4-12-2645/10

Väärteoasi nr 4-12-2645 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

1. august 2012, Jõgeva Väärteoasja number Väärteoasi 4-12-2645 Menetlusosalised ja nende esindajad (isikukood Menetlusalune isik: Eve Haav 45702232791, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskond, kohtuvälise menetleja ametnik – piirkonnapolitseinik Diana Erikson; Esindaja: Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik Kajar Pent. Eve Haava kaebus väärteoasjas nr 2490,12,001515 tehtud otsusele 23.05.2012.a RESOLUTSIOON Tühistada kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna 23.05.2012.a otsus Eve Haava suhtes väärteoasjas nr 2490,12,
2. Lõpetada menetlusaluse isiku Eve Haava suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteoasjas nr 2490,12,001515 väärteo tunnuste puudumise tõttu. Rahuldada menetlusaluse isiku Eve Haava kaebus. Menetluskulude jaotus Menetluskulud tuleb jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon tuleb esitada Tartu Maakohtule (Jõgeva kohtumajale) 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav (
3. augustil 2012.a), s.o alates
4. septembrist 2012.a. Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Diana Erikson on 26.04.2012.a koostanud väärteoprotokolli (tl 11) selle kohta, et 31.03.2012.a kell 14.00 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linnas, pöördus Eve Haav kaasomandis oleval maa-alal teise kaasomaniku xxxxxxxxxxxja kõrvaliste isikute xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxpoole kõrgendatud hääletooniga üleolevalt ja tõrjuvalt, nõudes isikutelt seletust, kes nad on, mis õigusega nad viibivad seal, miks nad seal on ja mida nad sealt tahavad, millega segas teiste isikute omavahelist vestlust. Antud teoga rikkus Eve Haav teiste isikute rahu ja avalikku korda. Sellega on Eve Haav rikkunud Jõgeva Linnavolikogu 24.11.2011.a määruse nr 10 Jõgeva linna avaliku korra eeskirja § 4 lg 1 p 3 ja 27 nõudeid. Eve Haava tegu on kvalifitseeritud KarS § 262 järgi. Eve Haava ütlused on väärteoprotokollist nähtuvalt eraldi protokollitud. Muud tõendid: tunnistajate ülekuulamise protokollid, avaldus, kutse ja menetlusaluse isiku ütlused. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna Jõgeva konstaalbijaoskonna piirkonnapolitseinik Diana Eriksoni 23.05.2012.a otsusega (tl 2425) karistati Eve Haava KarS § 262 järgi toimepandud väärteo eest 5 trahviühiku ulatuses, s.o 20 eurot. Otsuse kohaselt pani Eve Haav toime järgmise kirjeldusega väärteo: 31.03.2012.a kell 14.00 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxlinnas, Jõgeva maakonnas häiris Eve Haav xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx rahu oma agressiivse ja pealetükkiva käitumisega, süüdistades xxxxxx ja xxxxxxxx tema keldris käimises ja murul sõitmises. Eve Haav, kaasomandis oleval maa-alal pöördus teise kaasomaniku xxxxxxxxxxxxxxxja kõrvaliste isikute xxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx poole kõrgendatud hääletooniga üleolevalt ja tõrjuvalt, nõudes isikutelt seletust, kes nad on, mis õigusega nad viibivad seal, miks nad seal on ja mida nad sealt tahavad, millega segas isikute omavahelist vestlust. Antud teoga rikkus Eve Haav teiste isikute rahu ja avalikku korda. Otsuse järgi on väärteo toimepanemine tõendatud tunnistajate xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx ülekuulamise protokollidega. Eve Haava kaebus Eve Haav esitas maakohtule kaebuse (tl 2-4), milles taotles Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 23.05.2012.a otsuse tühistamist. Kaebuse kohaselt esitati Eve Haavale väärteoprotokoll alla kirjutamiseks 26.04.2012.a. Protokoll oli eelnevalt valmis kirjutatud, st tema seletusi üldse arvesse ei võetud, vaid konstaabel oli oma seisukoha võtnud. Kaebuse järgi on otsuse aluseks võetud 26.04.2012.a koostatud väärteoprotokoll, kuid selles ei ole sõnagi mainitud Eve Haava poolset agressiivset ja pealetükkivat käitumist, vaid on fikseeritud Eve Haava poolt kõrgendatud hääletooni kasutamine. Selleks oli igati alust, sest Eve Haav oli tuvastanud, et temale rendilepingu alusel kuuluvas keldriboksis viibisid kõrvalised isikud xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxx. 31.03.2012.a kella 14.00 ajal läks Eve Haav kuurist puid tooma ja nägi, et tema kaasomandis oleva maja ukse juures seisid xxxxxxxxxxxxxxx tema tütar xxxxxxxxxxx ja keegi võõras mees. Eve Haava nähes põgenes kolmik tuppa. Selgus, et nad olid käinud Eve Haava keldris, mida kinnitasid värsked märjad jalajäljed. Kuna teisi kõrvalisi isikuid kinnistul ei viibinud, pöördus Eve Haav päringuga nimetatud isikute poole – mida teevad kõrvalised isikud ainult temale kasutada olevas keldriboksis. Nendega vestlemiseks pidi Eve Haav tükk aega ootama, enne, kui nad välja tulid. 