Obsah (4)

§ 73§ 2§ 5§ 51

4-11-1457 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. august 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-11-1457 (2390,11,000148) Kohtukoosseis

) § 73² lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 2 alusel, sest isikut on juba karistatud sama teo toimepanemise eest. Menetlusalusele isikule M. Saarsole koostati 21.02.2011 (24.03.2011 seda protokolli täiendati) väärteoprotokoll selle kohta, et tema 21.02.2011 kella 12.50 ajal XXX teostas poliitilist välireklaami keelu ajal erakonnale Eestimaa Rohelised, parkides avalikus kasutuses olevas tänavaäärses parklas sõiduki Ford Transit, registreerimismärgiga XXX XXX , mille vasakpoolsel väliskülje katuse äärel oli kirje „Tark kodanik valib Rohelised“, küljeukseaknal erakonna nimetus „Eestimaa Rohelised“, esiuksel erakonna veebiaadress XXXX, tagaosa katuse ülaosal kirje „Toetan Rohelisi“. Sellise tegevusega rikkus M. Saarso

§-i 5¹ ja tegu on kvalifitseeritav

§ 73² lg 1 järgi.

Väärteoprotokollis on ka märge, et M. Saarso pani nimetatud teo toime ettevaatamatusest. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 04.07.2011 otsusega väärteoasjas nr 4-11-1549 on M. Saarso süüdi tunnistatud 03.02.2011 toimepandu eest

§ 73² lg 1 järgi ja karistatud rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot.

Selles väärteoasjas arutas kohus 24.03.2011 koostatud väärteoprotokolli, mille kohaselt M. Saarso 03.02.2011 kella 08:48 paiku teostas poliitilise välireklaami keelu ajal poliitilist välireklaami erakonnale Eestimaa Rohelised sellega, et parkis avalikus kasutuses olevas parklas XXX sõiduki Ford Transit reg nr XXX XXX , mille mõlemal küljel oli kirje „Tark kodanik valib Rohelised!“, mõlemal tagumisel küljeaknal paiknes kirje „Eestimaa Rohelised“, mõlemal esiuksel veebiaadress XXXX ning sõiduki tagaosa katuse ülaosal paiknes kirje „Toetan Rohelisi“. Nimetatud otsus jõustus 02.08.2011.

§ 2

lg 1 kohaselt toimuvad Riigikogu korralised valimised märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale. Kohus tunnistas üldtuntuks asjaolu, et 2011. a toimusid Riigikogu korralised valimised 06.03.2011.

§ 5

lg 1 kohaselt loetakse aktiivse valimisagitatsiooni ajaks aega alates kandidaatide registreerimise viimasest päevast, sama seaduse § 30 lg 2 järgi lõpeb kandidaatide esitamine valimispäevale eelneval 45.-l päeval kell 18:00.

