) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada LYDIA ŠVAB KarS § 121 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 30 (kolmkümmend) päevamäära, s.o. summas 159,60 (ükssada viiskümmend üheksa eurot ja 60 senti) eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta karistus tingimisi kohaldamata ja mitte pöörata täitmisele, kui Lydia Švab 3 aastasel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 1 Lydia Švabile määratud katseaja alguseks lugeda 27.07.2012. Tõkend elukohast lahkumise keeld Lydia Švabi suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Lydia Švabilt 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot R V (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks.
lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Lydia Švabilt menetluskuluna sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot riigituludesse.
lg 1 p 5 alusel välja mõista Lydia Švabilt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu summas 0,45 eurot riigituludesse.
lg 3 alusel jätta Lydia Švabilt menetluskuluna väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu summas 61,32 eurot riigi kanda.
S § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata väljamõistetud menetluskulude kokku summas 435,45 eurot tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates augustist 2012.a. igakuuliselt vähemalt 36,29 eurot, lõpetades menetluskulude tasumine hiljemalt 31.07.2013.a. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS`s SEB nr 10220034796011 või AS`s Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud 09.07.2011 alustati esitatud teate alusel kriminaalmenetlust selles, et 09.07.2011 kella 21.00 ajal tekkis xxxx juures sõnelus alaealise R V (sündinud xxxx) ja Lydia Švabi vahel, mille käigus haaras Lydia Švab alaealisel R V juustest ja tiris teda korduvalt juustest, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Kriminaalasja menetlemisel selgus, et 09.07.2011 kella 21.00 viibis alaealine R V oma sõpradega xxxx ääres, osa sõpru sõitis paadiga järvel, aga kuna kõik korraga paati ei mahtunud, siis jäid R V ja T T paadisilla juurde sõpru ootama. Samas paadisilla kõrval suples Lydia Švab oma lastega. Lydia Švab oli tõmmanud järvel lahtiselt oleva parve paadisilla juurde ja selle sinna kinni sidunud. Ajal, kui Lydia Švab paadisilla juures oma lastega vees suples, läksid R V ja T T Lydia Švabi poolt kinnitatud parvele. Lydia Švab sidus tütarlaste keelust hoolimata, parve uuesti lahti, lükkas parve kaldast eemale, sellest tekkis Lydia Švabi 2 ja tüdrukute vahel sõnavahetus. Lydia Švab parve paadisilla juurde tagasi ei tõmmanud. Paadiga järvel olevad R V ja T T sõbrad olid seal läheduses ja tõukasid parve uuesti paadisilla juurde ning tüdrukud said kaldale ja lahkusid sealt. Mõne aja pärast hakkas ka Lydia Švab oma lastega järve äärest ära minema ning kohtus teel uuesti R Vga, kes hakkas Lydia Švabile tegema etteheiteid selles, et Lydia Švabi lapsed olevat samal päeval ühe poisi vette lükanud. R V ja Lydia Švabi vahel tekkis järjekordselt sõnavahetus, mille käigus Lydia Švab tõukas käega R Vd vasakust õlast ja haaras tal vasakust käest kinni. R V tahtis vabaks saada ja lõi käega vehkides Lydia Švabile lahtise käega näkku, Lydia Švab haaras tal juustest kinni ja hakkas tirima, juustest rebimine tekitas R Vle valu. Lydia Švabi haardest vabanemiseks R V lõi Lydia Švabile kaks korda jalaga kõhtu, kuid Lydia Švab teda juustest lahti ei lasknud, vaid rebis edasi. Vastastikuse rüselemise käigus kukkusid nad mõlemad pikali. R V sõbrad tulid vahele ja lahutasid neid Lydia Švabiga ära. Juustest rebimise käigus purunesid R V prillid. Alaealise R V seaduslik esindaja, isa R V, esitas tsiviilhagi prillide lõhkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 180 eurot. R V suhtes alustati 11.07.2011 KarS § 121 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises kriminaalmenetlus nr 11240103400, kriminaalmenetlus lõpetati
lg 2 alusel ning R V suhtes saadeti materjalid alaealiste komisjonile mõjutusvahendite kohaldamiseks. R V isa hüvitas Lydia Švabile 127,82 eurot, s.o. kõrvarõnga väärtus, mis R V poolt toimepandu tulemusena oli Lydia Švabil ära kadunud. Lydia Švabi nõusolekul lõpetati ka tema suhtes 13.01.2012 kriminaalmenetlus ära
Kriminaalmenetluse lõpetamisel määrati talle tema nõusolekul kohustus tasuda hiljemalt 13.06.2012 riigituludesse 64 eurot ning hüvitada kannatanule tekitatud kahju summas 180 eurot hiljemalt
3 IV Kohtu põhjendused
lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses.
p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi.
lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasja materjalid ning süüdistusakt Lydia Švabi süüdistuses KarS § 121 järgi saabusid kohtusse 03.07.2012.a. Süüdistusakti koopia on edastatud ka süüdistatavale ja tema kaitsjale. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses
Kohus Lydia Švabi käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava Lydia Švabi puhul karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava Lydia Švabi puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Tsiviilhagi
lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kriminaalasjas on kannatanu R V isa R V esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 180 eurot, s.o. lõhutud prillide maksumus. Tuvastatud on, et kannatanule R Vle põhjustatud kahju on põhjuslikus seoses süüdistatava Lydia Švabi teoga. Seega on põhjendatud tsiviilhagi väljamõistmine esitatud ulatuses süüdistatavalt Lydia Švabilt VÕS § 127, 130, 1043, 1045 lg 1 p 2 ja
VI Menetlukulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks
lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 435 eurot,
lg 1 p 5 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu summas 0,45 eurot ja
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 61,32 eurot.
kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu.
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et 4 kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et menetluskuluna kaitsjatasu summas 61,32 eurot v.-adv. Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest võib jätta riigi kanda, arvestades asjaolu, et Lydia Švabil on xxxx alaealist last. Muus osas jäävad menetluskulud, s.o. sundraha ja toimiku materjalist koopia tegemise kulu, Lydia Švabi kanda. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohus võimaldab süüdistataval kriminaalmenetluse kulud tasuda ositi kohtuotsuse resolutsioonis esitatu järgi. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsus jõustus 08. septembril 2012. a. Nooremreferent Heli Väinaste Lea Herne Lea Herne 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.