2 Kui kolmik väljus toast, pöördus Eve Haav oma abikaasa juuresolekul nende poole ja küsis aru. Vestlust nägi pealt xxxxxxxxxxx Vastas võõras meesterahvas, kes teatas üleolevalt, et tegemist on poolte kaasomandis oleva keldriboksiga ja tema on ostja (soovib ära osta). Eve Haav selgitas, kuid tema selgitustele hakkas vahele segama teine kinnistu kaasomanik xxxxxxxxxxxxxx. Eve Haav ei salga, et tema ja teine kaasomanik ei saa omavahel läbi juba aastaid. Meesterahvas hakkas Eve Haavalt pärima aru, miks ta on xxxxxxxxxxxxxx vastu avalduse esitanud, mida nüüd kohus menetleb. Kui Eve Haav oma küsimusele vastust ei saanud ja asi kiskus võõraste isikute vaheliseks vaidluseks, suundusid nad koos abikaasaga kinnistu värava poole, kus seisis naaber xxxxxxxxxx. Samas suunas suundus ka kolmik. Värava juures selgus, et võõras meesterahvas on xxxxxxxxx, kes esitles ennast xxxxxxxxxxxxxx kaitsjana. Kuna Eve Haav ei saanud vastust küsimusele, miks tema keldris omavolitseti, esitas ta 05.04.2012.a politseile avalduse. 13.04.2012.a tulid tema esitatud avalduse peale kohale konstaablid Lillemägi ja Erikson. Mõne hetke viibisid nad keldri juures, mille peale küsis konstaabel Erikson, et kas ta ei väsi kaebuse esitamisest ära. Välja tuli ka xxxxxxxxxxxxxx, kelle käest ta küsis, mida ta keldris tegi. Selle peale ütles konstaabel Erikson, et xxxxxxx advokaadil oli vaja tutvuda käimasoleva kriminaalasja raames keldriga. Seejärel toimus pööre ja xxxxxxxxxxxxxx ja konstaabel Erikson hakkasid Eve Haava süüdistama. Hetkel seisab uurimine selle taga, et keldri tegelik omanik xxxxxxxxxx viibib seoses tööülesannetega välisriigis. Tagasi tulles otsustab ta, kas ta esitab avalduse politseile või mitte. Nimetatud intsidendi tagajärjel sai Eve Haav vapustuse, nii et 14.04.2012.a käis ta kiirabis ja 15.04.2012.a käis tal kodus kiirabi. Lisaks juhib Eve Haav kohtu tähelepanu asjaolule, et konstaabel Diana Erikson käskis tal kirjutada politseile esitatud avalduse peale, et ta ei nõua kirjalikku vastust. Eve Haav seda ka tegi. Kahjuks ei saanud ta sellel hetkel aru, kas toimis õigesti või mitte. Eve Haav asus seisukohale, et teiselt kaasomanikult ja võõrastelt isikutelt oma territooriumil viibimise kohta pärimine ei ole avaliku korra rikkumine. Menetluse käik 22.06.2012.a kohtu määrusega võeti Eve Haava esitatud kaebus menetlusse ning edastati kaebuse kohtuvälisele menetlejale ja kohustati kohtuvälist menetlejat esitama kirjalik seisukoht 16.07.2012.a (tl 1). Kohus nõudis välja väärteotoimiku (tl 9). Kohtuväline menetleja esitas seisukoha (tl 30-35), milles taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata jätmist. Kohtuväline menetleja märkis, et väärteoasjas on üle kuulatud tunnistajatena xxxxxxxxxxxxxe, xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxx ning refereeris eelnimetatute ütlusi. Kohtuväline menetleja viitas väärteoprotokollis kirjeldatud teokirjeldusele, KarS §-le 262 ja Jõgeva linna avaliku korra eeskirja § 4 lg 1 p-le 3,