§ 51

sätestab, et üksikkandidaadi, erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku või nende logo või muu eraldusmärgi või programmi reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel ning muu poliitiline välireklaam on aktiivse agitatsiooni ajal keelatud. Eeltoodu alusel leidis kohus, et 21.02.2011 oli avalik poliitiline välireklaam keelatud. Maakohus leidis, et nimetatud väärteoasja arutamisel tuleb tuvastada, kas ei esine väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Selleks kohus hindas, kas menetlusalune isik on toime pannud ühe või mitu erinevat tegu. Selle asjaolu hindamisel juhindus kohus kohtupraktikas väljakujunenud seisukohast, mille kohaselt tuleb tähelepanu pöörata teo objektiivsele avaldumisele (RKKKo nr 3-1-1-7-11, p 14). Menetlusalusele isikule esitatud väärteorikkumiste kirjeldus ja sõnastus on kokkulangev, samuti langeb kokku kirjeldatud teo toimepanemise viis. Väärteoprotokollide kohaselt parkis M. Saarso tema kasutuses olnud reklaamkirjetega kaubiku avalikuks kasutamiseks mõeldud parkimisplatsile. M. Saarso poolt antud ütluste kohaselt kasutas ta reklaamkirjadega mootorsõidukit tööalaselt 06.01.2011 kuni 21.02.2011 Riigikogu valimiste kampaania ajal, ta oli kampaaniameeskonna liige, teostas transporditöid, vastutas kandidaatide värbamise ja kampaania läbiviimise eest. Eeltoodust järeldas kohus, et M. Saarso tegevus oli kantud ühisest tahtlusest ja reklaamkirjadega sõidukit kasutas ta valmiskampaania aja vältel, mistõttu oli tema tegevus ka ajaliselt seotud. Maakohus leidis, et väärteoprotokollides kirjeldatud väärtegu on vältav süütegu. Vältavaks nimetatakse selliseid süütegusid, mille puhul süüteokoosseisus kirjeldatud tegu seisneb lisaks õigusvastase olukorra loomisele ka selle säilitamises ehk taastootmises (RKKKo nr 3-1-1-117-05, p 13). Menetlusaluse isiku M. Saarso teoks ei ole mitte tema kasutuses olnud mootorsõiduki parkimine erinevatesse parklatesse, vaid see, et mootorsõidukil olid reklaamkirjed ajal, mil poliitiline välireklaam oli keelatud. Valmiskampaania ajal M. Saarso neid kirjeid ei 2 kõrvaldanud ega muutnud, säilitades seega õigusvastase olukorra. M. Saarso tegu vältas ilma katkestusteta kuni ajani, millal ta sai teada, et see on ebaseaduslik. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et M. Saarso pani õiguslikus mõttes toime ühe vältava süüteo ja selle teo eest on teda karistatud Tartu Maakohtu 04.07.2011 otsusega väärteoasjas nr 4-11-1549. Põhiseaduse § 23 lg 3 järgi ei tohi kedagi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud süüdi või õigeks. VTMS § 29 lg 1 p 2 kohaselt tuleb alustatud väärteomenetlus lõpetada, kui isikut on juba karistatud sama teo toimepanemise eest. Maakohus leidis, et kuna M. Saarso poolt toimepandud tegu on õiguslikus mõttes käsitletav ühe teona ja selle teo eest on teda juba karistatud, tuleb käesolev väärteomenetlus lõpetada. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kohtuvälise menetleja esindaja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks arutamiseks teises koosseisus. Järgnevalt on kokkuvõtlikult toodud apellatsioonis esitatud väited. Kohtuväline menetleja ei nõustu kohtu käsitlusega vältava süüteo tõlgendamisel.

§ 51

sätestab, et üksikkandidaadi, erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku või nende logo või muu eraldusmärgi või programmi reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel ning muu poliitiline välireklaam on aktiivse agitatsiooni ajal keelatud. Sellest nähtub, et loetelu ei ole täielik, vaid avatud, millele viitab sõnastuse „…ning muu poliitiline välireklaam…“. Seega on mootorsõidukil, mis ei ole takso ega ühistranspordivahend, keelatud poliitilise välireklaami kasutamine aktiivse agitatsiooni ajal. Eeltoodust lähtuvalt kasutas M. Saarso mootorsõidukit, millel oli keelatud poliitilise välireklaami kasutamine. Menetlusalune isik kohtuistungil viitas, et oli korduvalt erakonna sekretärilt küsinud, kas tema tegu on lubatav või mitte. Just viidates asjaolule, et M. Saarso kasutuses olev mootorsõiduk ei ole ühistranspordivahend ega ka takso, oli antud temale nõu, et ta võib juhtida sõidukit, millel on poliitiline välireklaam. Samas ei ole ühelegi muule tõendile tuginedes kohus oma otsuses selgitanud, kas menetlusaluse isiku tegu sel juhul oli kantud tahtlusest või esines vastutust välistava asjaoluna eksimus teo keelatuses KarS § 39 alusel. Kohtulahendi kohaselt on need asjaolud jäänud paljasõnalisteks ning on kontrollimata. Käesolevas asjas oli väärtegu toime pandud 21.02.

