaarkaristuste puudumisele ja tööga hõivatusele. Ringkonnakohus R. Kirsi sellesisulise arvamusega ei nõustu ning rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt tuleb kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestada lisaks süüdimõistetu käitumisele karistuse kandmise ajal ja vabaduses eesootavatele tingimustele ka tema varasemat elukäiku ning kuriteo toimepanemise asjaolusid, nagu ka süüdimõistetu isikut. Viimatinimetatud tingimusi ei ole R. Kirss määruskaebuses käsitlenud ega asunud ka vastupidisele seisukohale kui maakohus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et R. Kirsi varasem elukäik ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. R. Kirss on varasemalt korduvalt kuritegude toimepanemise eest karistatud, so 7-l korral, ning kuritegelikult on ta aktiivne olnud alates aastast 2008, pannes vaatamata oma noorele eale toime varavastaseid kui ka vägivallakuritegusid. Varasemalt on R. Kirsile mõistetud toimepandud kuritegude eest karistuseks nii rahalist karistust, kui mõistetud vangistus asendatud üldkasuliku tööga ja vabastatud ta mõistetud vangistusest tingimisi. Varavastase kuriteo, mille eest R. Kirss käesoleval ajal karistust kannab, on ta toime pannud katseajal ning seda oma pereliikme vastu.
7. Ringkonnakohtu hinnangul on R. Kirsi puhul põhjendatud pidada riskifaktoriks majanduslikku olukorda ning sellest tulenevalt vabaduses töökoha ja kindla sissetuleku puudumist, arvestades, et R. Kirss on toime pannud varavastaseid kuritegusid, mille toimepanemise ajendiks nimetas maakohtu istungil majandusliku kasu saamise eesmärki, ning tal on suures ulatuses tasumata võlanõudeid. Ühtlasi on põhjendatud pidada jätkuvate kuritegude toimepanemist ohustavaks asjaoluks alkoholi tarbimist, kuna R. Kirss on kõik kuriteod pannud toime alkoholijoobes. R. Kirss on küll kindel, et tal ei teki alkoholitarvitamise probleeme, kuid ringkonnakohtu hinnangul on teatavast sõltuvuskäitumisest vabanemiseks oluline eelkõige isiku tegevuse vastavusse viimine tema sõnadega, järjekindlus ning enesedistsipliin.
8. Ringkonnakohus möönab, et R. Kirsi käitumine vangistuses on olnud hea – tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta töötab. Lisaks peab ringkonnakohus positiivseks, et R. Kirsil on vabaduses kindel elukoht, lähedaste toetus, ta on motiveeritud kontrollima alkoholitarvitamist -3- ning tal on plaanis haridust omandada, kuid leiab, et ka nimetatud asjaolud ei tingi R. Kirsi tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
9. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabaneda, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Siinkohal on oluline rõhutada, et reeglina tuleb süüdimõistetutel kuritegude eest mõistetud karistus tervikuna ära kanda ning seetõttu tuleb süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset karistuse kandmisest vabastamist pidada selgelt erandlikuks.
10. Puutuvalt R. Kirsi poolt määruskaebuses etteheidetule ühiskonna õiglustunde osas peab ringkonnakohus vajalikuks üksnes selgitada, et vastavalt KarS § 56 lg-le 1 tuleb kohtul karistuse mõistmisel üldpreventiivse eesmärgina arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega tuleb kohtul, otsustades süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist, hinnata, kas süüdimõistetu suhtes on talle mõistetud karistus täitnud eesmärgi, sh üldpreventiivsest huvist lähtudes.
11. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et R. Kirsi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning R. Kirss tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas -4- Mati Kartau