5. Kohtuväline menetleja märkis, et KarS § 262 järgi on avalik koht selline, kus on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujatega otseselt seotud. Menetlusalune isik häiris oma käitumisega teiste isikute rahu ning väljendas lugupidamatust teiste isikute suhtes. xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxx käisid küll keldriboksi ees, kuid keldrisse keegi ei sisenenud. Kuna keldri ees olev maa-ala on kaasomandis, on neil õigus seal viibida. Samuti vestles kohtuväline menetleja xxxxxxxxxx elukaaslasega, kes ütles, et nemad ei ole seda keldrit kunagi kasutanud ja nad ei ole sellest keldrist huvitatud. Väide, et xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxx põgenesid Eve Haava eest, ei vasta tõele, kuna enne tuppa minekut ei näinud keegi Eve Haava. Eve Haav väidab, et xxxxxxxxx suhtles 3 temaga üleolevalt ja agressiivselt. xxxxxxxxx tunnistab ütlustes, et oli ennast Eve Haavale viisakalt tutvustanud ja öelnud, miks ta seal on. Kohtuväline menetleja leidis, et Eve Haav ei ole vastulauses ja kaebuses esitanud tõeseid väiteid. Eve Haav väidab, et tema ütlusi ei arvestatud. Eve Haav on üle kuulatud 26.04.2012.a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis. Väärteoprotokoll koostati pärast seda. Eve Haav tutvus oma õiguste ja kohustustega ning andis selle kohta allkirja. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud väärteoprotokolliga ja tunnistajate ütlustega. Karistuse määramisel on oluline arvesse võtta KarS § 56 lg-s 1 sätestatut. Kohtuväline menetleja ei tuvastanud Eve Haava käitumises KarS §-s 57 sätestatud kergendavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja leidis, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Kohtuväline menetleja teatas nõustumisest kirjaliku menetlusega ja täiendavate tõendite uurimist ei taotlenud. 01.08.2012.a kirjaga (tl 36) edastas kohus Eve Haavale kohtuvälise menetleja seisukoha ning andis Eve Haavale tähtaja täpsustada kirjaliku või suulise menetluse soovi, asjaolusid, kas Eve Haav soovib menetluses kaitsja abi ning esitada kohtule täiendavaid tõendeid. Vastuses jäi Eve Haav esitatu juurde (tl 38-39). Lisaks leidis Eve Haav, et tunnistajate ütlused on vastuolulised ning uurimine on läbi viidud poolikult, sest ei ole tunnistajana üle kuulatud tema abikaasat, kes viibis sündmuse ajal tema kõrval, ega naaber xxxxxxxxxxx, kes nägi kõike pealt oma aiast. Hetkel on tekkinud olukord, kus igaüks hoiab omade poole ning annab selliseid ütlusi, mis on pooltele kasulikud. Erapooletu isikuna oleks pidanud politsei enne otsuse tegemist kuulama üle erapooletu naabri. Samuti palus Eve Haav pöörata tähelepanu asjaolule, et tal on diagnoositud kilpnäärme haigestumine ja kõrgvererõhutõbi, millisega ei ole võimalik kõrgendada hääletooni sellisele tasemele, et see oleks vastuolus Jõgeva linna avaliku korra eeskirjaga. Eve Haav lisas, et kui kohus jätaks otsuse tühistamata, oleks see aluseks pidevate väärteoasjade koostamiseks tulevikus, sest xxxxxxxxxxxxxx kõrgendab pidevalt häält kaasomandis oleval maa-alal ning seda mitte Eve Haava, vaid ka teiste kinnistul viibivate isikute suhtes. Väidetava rikkumise päeval kutsus Eve Haav ise politsei kohale, mitte vastupidi. Seega ei ole keegi avaldanud Eve Haava poolt hääle tõstmist (keegi ei ole kaebust esitanud). Eve Haav ei soovinud kohtuistungi pidamist ja nõustus kirjaliku menetlusega. Kohtu seisukoht ja põhjendused
6. Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled ei ole avaldanud soovi asja arutamisest kohtuistungil osa võtta ning on nõustunud väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses, on võimalik väärteoasi lahendada VTMS § 120 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses ja juhinduda kohtulahendi tegemisel VTMS §-st 123 lg.1, lg.2 ja §-st
7. VTMS § 123 lg.2 sätestab: maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
8. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning Eve Haava suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada ja Eve Haava kaebus rahuldada. Lisaks on kohus seisukohal, et käesolevas väärteomenetluses on kohtuväline menetleja rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust, mida kohus ka alljärgnevas otsuse põhjendavas osas käsitleb. 4