1. Kohus on oma otsuses viidanud 04.07.2011 tehtud Tartu Maakohtu otsusele väärteoasjas nr 4-11-1549, kuid 21.05.2012 istungiprotokollist nähtuvalt ei ole väärteoasja nr 4-11-1549 toimikusse lisatud, seega pole kohus kontrollinud, kas nimetatud lahend on jõustunud või mitte ning millised olid konkreetsed asjaolud nimetatud väärteoasjas karistuse mõistmiseks. Jõustunud kohtulahendite registrist avalikul veebilehel www.riigiteataja.ee nimetatud lahend kättesaadav pole. Apellant leiab, et eeltoodud asjaolu on oluline vältava süüteo tuvastamiseks. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-31-08 on märkinud: „Vältavaks nimetatakse selliseid süütegusid, mille puhul süüteokoosseisus kirjeldatud tegu seisneb lisaks õigusvastase olukorra loomisele ka selle säilitamises ehk taastootmises. Tegu vältab senikaua, kui süüteokoosseisu kestvalt, s.t ilma oluliste katkestusteta täidetakse”. Toimiku materjalidest ega kohtusitungi protokollist ei nähtu, et väärteomenetluse käigus oleks tuvastatud, kas tegu vältas ilma katkestusteta ajavahemikul 03.02.2011 kuni 21.02.
2. Tekib 3 küsimus, kas M. Saarso kasutuses olnud sõiduk oli nimetatud aja vältel avalikus ruumis väärteokirjelduses nimetatud poliitilist välireklaami kandes. Tulenevalt eeltoodust leiab kohtuväline menetleja, et antud väärteoasjas ei ole kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid üheselt välja selgitatud, mistõttu kohus on rikkunud väärteomenetlusõigust ning teinud otsuse, mis on põhistamata. Seejuures apellant toetub VTMS § 148 punktile 1 (menetluse ühekülgsus või puudulikkus) ja punktile 3 (väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine vastavalt VTMS §-le 150). VTMS §-s 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulistest rikkumistest viidatakse punktile 7 (otsust ei ole põhistatud) ja punktile 8 (otsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele). Vastuväited apellatsioonile Menetlusalune isik M. Saarso selgitab, et XXX Erakond Eestimaa Rohelised tunnustega matkabussi parkimise järel sai ta erakonna juhatuselt juhised, mille kohaselt ei olnud tegu seaduse rikkumisega ning välireklaami polnud tarvis kinni katta. Ühtlasi selgitas talle erakonna juhatuse liige, et ajalehest Postimees helistati ja vabandati valesüüdistuse eest. M. Saarso sedastab, et politsei sekkumist ei toimunud ning asjas kuulati ta üle alles pool aastat pärast Kärdlas toime pandud väärtegu. Seega ei nõustu M. Saarso, et tegemist oleks vältava süüteoga. M. Saarso sedastab, et pärast Kärdlas koostatud protokolli viis ta auto Saaremaale ning parkis eravalduses olevasse parklasse, kus see ei olnud nähtav. M. Saarso on seisukohal, et käesolevas asjas menetletakse tema suhtes väärteo toimepanemist alusetult. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 29.06.2012 otsuses esitatud motiivid ja järeldused väärteomenetluse lõpetamise osas on põhjendatud ning asjakohased ning apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt VTMS § 153 lg 4 p-le 1 kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, ei pea ta maakohtu otsuse põhiosa asjaolusid oma kohtuotsuses kordama. Seega käsitleb ringkonnakohus järgnevalt apellatsioonis esitatud seisukohti, kordamata maakohtu põhjendusi.
4. Käesolevas asjas on keskseks küsimuseks see, kas M. Saarso 03.02.2011 ja 21.02.2011 poliitilise välireklaami teostamise keelu ajal, parkides avalikus kasutuses olevates parklates sõidukit Ford Transit, reg märk XXX XXX , mille väliskülgedel oli erakonna Eestimaa Rohelised valimist propageerivad kirjad, pani toime vältava süüteo. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist oli vältava süüteoga.
5. Vältavaks nimetatakse sellist süütegu, mille puhul süüteokoosseisus kirjeldatud tegu seisneb lisaks õigusvastase olukorra loomisele ka selle säilitamises ehk taastootmises (RKKKo nr 3-1-1117-05, p 13). Tegu vältab senikaua, kuni süüteokoosseisu kestvalt, st ilma oluliste katkestusteta, täidetakse (RKKKo nr 3-1-1-31-08, p 7.1). Käesolevas asjas on vältavaks süüteoks valimisreklaami kandva sõidukiga liiklemine valimisreklaami keelu ajal, millega pandi toime

§-s 51 sätestatud väärtegu. Väärteo sisuks oleva õigusvastase olukorra loomine sai alguse, kui M. Saarso alustas valimisreklaami kandva sõidukiga liiklemist valimisreklaami keelu ajal, s.o vähemalt alates 03.02.

