34

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 20.06.2012 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-07-9787 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Ave ARNIM Kohtuasi Viru Vangla materjalid Andrei SOKOLOGORSKI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Andrei SOKOLOGORSKI sünd. 23.03.1975, isikukood 37503232727, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 07.02.2007 ja lõpp 07.08.2015 Jätta Andrei SOKOLOGORSKI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 16.02.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Sokologorski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Andrei Andrei Sokologorski on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 28.11.2007 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.2 järgi ning karistatud vangistusega 8 aastat 6 kuud alates 07.02.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, vanglas viibib teist korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kuritegude põhjuseks ja ajendiks on rahalise või majandusliku kasu saamine. Kinnipeetaval on toimunud vestlused kriminaalhooldaja-sotsiaaltöötajaga ja psühholoogi nõustamine, ta on omandanud 1 keevitaja elukutse, läbinud sotsiaalprogrammi Convictus ja töötab metallitsehhis abitöölisena. Kinnipeetaval puuduvad täitmata rahalised kohustused, ta toetab rahaliselt abikaasat ja lapsi. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa, 2 õde, 3 venda ja abikaasa, suhted on head ja toetavad. Abikaasa käib pikaajalistel kokkusaamistel, vajadusel toetab materiaalselt. Alkoholi tarvitas kinnipeetav harva, on tarvitanud narkootikume. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval krooniline terviseprobleem, mis igapäevaelu ei sega. Kinnipeetav püüab probleeme lahendada rahumeelselt, talle ei meeldi konfliktsed olukorrad. Vangistuses ei ole täheldatud agressiivsust ega enesekontrolli kaotust. Psühholoogiliste vestluste käigus on täheldatud, et kinnipeetava mõtlemine ja käitumine on muutunud seadusekuulekamaks. Kinnipeetav tunnistab oma süüd, ei õigusta ega püüa oma osa vähendada. Ametiisikutesse suhtub kinnipeetav positiivselt, kriminaalhooldusega on valmis koostööks, on usklik. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava suhted lähedastega on head ja toetavad. Vestlusest abikaasaga nähtub, et kinnipeetava tihedate tuttavate hulgas on kõik tavalised, töötavad isikud. Peale vabanemist soovib kinnipeetav asuda elama pere juurde. Tegemist on eramajaga, mis kuulub kinnipeetava abikaasale, elamistingimused on head. Kinnipeetava vend garanteerib oma ehitusfirmas kinnipeetavale töö Tallinna ehitusobjektidel. Kinnipeetavat on pikema aja jooksul korduvalt karistatud, kriminaalhooldusel ta varasemalt viibinud ei ole. Kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava ennetähtaegselt vanglast vabastada, peab kriminaalhooldusametnik otstarbekaks kohaldada lisaks käitumiskontrolli nõuetele ka KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7 sätestatud lisakohustusi. Maakohtu istung Kinnipeetav Andrei Sokologorski taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enna tähtaega ja seletas, et ta tunneb väga puudust oma perest. Prokuröri abi Ave Arnim palus maakohtu istungil jätta kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, vangistuses viibib teist korda. Tema poolt toimepandud kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kinnipeetav on teistkordselt pannud toime samaliigilise I astme raske rahvatervisevastase kuriteo. 2 Maakohus, mõistes viimasel korral kinnipeetavale karistust, pidas vajalikuks teda karistada vangistusega 8 aastat 6 kuud. Käesoleval ajal on kinnipeetaval veel kanda vangistust üle 3 aasta. Maakohus leiab, et käesoleval ajal ja antud kinnipeetava puhul ei ole põhjendatud, et kinnipeetav kannaks ära vaid viis aastat talle mõistetud tunduvalt pikemast vangistusest. Maakohus tunnustab kinnipeetavat vangistuses läbitud sotsiaalprogrammide ja tegevuste eest ja soovitab neid jätkata, kuid leiab samas, et käesoleval ajal on kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ennatlik ja ei ole põhjendatud. Isik, kes pani korduvalt toime kuritegusid, sealhulgas samaliigilisi ja raskeid rahvatervisevastaseid kuritegusid, peab arvestama sellega, et tal tuleb ära kanda kogu talle mõistetud karistus. Kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal ei ole kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega ning ühiskonna õiglustunne saaks riivatud. Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 3