9. Eve Haava suhtes koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt on Eve Haav pannud toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo ning see seisneb selles, et tema 31.03.2012.a kell 14.00 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxva linnas, pöördus kaasomandis oleval maa-alal teise kaasomaniku xxxxxxxxxxxxxx ja kõrvaliste isikute xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx poole kõrgendatud hääletooniga üleolevalt ja tõrjuvalt, nõudes isikutelt seletust, kes nad on, mis õigusega nad viibivad seal, miks nad seal on ja mida nad sealt tahavad, millega segas teiste isikute omavahelist vestlust. Antud teoga rikkus Eve Haav teiste isikute rahu ja avalikku korda. Sellega on Eve Haav rikkunud Jõgeva Linnavolikogu 24.11.2011.a määruse nr 10 Jõgeva linna avaliku korra eeskirja § 4 lg 1 p 3 ja 27 nõudeid. 3.1 Kohus peab põhjendatuks Eve Haava kaebuses esitatud väiteid ning on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsuses sisalduva väärteokirjeldusega on rikutud oluliselt Eve Haava kui menetlusaluse isiku õigusi ning sellega on kohtuväline menetleja rikkunud oluliselt ka väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes, kuna nimetatud rikkumistega on kaasnenud põhjendamatu otsus. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et Eve Haava toimepandud väärtegu seisneb lisaks väärteoprotokollis märgitud “üleolevale ja tõrjuvale pöördumisele kaasomaniku ja kõrvaliste isikute poole” ka selles, et “Eve Haav häiris kaasomaniku ja kõrvaliste isikute rahu oma agressiivse ja pealetükkiva käitumisega”. Samas rõhutab kohus, et ka kohtuvälise menetleja jaoks on oluline lähtuda VTMS §-st 87, mis sätestab väärteoasja arutamise piirid. Nimetatud sätte kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja võtnud otsuse aluseks küll väärteoprotokollis sisalduva väärteokirjelduse, kuid on seda otsuses täiendanud, heites menetlusalusele isikule ette, et ta „häiris xxxxxxxxxxxi, xxxxxxxxxxxxxxxja xxxxxxxxxx rahu oma agressiivse ja pealetükkiva käitumisega, süüdistades xxxxxxx ja xxxxxxx tema keldris käimises ja murul sõitmises“. Nimetatud faktilist asjaolu väärteoprotokollis ei sisaldu, kuid väärteomenetluses tehtud otsusest nähtuvalt moodustab ka eelnimetatu kohtuvälise menetleja hinnangul väärteokoosseisu. Kohus leiab, et selline väärteokirjelduse laiendamine kohtuvälise menetleja poolt rikub menetlusaluse isiku õigusi, ei ole korrektne ja seadusele vastav ning põhjendab seda järgnevalt. 3.1.1 Esmalt selgitab kohus VTMS § 72 lg-s 1 sätestatut, et kui väärteoasja menetlemine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses ja seadus ei näe ette, et väärteoasja arutab kohus, teeb kohtuväline menetleja VTMS §-s 73 märgitud lahendi menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalist lähtudes kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata. Kuna lahendi tegemiseks on kohtuvälisel menetlejal kohustus hinnata kõiki asjas kogutud tõendeid, tuleb pidada mõistetavaks, et kohtuvälisel menetlejal võib seejuures ette tulla olukord, kus menetlusaluse isiku suhtes on küll väärteoprotokoll koostatud, kuid täiendavatest väärteomenetluses kogutud tõenditest nähtuvalt on ilmnenud vajadus väärteoprotokollis sisalduvat muuta või täiendada, sh muuta või täiendada menetlusalusele isikule etteheidetavaid faktilisi asjaolusid. Nimetatud olukorras tuleb juhinduda VTMS § 68 lg-st 2, mis sätestab, et kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni, täiendatakse protokolli. Kohtu hinnangul tuleb väärteoprotokolli täiendamise puhul lähtuda VTMS § 70 lg-st 1, mis sätestab, et väärteoprotokolli koopia antakse menetlusosalisele kätte allkirja vastu. See omakorda tähendab, et ka väärteoprotokolli täiendamise puhul tuleb menetlusalusele isikule toimetada see allkirja vastu kätte. Eelkirjeldatud kohtuvälise menetleja tegutsemisviisi kui õiguspärast kinnitab ka senine kohtupraktika (vt Riigikohtu lahend väärteoasjas 3-1-1-84-07). 5 Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei ole Eve Haava suhtes teist väärteoprotokolli, milles sisalduks väärteokirjeldus, mis vastaks otsuses olevale, koostatud. Eve Haava suhtes koostatud otsuses on talle ette heidetud väärteoprotokollis kirjeldamata faktilisi asjaolusid. Kohtu hinnangul on sellesisuline väärteokirjelduse täiendamise vajadus kohtuvälise menetleja otsuses ebaselge, arvestades väärteomenetluses kogutud tõendusteavet, millele otsus on rajatud. Kohtu arvates on oluline osundada, et väärteokirjelduse täiendamise vajadusele ei viita ka toimikust nähtuv, kuna materjalide kohaselt olid kõik väärteoprotokollis viidatud tõendid väärteoprotokolli koostamise ajaks, s.o 26.04.2012.a, ka väärteoasjas