1-12-870 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- juuni
- a Tallinn Kriminaalasja number 1-12-870 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Malle Preimer ja Pavel Gontšarov Kohtuistungi sekreär Kea Lemming Tõlk Svetlana Talli Kriminaalasi Oleg Kosmani süüdistuses KarS § 169 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
- märtsi
- a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Oleg Kosmani kaitsja Gennadi Kull Prokurör Andra Sild Süüdistatav Oleg Kosman 36807040287 elukoht karistatus puudub Kaitsja Vandeadvokaat Gennadi Kull Tallinn xxxxxxxxx, xxxxxxxx, RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
- märtsi
- a otsus Oleg Kosmani suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohtu
- märtsi
- a otsusega lühimenetluses tunnistati O. Kosman süüdi KarS § 169 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust, mis jäeti KarS § 73 kohaselt täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga.
- O. Kosman mõisteti süüdi kuritahtlikus kõrvalehoidumises oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt välja mõistetud elatusraha maksmisest. O. Kosmani tegevus seisnes selles, et tema, olles kohustatud vastavalt Harju Maakohtu
- juuni
- a otsusele nr 2-07-18963 alates
- juunist
- a maksma igakuiselt J K kasuks elatusraha 139,01 eurot (2175 krooni) oma poja A A K (sündinud xxxxx a) ülalpidamiseks kuni viimase täisealiseks saamiseni so kuni
- maini
- a, alates 2008 .a juunikuust hoidub kuritahtlikult kõrvale temale kohtu poolt pandud elatise maksmise kohustusest, kuivõrd jättis pikema aja vältel määratud elatise täies ulatuses maksmata, olles töövõimeline isik, omades nimetatud perioodi jooksul sissetulekuid ning aktiivselt ei tegutsenud ametliku töökoha saamise nimel, mistõttu elatusraha võlgnevus
- mai
- a seisuga moodustas 8261,51 eurot.
- Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Lisaks sellele taotleb kaitsja tunnistada Perekonnaseaduse § 103 lg 2 Põhiseaduse §-ga 15 vastuolus olevaks. Puuduvad tõendid selle kohta, et O. Kosman oleks jätnud elatise maksmata kuritahtlikult. Ta on üldhaigestumise tagajärjel 60% töövõimetu. Tema töövõimetus seisneb selles, et liigesed valutavad ning sõltuvalt ilmastikust muutuvad valud väljakannatamatuks. Ainult ravimite abil suudab ta valusid vaigistada. Töövõimetus ongi elatise mittemaksmise mõjuvaks põhjuseks. Tal ei olnud võimalusi elatisraha tasumiseks, sest tal endal oli vaja raha riiete, toidu ja ravimite ostmiseks. Ravimite muretsemiseks kulus eriti palju raha. Kaitsja leiab, et lapse ülalpidamiskohustustest osavõtt ei eelda ainult raha maksmist. O. Kosman selgitas kohtuistungil, et ta oleks olnud nõus, et laps elab periooditi tema juures, kuid J. K ei ole seda võimaldanud. J. K ei saanud kohtuistungile tulla, kuna oli välislähetuses. Kus oli sellel ajal laps, on selgusetu. O. Kosman selgitas, et alates oktoobrist
- a on ta läbi sõbra konto (kuna ta enda kontod on arestitud) tasunud 30 eurot kuus. Asi oli nimelt selles, et pooled kirjutasid nõusoleku leppemenetluseks. Lepiti kokku, et O. Kosman hakkab maksma oma 140 eurosest pensionist igakuiselt 30 eurot. Hiljem muutis J. K oma meelt ning taotles menetluse jätkamist. Kohus on teinud paljasõnalise järelduse, et O. Kosman ei ole piisava hoolega otsinud endale uut töökohta. Tegelikult otsib O. Kosman pidevalt tööd. Enne haigestumist töötas ta müürsepana, kuid nüüd ei suuda seda tööd enam teha ning tulenevalt haigusest ei ole jõukohast tööd pakutud. Perekonnaseaduse § 116 lg 1 kohaselt võivad ja peavad hoolitsema lapse eest mõlemad vanemad. O. Kosman hoolitseks oma lapse eest, kuna tal on tulenevalt tervislikust seisundist piisavalt aega, kuid lapse ema teeb kõik endast oleneva, et last mitte isa kasvatada anda. O. Kosman annaks oma jõukohase panuse lapse eest hoolitsemisel, mis rahalises väljenduses oleks ekvivalentne temalt väljamõistetud elatisraha suurusega, kuid siiani ei ole O. Kosman saanud lapse eest hoolitseda lapse emast tulenevatel põhjustel. Lapse ema sissetulek on ca 1000 eurot ning majanduslik seisund palju parem, kui seda on apellandil. O. Kosman selgitas, et tema ainsaks sissetulekuks on invaliidsuspension ning kuna ta elab 2
