1-09-13654/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-13654 (09240101902, 09240105656, 10240106776) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Kriminaalasi Dmitry Tenisoni süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8, 9, § 200 lg 2 p 4, 8, 9 järgi, Andrei Lõssikovi süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi, Mikhail Golovini süüdistus KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi lühimenetluse korras Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. veebruari 2012 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava Mikhail Golovini (Golovin) apellatsioon RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätta süüdistatava Mikhail Golovini apellatsioon Viru Maakohtu
3. veebruari 2012 otsuse peale kriminaalasjas 1-09-13654 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 01.02.2012 kohtuotsusega tunnistati Mikhail Golovin süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. Karistusaja alguseks loeti 23.07.
4. Maakohus arutas M. Golovinile KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi esitatud süüdistust ajavahemikul 18.09.2009 kuni 07.12.2009 toime pandud seitsmes varguse episoodis. Maakohtu istungil tunnistas M. Golovin end esitatud süüdistuses täielikult süüdi ega taotlenud enda ülekuulamist. Maakohus, hinnanud kogumis kriminaalasjas kogutud isikulisi ja dokumentaalseid tõendeid, leidis, et M. Golovinile esitatud süüdistus on tõendamist leidnud. M. Golovinile karistuse mõistmisel võttis maakohus KarS §-st 56 juhindudes arvesse, et ta on toime pannud seitse vargust, mis on teise astme kuriteod. Varasemalt on M. Golovini kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, sh samalaadsete kuritegude toimepanemise eest. Need asjaolud näitasid maakohtu arvates, et M. Golovini ei ole põhjendatud karistada rahalise karistusega. M. Golovin enne vahistamist ei töötanud. Varem on teda karistatud ka väärtegude eest, mis rääkis maakohtu hinnangul sellest, et ta ei suuda õiguskuulekalt käituda. Karistust kergendavate asjaoludena võttis maakohus arvesse puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest leidis maakohus, et M. Golovini tuleb karistada reaalse 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mida tuleb KrMS § 238 kohaselt vähendada ühe kolmandiku võrra. Karistusaja algust arvestas maakohus M. Golovini vahistamisest 23.07.
5. Veel märkis maakohus, et M. Golovin pani kuriteod toime katseajal (Viru Maakohtu 01.04.2009 kohtumäärusega vabastati M. Golovin ennetähtaegselt katseajaga 1 aasta, karistuse ärakandmata osa 11 kuud 29 päeva). Kuna KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistusi eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, aga M. Golovini poolt oli käesoleva kohtuotsuse kuulutamise ajaks eelmine karistus täielikult ära kantud, jäid karistused käesoleva otsusega liitmata. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdimõistetu M. Golovin, kes palub ringkonnakohtul pöörata tähelepanu sellele, et maakohus ei märkinud tema viimast karistust, s.o tingimisi karistust, mis pöörati täitmisele ja mille M. Golovin kandis ära 24.02.2010 kuni 24.02.
6. Seoses sellega palub M. Golovin arvata käesoleva kohtuotsusega mõistetud vangistus 1 aasta eelmise karistusaja sisse. Samuti palub M. Golovin arvestada karistusaja sisse tema poolt eelvangistuses viibitud aeg, mida maakohus ei ole arvestanud. M. Golovin lisab, et tunnistas oma süüd täielikult ning kahetseb toimepandud kuritegusid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Ringkonnakohus, hinnates M. Golovini apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
8. Ringkonnakohus, tutvunud apelleeritava kohtuotsusega, leiab, et süüdistatava M. Golovini apellatsioon on põhjendamatu ning selle rahuldamiseks puudub õiguslik alus. M. Golovin taotleb temale käesoleva otsusega mõistetud karistuse lugemist kantuks temale Viru Maakohtu 2 19.08.2008 otsusega mõistetud karistusega. Nimetatud otsusega mõisteti M. Golovin süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning KarS § 65 lg 2 kohaldamisega mõisteti talle liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus ja 19.08.2008 seisuga kuulus M. Golovinil kandmisele 1 aasta 8 kuud ja 16 päeva vangistust. Viru Maakohtu 01.04.2009 määrusega vabastati M. Golovin karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 12.04.
9. M. Golovini kohustati katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-5 ning § 75 lg 2 p-des 2, 4, 7, 8 sätestatud kontrollnõudeid ja -kohustusi, mida M. Golovin aga ei teinud ning Viru Maakohtu 02.03.2010 otsusega pöörati Viru Maakohtu 19.08.2008 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osa 11 kuud ja 29 päeva vangistust täitmisele. Karistuse kandmise alguseks loeti 25.02.2010 ning karistuse kandmiselt vabanes M. Golovin 23.02.
10. Viru Maakohtu käesoleva kohtuotsusega mõistetud vangistuse aluseks olevad kuriteod on M. Golovin pannud toime ajavahemikul 18.09.2009 kuni 07.12.2009, s.o Viru Maakohtu 01.04.2009 määrusega kohaldatud katseajal. Seega on maakohus M. Golovinile karistuse mõistmisel õigesti viidanud KarS § 65 lg-le 2 (nn kohtuotsuste kogum), mille kohaselt juhul, kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides KarS § 64 lg-tes 2, 4 ja 5 sätestatut. Seega ei võimalda karistusseadustik mõista kohtuotsuste kogumi korral liitkaristust, lugedes viimase kohtuotsusega mõistetud karistuse kaetuks eelmise otsusega mõistetud karistusega ning M. Golovini vastav taotlus on vastuolus seaduses sätestatuga.
11. Veel on M. Golovin apellatsioonis leidnud, et maakohus ei ole karistuse mõistmisel arvestanud tema poolt eelvangistuses viibitud aega. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka see M. Golovini seisukoht on põhjendamatu. Lugedes karistuse kandmise alguseks 23.07.2011, s.o M. Golovini vahistamise, arvestas maakohus ka tema poolt vahi all viibitud aja karistusaja hulka. Seega on maakohtu otsus karistuse mõistmise osas kooskõlas KarS § 68 lg-s 1 sätestatuga.
12. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Aarne Sarjas Mati Kartau 3 Tiit Lõhmus