juba kogutud. Nii nähtub väärteoasja materjalidest, et väärteoprotokollis viidatud tunnistajate ülekuulamise protokollid on koostatud 05.04.2012.a (xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxx - tl 16-21) ning 16.04.2012.a (xxxxxx – tl 22-23). Lisaks on tõendina viidatud avaldust, mis väärteotoimikust nähtuva alusel on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonnale esitatud 02.04.2012.a (tl 15). Ühtlasi on osundatud menetlusalusele isikule saadetud kutsele (tl 12) ja menetlusaluse isiku ütlustele (tl 13-14). Eve Haava suhtes koostati väärteoprotokoll 26.04.2012.a ning samal kuupäeval võimaldati tal anda väärteokirjelduses sisalduvate asjaolude kohta ütlusi, mis samuti protokolliti. Eeltoodust järeldub, et väärteoprotokolli koostamise ajaks, s.o 26.04.2012.a, olid kohtuvälisel menetlejal kogutud kõik tõendid, millele tuginedes kohtuvälise menetleja lahendis loeti teo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt tuvastatuks. Rohkem tõendeid ei pidanud kohtuväline menetleja vajalikuks väärteomenetluses koguda. Seega pidanuks kohtuväline menetleja, pidades vajalikuks täiendada väärteoprotokollis sisalduvat väärteokirjeldust faktiliste asjaoludega, koostama menetlusaluse isiku suhtes uue väärteoprotokolli. 3.1.2 Kuivõrd käesoleval juhul on kohtuväline menetleja lisanud otsuses kajastatud väärteokirjeldusse uusi faktilisi asjaolusid ning ei ole koostanud menetlusaluse isiku suhtes uut väärteoprotokolli, on kohtu hinnangul kohtuväline menetleja rikkunud menetlusaluse isiku õigusi. Esmalt on sellise tegevusega rikutud menetlusaluse isiku VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse ning VTMS § 19 lg 1 p-s 4 sätestatud õigust anda ütlusi. Kohtuväline menetleja, laiendades ilma menetlusaluse isiku teadmata etteheidetavate faktiliste asjaolude hulka väärteoprotokollis, võtab menetlusaluselt isikult võimaluse aru saada ning teada, mida talle täpselt väärteomenetluses ette heidetakse (millist tegevust, millises ulatuses jne). Samuti on sellise tegevusega võetud menetlusaluselt isikult võimalus anda ütlusi kõikide etteheidetavate asjaolude kohta, st käesoleval juhul selle kohta, et „Eve Haav häiris xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx rahu oma agressiivse ja pealetükkiva käitumisega, süüdistades Ellenit ja Elfridat tema keldris käimises ja murul sõitmises“. 3.2 Lisaks eelkäsitletud rikkumistele, peab kohus oluliseks osundada ka asjaolule, et väärteoprotokollist nähtuvalt soovib Eve Haav kaitsja osalemist menetluses. Samas ei nähtu väärteoasja materjalidest, kas Eve Haavale tagati väärteoasja kohtuvälises menetluses võimalus kaitsja abile (VTMS § 19 lg 1 p 2, § 19 lg 2) või kas Eve Haav loobus kaitsja abist või ei olnud kaitsjat vaatamata menetlusaluse isiku soovile võimalik menetlusse kaasata muudel põhjustel (nt kaitsja ei ilmunud menetlustoimingule vms). Väärteoasja materjalidest, kohtuvälise menetleja otsusest ja kirjalikust vastusest lähtudes ei ole nimetatud asjaolu selge. Kohtule esitatu alusel tuleb teha järeldus, et kaitsja abi ei ole menetluses tagatud ja kaitsja ei osalenud. Seetõttu annab eelmärgitu alust järeldada, et rikutud on menetlusaluse isiku VTMS § 19 lg 1 p-s 2 sätestatud õigust kaitsja abile. 6 3.3 Eeltoodust lähtudes osundab kohus asjaolule, et käesoleva väärteo lahendamisel on kohtul kohustuslik juhinduda VTMS §-st 87, mis sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega võtab kohus aluseks Eve Haava suhtes koostatud väärteoprotokollis sisalduva teokirjelduse ning hindab, kas toodud faktiliste asjaoludega on Eve Haav toime pannud KarS §-s 262 sätestatud väärteo. 3.3 KarS § 262 näeb ette isikule sanktsiooni kohaldamise võimaluse, kui isik on rikkunud avalikus kohas teiste isikute rahu või toime pannud muu avaliku korra rikkumise. Nimetatud koosseisu tuvastamiseks on oluline esmalt kindlaks teha avaliku koha olemasolu või asjaolu, et teo tagajärjel on rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või avalikku korda muul viisil. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et avalik koht on selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatele isikutele, kes ei ole õigusrikkujaga otseselt seotud. Sisuliselt on kohtuväline menetleja leidnud, et kaasomandis olev kinnistu, kus õigusrikkumine toime pandi, on käsitletav avaliku kohana. Kohus leiab, et eraomanduses olevat kinnistu hoovi ei saa käsitleda avaliku kohana, kuna eelduslikult puudub sellele juurdepääsuõigus piiramatule hulgale isikutele. Avaliku koha mõiste seda aga eeldab. Vastupidist (et tegemist oleks avaliku kohaga, kuna sellele saavad määramatul hulgal kolmandad isikud takistuseta viibida) kinnitavad tõendid või väited väärteoasja materjalides puuduvad. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on xxxxxxxxxxxxxx kinnistu kaasomanikeks xxxxxxxxxxxxxx ning Eve Haav. Väärteoasjaga piirnevates sündmustes teiste osalejate, s.o tunnistajate, viibimine nimetatud kohas oli ilmselgelt kaasomaniku loaga. Nii on xxxxxxxxxx kaasomaniku xxxxxxxxxxxxxx tütar ning xxxxxxxxx viibimist kinnistul põhjendati tema kaitseülesannete täitmisega xxxxxxxxxxxxxxxsuhtes. Seega olid ka kohalviibinud tunnistajad kinnistu hoovis vaid omaniku nõusolekul ning juhuslike kolmandate isikute viibimine eraomandis oleval kinnistul on eelduslikult takistatud. On õige, et avaliku korra rikkumist saab toime panna ka muljal kui avalikus kohas. Selle tuvastamiseks tuleb kohtul järgnevalt analüüsida, kas teoga rikuti väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või avalikku korda muul viisil, st kas tegemist oli teoga, mis pandi toime küll eravalduses, kuid kasvas üle avaliku korra rikkumiseks. See eeldab reaalselt teiste kõrvaliste isikute olemasolu. Arvestades kogutud tõendeid, tuleb kohtu arvates ka nimetatud asjaolu eitada ning seda seetõttu, et Eve Haavale etteheidetava teo kirjeldusest nähtuvalt on tegevusega rikutud xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx rahu, kuid samas puudub käesoleval juhul vaidlus selles, et poolte vahel leidis aset 31.03.2012.a kell 14.00 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva kinnistu hoovis konflikt. Siinjuures tuleb pidada konflikti osapoolteks ka xxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxx ning nimetatud asjaolu kinnitavad ka tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlused. Seega ei ole kohtu arvates võimalik eelnimetatud isikuid pidada kolmandateks isikuteks, kes ei seondunud kõnealuse sündmuse ajal väidetava õigusrikkujaga ning oleksid käsitletavad kõrvaliste isikutena, kelle rahu oleks Eve Haava arupärimise tõttu rikutud. Eve Haava seletuste nõue oli otseselt suunatud tunnistajatele. Küll võinuks teoreetiliselt kohtu arvates olla sellisteks kõrvalisteks isikuteks nt Eve Haava poolt pealtnägijana viidatud naaber xxxxxxxxxx Seda, kas konfliktiga nimetatud isiku rahu rikuti, ei ole käesoleval juhul tuvastatud. Ühtlasi on oluline KarS §-s 262 sätestatust lähtudes tuvastada konkreetne tegevus, millega teiste isikute rahu või avaliku korda on rikutud. Käesoleval juhul nähtub väärteoprotokollist, et avaliku korra rikkumist on sisustatud Jõgeva linna avaliku korra eeskirja § 4 lg 1 p-s 3 ja 27 7 sätestatuga, mille kohaselt on Jõgeva linna haldusterritooriumil keelatud teist isikut sõnadega, žestiga, sündsusetu väljendiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada (p 3) või rikkuda ükskõik millisel muul viisil avalikku korda (p 27). Kohtu hinnangul on võimalik eelnimetatud Jõgeva Linnavolikogu poolt 24.11.2011 vastu võetud aktiga nr 10 sisustada avaliku korra rikkumist, kuigi see ei ole iga avaliku korra rikkumise puhul obligatoorne, st KarS § 262 koosseisu saab tuvastatuks lugeda ka juhul, kui teatavaid avalikku korda reguleerivaid õigusakte rikutud ei ole. Siiski ei nõustu kohus, et Eve Haava suhtes koostatud väärteoprotokollis sisalduvast teokirjeldusest nähtuks, et Eve Haav on solvanud, hirmutanud või ähvardanud väärteomenetluses tunnistajatena käsitletavaid isikuid, s.o xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxx. Väärteokirjeldusest nähtuvalt pöördus Eve Haav eelnimetatud isikute poole kõrgendatud hääletooniga üleolevalt ja tõrjuvalt, nõudes isikutelt seletust. Esmalt on osundamist vajav asjaolu, et eelviidatud väärteokirjeldus sisaldab juba üsna mitmeid emotsionaalseid ja hinnanguid andvaid asjaolusid – „üleolevalt“ ja „tõrjuvalt“. Kohtu arvates ei ole vaidlust asjaolus, et Eve Haava ja kaasomanikuks oleva xxxxxxxxxxxxx vahelised suhted on pingelised. Samuti nähtub väärteoasja materjalis olevast avaldusest ja xxxxxxxxxxxxütlustest, et ka tunnistaja xxxxxxxxxx läbisaamine Eve Haavaga on pingeline. Hinnates väärteokirjelduse aluseks olnud olukorda, st asjaolu, mille kohaselt tugines Eve Haava seletuse nõue kahtlusel, et tunnistajad käisid tema keldris, on kohtu arvates igati mõistetav ja aktsepteeritav, et Eve Haav tunnistajatelt selgitusi küsis. Kohtu arvates ei ole tunnistajate keldris käimise asjaolu küll väärteoasja lahendamisel tähtsust omav, kuid peab vajalikuks sellegipoolest viidata, et kaudselt xxxxxxxxxxx avaldusest ja otseselt tunnistaja xxxxxxxxxxxxtlustest nähtuvalt vaadati koos ka keldrit. Oluline ei ole nimetatud asjaolu seetõttu, et Eve Haava igasuguste selgituste küsimine oleks olnud põhjendatud ka seetõttu, et tegemist on kaasomanikuga. Ühtlasi on igal kinnistu omanikul, sh kaasomanikul, õigus teada, kes tema kinnistul viibivad ja mida nad seal teevad, pidades sealjuures silmas väärteoprotokollis märgitut „nõudes isikutelt seletust, kes nad on, mis õigusega nad viibivad seal, miks nad seal on ja mida nad sealt tahavad“. Küll ei pruugi inimestevahelises suhtluses olla tavapärane selleks „kõrgendatud hääletooni“ kasutamine ning see võib vestluse osapooltele ebaviisakas tunduda, kuid ainuüksi seetõttu ei ole võimalik väita, et isik rikub avaliku korda. Lisaks on kohtu arvates küsitav, kuidas võib üksnes teatud kõrgendatud hääletooni kasutamine isikuid solvata, hirmutada või ähvardada või selle kaudu muul viisil avalikku korda rikkuda (Jõgeva linna avaliku korra eeskiri), kuna väärteokirjeldusest nähtuvalt on Eve Haavale etteheidetav, et ta oma tegevusega „segas teiste isikute omavahelist vestlust“. Isegi kui lähtuda kohtupraktikas väljakujunenud avaliku korra mõistest, mille all peetakse silmas tavade, heade kommete, normide või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi, ei ole võimalik avalikku korda rikkuvaks pidada kinnistu omanikupoolset kõrgendatud hääletooni kasutamist ning sellega isikute vestluse segamist. Ka kinnistu kaasomanikul on oma õiguste realiseerimiseks põhjendatus ning sealjuures teatav ebaviisakus ei muuda seda teoks, mis vajaks riigipoolse sunni kohaldamist. Kohtu hinnangul viitaks sellesisuline avaliku korra sisustamine selgelt ülereguleerimisele ning laiendaks ülemääraselt avaliku korra mõistet. Kohus peab vajalikuks märkida, et mistahes sündmuse või tegevuse saab liigitada avaliku korra rikkumise hulka vaid eeldusel, kui sellest sündmusest (tegevusest) on puudutatud (häiritud, traumeeritud vms) ka isikud, kes ei ole selle sündmuse (tegevuse) osalised ehk siis juhuslikud isikud, kõrvalised isikud. Käesoleval juhul tõendavad väärteoasjas kogutud tõendid, et selle sündmusega said puudutatud üksnes suhteosalised8 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Selline suhe tuleb liigitada isiklikuks või eraõiguslikuks suhteks, konkreetsel juhul suhteks seoses kaasomandi kasutamise ja valdamisega ja see suhe ei väljunud avalik- õiguslikku sfääri, mida tuleks reguleerida riigipoolsete karistusõiguslike (karistusõigus on avalik-õiguslikke suhteid reguleeriv) vahenditega (ehk väärteoprotokolli koostamisega). Iseenesest on võimalik, et ka eraomandis oleval maa-alal toimuv väljub avalikku ruumi ja omandab seeläbi avalik-õiguslikku sfääri kuuluva suhte omadused (näiteks avalikku ruumi kaikuv kisa, lärm või lõhn), kuid käesolevas asjas ei ole selliseid faktilisi asjaolusid tuvastatud ega ette heidetud. Eraõiguslikke ja isiklikke suhteid, näiteks kaasomandi valdamise ja kasutamisega seotud suhteid lahendatakse eraõiguslike normide alusel. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et Eve Haava tegevuses ei ole tuvastatud KarS §-s 262 sätestatud väärteo tunnuseid. 3.4 VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. VTMS § 132 p 3 sätestab, et maakohus võib kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse VTMS §-s 29 või 30 sätestatud alustel. Kuna kohus tuvastas, et Eve Haav ei ole toime pannud KarS § 262 sätestatud süütegu, tuleb seetõttu asuda seisukohale, et Eve Haava tegevuses puuduvad väärteo tunnused ning nimetatud asjaolu tingib omakorda kohtuvälise menetleja koostatud otsuse tühistamise ning Eve Haava suhtes väärteomenetluse lõpetamise. Kohus juhindub sealjuures VTMS § 29 lg1 pst 1 ja § 132 p-st
