39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 20.06.2012 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-06-2535 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Ave ARNIM Kohtuasi Viru Vangla materjalid Margus PAKSINI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Margus PAKSIN sünd. 10.11.1977, isikukood 37711102221, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 03.04.2006 ja lõpp 04.09.2013 Jätta Margus PAKSIN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 20.04.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Margus Paksini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Margus Paksin on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 03.04.2006 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §331 järgi ning karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 7 aastat 5 kuud 1 päev alates 03.04.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 5 kehtivat ja 7 lõppenud distsiplinaarkaristust. Kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude vägivaldsuse aste on muutunud kergemaks. Kinnipeetava käitumise põhjuseks on eelkõige enda soovidega arvestamine. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud 9 klassi koos B1 taseme riigikeele koolitusega, sotsiaalprogrammi Viha juhtimine, idndividuaalnõustamised 1 psühholoogiga eluväärtuste määramiseks ja toimetulekuoskuste täiendamiseks, psühholoogilise grupitöö Küsimused endale, vabanemiseelse nõustamise, individuaaltöö kõlbluse, moraali, väärtuste ja subkultuuri teemadel, ühekordse võlanõustamise, riigikeele A2 taseme kursuse, individuaalprogrammi Õige hetk ja osaleb kunstiringis. Kinnipeetav on vanglas korduvalt keeldunud töötamisest, pikast vangistusest tingituna on kinnipeetava tööharjumus nõrk. Täitmata rahalised kohustused kinnipeetaval puuduvad. Kinnipeetav on valmis toime tulema igapäevaste kulutustega, kuid vajab juhendamist ja loodab palju perekonnale. Kinnipeetava lähedasteks on ema, isa, õde ja abikaasa, suheldakse telefoni ja kokkusaamiste teel. Kinnipeetav abiellus vangistuse ajal. Kinnipeetav ei ole mõjutatav, pigem püüab oma tahtmisi saavutada. Enne vangistust ja ka vangistuses on käitunud riskeerivalt. Kinnipeetav on isikuvastase kuriteo sooritanud alkoholijoobes, vanglas on teda karistatud narkootiliste ainete tarvitamise eest. Kinnipeetaval on diagnoositud kroonilised haigused. Kinnipeetav võib pingeolukordades reageerida ettearvamatult ja tõlgendada kriitikat ülekohtuna. Kinnipeetav tunnistab probleeme, kuid arvab, et nende lahendamiseks peavad muutuma ümbritsevad olud, mitte tema suhtumine. Korduvad distsiplinaar- ja kriminaalkorras karistatused näitavad kinnipeetava tegelikku suhtumist ühiskonna õigusnormidesse ja väärtustesse. Kriminaalhooldusesse suhtub kinnipeetav positiivselt, kuni see on talle kasulik. Kinnipeetav on korduvalt vanglaametnikega käitunud ebaviisakalt, võib ametnikega omakasu eesmärgil manipuleerida. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on madal, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus keskmine ning seksuaal- ja vägivalla kuritegude toimepanemise tõenäosus kõrge. Riskihindamise alusel on kinnipeetav avalikkusele kõrgohtlik. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et lähedastest on kinnipeetaval ema, isa ja õde oma perega. Kinnipeetav on abielus. Kinnipeetaval ei ole vabaduses korralikke sõpru. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde. Tegemist on 2-toalise kõigi mugavustega ja korralikult sisustatud võlgadeta korteriga. Kinnipeetava ema koos abikaasaga on kirjalikud nõusolekud elektroonilise valve seadme paigaldamiseks andnud. Kinnipeetava ema on pensionär, isa töötab xxx. Vanemad on nõus kinnipeetavat vangistusest vabanemisel materiaalselt ja moraalselt toetama. Kinnipeetaval on põhiharidus. Vabanemise korral soovis ta tööle asuda xxxsse. Telefonivestlusest xxx kontaktisikuga selgus, et firma ei garanteeri kinnipeetavale kindlat töökohta, tööle võetakse vaid juhul, kui on vabu töökohti. Karistusregistri andmetel on kinnipeetav kriminaalkorras karistatud viiel korral, kinnipidamiskohas viibib teist korda. Kinnipeetav vabanes vanglast 27.09.2000, kus kandis 5-aastast vangistust ning juba 14.11.2000 pani taas toime raske isikuvastase kuriteo. Kinnipeetava puhul on oluline hoiduda tarvitamast alkoholi ja narkootikume ning suhtlemast kriminaalse taustaga tuttavatega. Majandusliku olukorra parandamiseks on vajalik soetada ametlik töökoht või võtta end arvele Töötukassas. Sotsiaalse toimetuleku tõstmiseks on kinnipeetaval soovitav läbida sotsiaalprogramm Eluviisitreening. Kohaldatava elektroonilise valve pikkuseks võiks olla 4 kuud. Maakohtu istung 2 Kinnipeetav Margus Paksin taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seletas, et koristaja tööst on ta vangistuses keeldunud seoses sellega, et tema tervis ei luba seda tööd teha. Prokuröri abi Ave Arnim palus maakohtu istungil jätta kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda ja vangistuses viibib teist korda. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 12 distsiplinaarkaristust, mis on käesolevaks ajaks lõppenud. Kinnipeetav kannab karistust KrK §107 lg.2 ja §101 p.2, 7 järgi sätestatud kuriteo toimepanemise eest. Viimane kord mõisteti kinnipeetav kriminaalkorras süüdi vangistuses toimepandud kuriteo eest. Eeltoodust nähtub, et kinnipeetav ei ole ka pikaajalises vangistuses viibimise ajal käitunud seadusekuulekalt. Kinnipeetav kinnitas maakohtu istungil, et vabanemise korral asub tööle OÜ-sse xxx. Samas nähtub nii töökoha garantiikirjast kui ka kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et antud töökoht on kinnipeetavale tagatud vaid juhul, kui seal on vabu ametikohti, vastasel juhul mitte. Samuti on küsitav kinnipeetava töötamine xxx. Maakohtu istungil seletas kinnipeetav pikalt oma tervisliku seisundi olukorra kohta ja kinnitas, et keeldus vangistuses koristajana töötamast, kuna tema tervis seda ei võimalda. Kuna laadija töö on ilmselgelt kordi raskem laadija tööst, siis järelikult ei võimalda kinnipeetava tervis ka seda tööd teha. Seega puudub kinnipeetaval vabanemise korral legaalne regulaarne sissetulek. Arvestades ka kinnipeetava pikaajalist vangistuses viibimist ja korduvat tööst keeldumist vanglas, on kinnipeetaval kadunud ka tööharjumus. See omakorda vähendab vabanemise korral tema võimalusi konkureerida tööjõuturul Maakohtu istungil seletas kinnipeetav ka, et soovib vabanemise korral asuda õppima kutsehariduskeskusesse, et omandada eriala. Maakohus tunnusta kinnipeetavat sellise mõtteviisi eest, kuid leiab, et vaid sellel alusel vabastamine ei ole põhjendatud. Eriala on võimalik omandada ka Viru Vanglas, mis pakub selleks erinevaid võimalusi. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav jätkuvalt ühiskonnas kõrgohtlik. 3 Ülaltoodu alusel ei pea maakohus võimalikuks kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4