(5)vanematega koos, siis hoiab suuresti kokku kommunaalkulutuste arvelt, sest suurema osa kulutustest kannavad vanemad. O. Kosman selgitas, et kui ta annaks ära kogu oma pensioni, siis tekiks olukord, kus talle ei jäägi enda ülalpidamiseks vahendeid. Kohus ei nõudnud J. K sissetulekut tõendavaid dokumente ega nõudnud ka teavet tema majandusliku olukorra kohta. J. K ei ole probleeme lapse ülalpidamisega, vaid tema eesmärk on O. Kosmani kriminaalkorras karistamine. Seda tõendab ka asjaolu, et O. Kosman ja J. K olid sõlminud prokuratuuris kokkuleppe, et O. Kosman hakkab maksma J. K iga kuu 30 eurot. Vaatamata sellele taotleb J. K O. Kosmani kriminaalkorras karistamist. Valdava osa apellatsiooni mahust moodustavad väljavõtted perekonnaseaduse ja täitemenetluse seadustiku sätetest (PKS §-d 102, 103, 104, 116 ja TMS § 132). Kohtukolleegium peab apellatsioonis seaduse sätete taasesitamist mittevajalikuks. Kaitsja teeb PKS § 103 tekstist järelduse, et isik, kellelt on välja mõistetud igakuine elatis ja kes satub mingil põhjusel olukorda, kus ta ei suuda enam väljamõistetud elatist maksta, muutub vääramatult kurjategijaks KarS § 169 mõttes. Seetõttu leiab kaitsja, et kuna PKS § 103 lg 2 kohaselt ei kohaldata ülalpidamisnõude piiramist vanema ülalpidamiskohustusele, mis tal on oma alaealise lapse vastu, siis on see säte vastuolus põhiseaduse §-ga 15, mille kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.
- Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ja kaitsja taotlesid kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Prokurör taotles jätta apellatsioon rahuldamata ja kohtuotsus muutmata, sest see on seaduslik ja põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
- Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et apellatsiooni väited kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, O. Kosmani süüditunnistamisel tegi maakohus kindlaks, et tegu, mille toimepanemises süüdistatavat süüdistati, on toime pandud, selle teo pani toime süüdistatav ja see tegu sisaldab kuriteokoosseisu, mis on ette nähtud KarS §-s
- Samuti tuvastas kohus, et puuduvad teo õigusvastasust välistavad asjaolud ja süüdistatav on selle kuriteo toimepanemises süüdi. Maakohus luges igakuise elatusraha maksmisest kõrvalehoidumise kuritahtlikuks arvestades ülalpidamiskohustuse täitmisest kõrvalehoidumise pikaajalisust. Kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva põhjaliku tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks ega õiguslike järelmite muutmiseks. Käesolevas kohtuasjas puudub vaidlus selle üle, et O. Kosman ei ole maksnud oma alaealisele lapsele kohtu poolt välja mõistetud elatusraha. Seda kinnitab ka süüdistatav O. Kosman ise. Vaidlus seisneb vaid selles, kas elatusraha jäeti maksmata kuritahtlikult või mitte. 3
(5)KarS § 169 objektiivne koosseis moodustab elatise maksmata jätmise. Kui kohus on elatise välja mõistnud, on see käesoleva koosseisuga tagatud olenemata sellest, kelle juures laps viibib, sealhulgas kolmanda isiku juures või kasvatusasutuses. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
- oktoobri
- a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-92-01 märkinud, et Perekonnaseaduse kohaselt on alaealise lapse ülalpidamiskohustus pandud vanemale, kes seda kohustust täites peab ise jälgima, et laps oleks nõuetekohaselt ülal peetud, st vanem peab ülalpidamiskohustuse täitmiseks ise aktiivselt käituma. Ülalpidamiskohustuse korrektseks täitmiseks peab vanem kasutama kogu oma vara, kaasa arvatud laenuks saadud raha. Elatis määratakse lapsele igakuise elatisena. Seega on vanemal kohustus igal kuul, so perioodiliselt hoolitseda selle eest, et laps saaks talle määratud elatise. Nimetatud kohustuse pikemaajaline rikkumine kujutabki endast kuritahtlikku kõrvalehoidumist elatusraha maksmisest KarS § 169 mõttes. Pikemaajaline maksmata jätmine võib seisneda ulatuslikus võlgnevuses mingi pikema aja jooksul või on nt aastate jooksul makstud elatist üksnes mõnel kuul. Kuritahtlikkus võib väljenduda ka nt keeldumises asuda tööle, tulude varjamises, sagedases elu- ja töökoha vahetamises jne. Isik ei kuulu karistamisele vaid juhul, kui on tõendatud, et tal ei ole vara, mille arvelt lapsele elatist maksta. Käesoleva kohtuasja materjalidest nähtub, et Harju Maakohtu