11. Lisaks eeltoodule peab kohus vajalikuks osundada asjaolule, et käesoleva väärteoasja materjalide pinnalt jääb ebaselgeks, millisel alusel on alustatud Eve Haava suhtes väärteomenetlust. Eve Haava kaebuse kohaselt koostas ta 05.04.2012.a politseile avalduse väärteoprotokolli aluseks olevate sündmuste tõttu (konflikt xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxa). 13.04.2012.a tulid politseiametnikud Eve Haava avalduse peale xxxxxxxxxxxxxxxkinnistule. Toimikust nähtuvalt on xxxxxxxxxxx pöördunud politsei poole avaldusega, kuid sellest ei nähtu väärteokirjelduses oleva sündmuse kohta muid asjaolusid peale järgneva „viimane absurdsus oli, et ma ei tohi keldri juures käia, ta väidab, et me käisime tema keldris. Ütlesin talle, et see on mu koduõu ja võin siin käia küll. Seejärel, kui tal muud polnud enam öelda ähvardas ta, et päevapealt peab meie koer sealt majast kaduma“(tl 15). Siiski ei tulene eeltoodust ühtegi kuupäeva, konkreetset sündmust vms, mis annaks aluse menetleda sellist avaldust väärteoteatena 31.03.2012.a sündmuste kohta, kuna nimetatud avaldus on selleks liialt üldsõnaline ja üleüldisi suhteid Eve Haavaga kirjeldav. Siinjuures peab kohus oluliseks viidata VTMS § 59 lg-le 1, mis sätestab, et kui väärteo toimepanemise kohta on esitatud väärteoteade, on kohtuväline menetleja kohustatud teatama väärteoteate esitajale väärteomenetluse alustamisest või alustamata jätmisest 15 päeva jooksul, alates väärteoteate kättesaamisest. Käesoleval juhul ei sisalda kohtu arvates xxxxxxxxxxx esitatud väärteoteade asjaolusid konkreetse väärteo toimepanemisest. Sellest aga järeldub, et väärteomenetlust on alustatud väärteoteate alusel, mis ei sisalda andmeid ega asjaolusid selle kohta, mida hilisemalt menetlusalusele isikule väärteomenetluses ette heidetakse. Nimetatud asjaolud väärteo toimepanemise kohta tulenevad tunnistajate ütlustest. See põhjendab omakorda kohtu arvates asjaolu, miks algselt on väärteoprotokollis viidatud tõendina ka 9 avaldust, kuid väärteootsuses mitte. Avaldusel kui tõendil puudub väärtus, kui sellest ei tulene konkreetseid asjaolusid. Olukord, kus väärteomenetluse esemeks on avaliku korra rikkumine, kuid seda rikkumist ehk avalikku korda ja rahu häirivat tegevust ei ole selle toimumise ajal või vahetult toimumise järgselt tajutud ega fikseeritud, ei ole käsitletav avaliku korra rikkumisena. Avaliku korra rikkumine peab olema avalikus ruumis tajutav ja see peab olema selle toimumise ajal kindlaks tehtud. Käesoleval juhtumil on väidetavat 31.märtsil toimunud rikkumist asutud uurima 13.aprillil ja järeldusele, et avalik kord ja teiste isikute rahu on saanud rikutud, jõuti 26.aprillil (protokolli koostamisega).
12. Ühtlasi võib kohtu hinnangul olla põhjendatud Eve Haava väide selle kohta, et väärteomenetluses on tõendite kogumine viidud läbi puudulikult. VTMS § 31 lg 1 sätestab, et tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS
13. peatükis sätestatud erisusi arvestades. Kohtu hinnangul on oluline väärteomenetluses lähtuda KrMS § 211 lg-st 1, mis sätestab, et kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud. See omakorda tähendab, et ka väärteomenetluses on oluline välja selgitada kõikvõimalikud asjaolud. Kuna käesolevas väärteomenetluses ütlusi andnud tunnistajad olid konflikti osapooled, kuid on selgelt tuvastatud (sh menetlusaluse isikute ütlustes), et sündmusel oli veel tunnistajaid, võinuks kohtuväline menetleja kaasata igakülgse ja täieliku väärteomenetluse läbiviimise eesmärgil ka nimetatud isikud tunnistajatena menetlusse. Menetluskulud Kohtule teadaolevalt ei ole väärteoasja menetlemisel tekkinud menetluskulusid. Sellegipoolest peab kohus vajalikuks teha kindlaks menetluskulude jaotuse ning märkida, et vastavalt VTMS § 38 lg-le 1 ja KrMS §-le 183 tuleb menetluse lõpetamise korral hüvitada menetluskulud riigil. Kohtunik Ülle Raag 10