1-09-5125/49

1-09-5125 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-5125 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuli 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus Gennadi Farafonovi (Farafonov) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
3. juuli 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Gennadi Farafonovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 19.07.2012 määrusega jäeti Gennadi Farafonov temale Pärnu Maakohtu 14.05.2009 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Pärnu Maakohtu 14.05.2009 otsusega mõisteti G. Farafonov süüdi KarS § 184 lg 2 p 2, § 121 ja § 263 p 1, 4 järgi ning karistati KarS § 63 lg 2, § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 kohaldamisega vangistusega 5 aastat 2 kuud ja 24 päeva. Karistuse kandmise aja algus on 05.11.2008 ja lõpp 29.01.
4. Viru Vangla esitas 31.05.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G. Farafonovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et G. Farafonov tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Käesolevas asjas nähtub materjalidest, et G. Farafonovit on kriminaalkorras korduvalt, s.o 5-1 korral karistatud ning ta kannab käesoleval ajal reaalset vanglakaristust teist korda. Isiku kuriteod on muutunud raskemaks. Maakohus tunnustab G. Farafonovit selle eest, et ta on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi ning õpib. Samas nähtub vangla saadetud materjalidest, et teda on 9 korda distsiplinaarkorras karistatud. Seega ei suuda isik ka vangistuses viibides õiguskuulekalt käituda. Kuigi vabaduses on kinnipeetaval olemas elu- ja töökoht, tal on plaan õppida edasi, viitab korduv kuritegude toimepanemine siiski riskeerivale ja hoolimatule elustiilile. Viru vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 45%. Maakohus peab seda protsenti kõrgeks ja leiab, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus G. Farafonovi poolt on jätkuvalt kõrge. Vaatamata vangla toetavale hoiakule isiku vabastamise suhtes peab kohus seda käesoleval ajal siiski ennatlikuks. Antud juhul ei kaalu G. Farafonovi ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Maakohus ei pea tõenäoliseks, et kinnipeetav suudab vabanedes elada õiguskuulekat elu. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määrusele on esitanud määruskaebuse G. Farafonov, kes palub maakohtu määruse tühistamist kohtuliku uurimise ühekülgsuse ja puudulikkuse tõttu ja uue määruse tegemist, millega vabastada G. Farafonov vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuses sedastatakse, et maakohus ei ole arvestanud, et G. Farafonov on omandanud XXXX, XXXX eriala, läbinud sotsiaalprogrammi XXXX, on loobunud suitsetamisest, osalenud XXXX turniiridel, sooritas XXXX eksami XX tasemel, hoiab lähedastega suhteid, tunnustab perekonnaväärtusi, püüab hoiduda teiste vangidega suhtlemisest ning kulutab kogu vaba aja XXXX õpingutele, XXXX ja XXXX. G. Farafonovil on soov omandada kõrgharidust. G. Farafonov sedastab määruskaebuses, et ta üritab vangistuses mitte rikkuda distsipliini, mida näitab
5. a vaid kahe distsiplinaarrikkumise olemasolu ja asjaolu, et
6. a tal distsiplinaarrikkumised puuduvad. Viru Vangla toetab G. Farafonovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, mis näitab, et vanglal on tekkinud veendumus, et ta suudab vabaduses seadusekuulekalt käituda. G. Farafonov väidab, et ta on kuritegude tõsidusest aru saanud ning on teinud vastavad järeldused. G. Farafonov toob välja, et tal on vabanedes olemas kindel elukoht ja töö puiduettevõttes AS E B, garantiikiri on kohtule esitatud. G. Farafonov märgib, et ei ole kindel, kas see töökoht on tal olemas ka siis, kui ta on karistuse täies mahus ära kandnud. Samuti on tal vabanedes olemas toetav sotsiaalne võrgustik. G. Farafonov toob välja, et varasemalt on teda korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuna ta polnud teinud enda jaoks vastavaid järeldusi. Talle on määratud 9 