- a otsusega mõisteti O. Kosmanilt J. K kasuks igakuiselt välja 2175 krooni ehk 139,01 eurot. O. Kosman seda kohustust täitma ei asunud vaatamata sellele, et tema kontole Sampo pangas on olnud pärast kohtuotsust laekumisi AS-lt Kuusakoski, Rahandusministeeriumilt töötustoetuse, tööharjutusstipendiumi ja invaliidsuspensioni näol. Apelleeritud kohtuotsuses märgitakse õigesti, et elatise maksmisest kõrvalehoidumine ei oleks mingil juhul kuritahtlik, kui O. Kosman oleks iga kuu kas või väikese summa J. K üle kandnud. Vahetult enne elatise väljamõistmist laekus O. Kosmani Ühispangas olevale kontole 165 000 krooni, mille ta koheselt välja võttis. O. Kosmani sõnade kohaselt oli tegemist sõbralt saadud laenuga äri alustamiseks. Kuna vanem on kohustatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks kasutama kõiki rahalisi vahendeid, sealhulgas laenuks saadud raha, siis see asjaolu näitab, et O. Kosmanil puudus tahtlus kasvõi osaliselt J. K elatist maksta. Laen oli küll saadud enne elatise väljamõistmist ja KarS § 169 objektiivset koosseisu ei mõjuta, kuid see iseloomustab O. Kosmani suhtumist ülalpidamiskohustuse täitmisesse oma lapse suhtes. O. Kosman ei ole aastate vältel suutnud endale jõukohast tööd leida. Samuti ei ole ta pöördunud kohtu poole taotlusega temalt välja mõistetud elatise summa vähendamiseks. Kohtukolleegium peab ennastõigustavaks O. Kosmani väidet, et ta ei olnud elatise vähendamise taotluse esitamise võimalusest teadlik. Kaitsja heidab kohtule ette, et kohus ei nõudnud J. Kaselt välja dokumente tema sissetulekute ja varandusliku seisundi kohta. Esmalt märgib kohtukolleegium, et võistlevas kohtumenetluses esitavad tõendeid kohtumenetluse pooled, mistõttu kohus ei tohigi hakata omaalgatuslikult tõendeid koguma. Vastasel juhul kujutaks selline kohtu tegevus endast KrMS § 339 lg 1 p-s 12 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist. Teiseks märgib kohtukolleegium seda, et kohtuotsusega on O. Kosmanilt elatis välja mõistetud kindla summana, mistõttu J. Kase sissetulekul ja varalisel seisundil ei ole O. Kosmani süüküsimuse lahendamisega vähimatki seost. Samuti ei ole tähtsust asjaolul, kelle juures laps ema missioonil oleku ajal viibib. Kaitsja leiab veel, et O. Kosman võiks temalt välja mõistetud elatise heastada sel viisil, et laps elaks mõnda aega tema juures. Kaitsja oli väljendanud samasugust seisukohta ka varem J. K ja O. Kosmani vahel sõlmitud leppemenetluse käigus. 4
(5)Kohtukolleegium selle seisukohaga ei nõustu, sest O. Kosmanilt oli välja mõistetud konkreetne elatise summa ning ükski seadus lapsehoiuteenusega elatise tasateenimist ette ei näe. Seetõttu on kohtukolleegiumile mõistetav J. K hirm, et O. Kosman tahab temalt lapse ära võtta. Kaitsja märgib, et kuna lapse kasuks välja mõistetud elatusraha suurust ei saa Perekonnaseaduse § 103 lg 2 kohaselt enam muuta, siis on see säte vastuolus Põhiseaduse §-ga 15, mille kohaselt on igal isikul õigus pöörduda oma rikutud õiguste ja vabaduste rikkumise kaitseks kohtu poole. Kohtukolleegium leiab, et viide Perekonnaseaduse §-le 103 ei ole antud juhul asjakohane, sest selles sättes on toodud ülalpidamisnõude piiramise juhud, mil kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda. Alaealisele lapsele välja mõistetud elatise vähendamist reguleerib Perekonnaseaduse § 102 lg 2, mille kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel elatise suurust vähendada. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kohtukolleegium kaitsja taotlusega tunnistada Perekonnaseaduse § 103 lg 2 vastuolus olevaks Põhiseaduse §-ga 15. 6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 22. märtsi 2012. a otsuse O. Kosmani suhtes muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Meelika Aava Malle Preimer Pavel Gontšarov 5
(5)