distsiplinaarkaristust, kuid need on määratud enne tema arusaamade muutumist. G. Farafonov leiab, et viimase 1,5 aasta jooksul on tema käitumine muutunud paremuse poole, mis näitab, et ka tema mõtlemine on muutunud. G. Farafonov leiab, et ei tohiks arvesse võtta ainult isiku negatiivset minevikku, vaid tuleks arvestada ka isiku püüdlusi muutuda. -2- Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et G. Farafonovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on G. Farafonovi puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Positiivseks saab ringkonnakohtu hinnangul lugeda asjaolu, et G. Farafonovil on vabanedes olemas kindel töökoht, elukoht ja lähedaste toetus. Samas leiab ringkonnakohus, et elukoht ning toetavad sugulased ei ole varasemalt motiveerinud G. Farafonovit kuritegude toimepanemisest hoiduma. Samuti peab ringkonnakohus positiivseks, et G. Farafonov on läbinud sotsiaalprogrammi, omandanud XXXX ja eriala, loobunud suitsetamisest, sooritanud XXXX eksami ning olnud sportlikult aktiivne. Ringkonnakohus märgib, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saab G. Farafonov veelgi kinnistada positiivseid nihkeid oma elus. Sellele vaatamata on ringkonnakohus seisukohal, et G. Farafonov on oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused ei ole täitnud oma eesmärki. Teda on viis korda kriminaalkorras karistatud. Lisaks on G. Farafonovit 19 korda väärteokorras karistatud. Vanglakaristust kannab ta teist korda. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt G. Farafonovi poolt toime pandud kuritegude dünaamika muutub järjest raskemaks. Vargustele ja avaliku korra rasketele rikkumistele on lisandunud kehaline väärkohtlemine ja narkootikumide käitlemine. Käesoleval hetkel kannab G. Farafonov karistust I astme rahvatervisevastase kuriteo eest. Seega leiab ringkonnakohus, et G. Farafonovile mõistetud karistused ole oma eesmärki täitnud – mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma. Ringkonnakohus on seisukohal, et tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel on oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. G. Farafonovil on üheksa kehtivat distsiplinaarkaristust, sh on teda karistatud ka kaaskinnipeetava ründamise eest. Seega ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuses esitatud väitega, et G. Farafonov on enda jaoks järeldused teinud ning oma käitumist parandanud. Viimase distsiplinaarrikkumise pani G. Farafonov toime detsembris
7. Sellest on ringkonnakohtu hinnangul möödunud liiga vähe aega, et teha järeldus, et G. Farafonov on talle varasemalt määratud distsiplinaarkaristusest järeldused teinud. Ringkonnakohus on seisukohal, et üheksa kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu näitab, et isegi range järelevalve tingimustes pole G. Farafonov suutnud kehtivaid norme järgida. Lisaks on ringkonnakohtu hinnangul oluline asjaolu, et G. Farafonovit on varasemalt kolm korda kriminaalhooldusele määratud, kuid ta pani katseajal toime uue kuriteo. Sellest järeldab ringkonnakohus, et katseaeg ning kriminaalhooldaja järelevalve ei avalda G. Farafonovile soovitud mõju ning seega ei teki ringkonnakohtul veendumust, et seekord suudab G. Farafonov katseaega positiivselt läbida. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Ringkonnakohus leiab, et ennetähtaegne tingimisi vabastamine koos kriminaalhooldusele allutamisega on efektiivne eelkõige nende süüdimõistetute suhtes, kes on näidanud, et -3- eelnevad karistused ning eelnevalt määratud katseaeg on nende suhtes eesmärgi täitnud. G. Farafonovi suhtes, keda on mitmeid kordi karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras ning kes on kuritegu toime pannud katseajal, ei saa järeldada, et tema käitumises ja suhtumises on toimunud muudatused paremuse suunas. Selleks, et G. Farafonovit tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg-s 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Mati Kartau Aarne Sarjas -4- Paavo Randma