1. M. Saarso maakohtu istungil antud ütluste kohaselt kasutas ta sõidukit alates 06.01.2011 (toimik asjas nr 411-1457, lk 46-47). Kuna M. Saarso kasutas valimisreklaamiga sõidukit liiklemiseks kuni 21.02.2011, säilitas ta sellega tekitatud õigusvastase olukorra. Käesolevas asjas ei ole tuvastamist 4 leidnud, et valimisreklaamiga sõiduki kasutamist oleks 03.
2. ja 21.02.2011 vahel oluliselt katkestatud, mis tähendab, et tegemist on vältava süüteoga, millega rikuti

§- i

2. Lisaks märgib ringkonnakohus, et M. Saarso poolt 03.02.2011 valimiskirjadega sõiduki kasutamine kui väärtegu fikseeriti väärteoprotokollis alles 24.03.2011 ehk pärast 21.02.2011 toimepandud väärteo fikseerimist. Seega pole käesolevas asjas tegemist olukorraga, kus järelevalveasutus oleks juhtinud vahepeal M. Saarso tähelepanu tema tegevuse ebaseaduslikkusele, kuid M. Saarso oleks sellele vaatamata oma tegevust jätkanud. See kinnitab asjaolu, et M. Saarso poolt valimiskirjadega sõidukiga liiklemine ajavahemikul 03.02.2011 kuni 21.02.2011 oli hõlmatud ühtsest tahtlusest ning vältas ilma katkestusteta kuni hetkeni, mil ta sai teada, et see on ebaseaduslik. Kui ta sai teada oma tegevuse ebaseaduslikkusest, toimetas ta sõiduki eraparklasse, kus see ei olnud teistele isikutele nähtav (M. Saarso ütlused toimikus nr 411-1457, lk 46-47), millega vältav süütegu lõppes.
3. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis esitatud seisukohaga, et maakohus pole kontrollinud, millised olid konkreetsed asjaolud seoses 03.02.2011 toime pandud väärteoga. Maakohus on oma otsuses käsitlenud 03.02.2011 toime pandud väärteo asjaolusid, selle õiguslikku alust ning mõistetud karistust. Nendele asjaoludele tuginedes on maakohus leidnud, et käesolevas asjas on tegemist vältava süüteoga. Maakohus on samuti märkinud, et Tartu Maakohtu 04.07.2011 otsus jõustus 02.08.
4. Ringkonnakohus on nimetatud asjaolu kontrollinud nii kohtute infosüsteemist (KIS) kui ka väärteoasja nr 4-11-1549 toimikust.
5. Ringkonnakohus on tutvunud väärteoasja nr 4-11-1549 materjalidega, milles Tartu Maakohus tegi otsuse 04.07.
6. Tartu Maakohtu nimetatud otsus jõustus 02.08.
7. Tutvunud mõlema väärteoasja materjalidega, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et M. Saarsole esitatud väärteorikkumiste kirjeldus ja sõnastus on kokkulangev. Samuti langeb kokku teo toimepanemise viis. M. Saarso kasutas mõlemal juhul sama sõidukit, mis kandis sama valimisreklaami. Väärteoprotokollide (toimik nr 4-11-1457, lk 10-11; toimik nr 4-11-1549, lk 23) kohaselt parkis M. Saarso valimisreklaami kirjetega sõiduki mõlemal korral avalikuks kasutamiseks mõeldud parklasse. Kahte sündmust eristab teineteisest vaid toimepanemise aeg, mis on vältavale süüteole omane.
8. Kohtuvälise menetleja esindaja viitab apellatsioonis Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-31-08, milles Riigikohus sedastas, et olukorras, kus lossitav laev lahkus pärast laadimistöid reidile ja laadimistööd katkesid mitmeks päevaks, ei saa rääkida hiljem toimunud laadimistööde puhul ühest vältavast teost. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist eelnevalt nimetatust erineva olukorraga, kus väärteo sisuks olev tegu ei ole vahepeal katkenud. Tartu Maakohus on väärteoasjas nr 4-11-1549 lugenud väärteoprotokolliga nr AB1214840 (toimik nr 4-11-1549, lk 2-3) tõendatuks, et sõiduk reg. märgiga XXX XXX parkis 03.02.2011 avalikus parklas Tallinnas, kandes välikülgedel valimisreklaami. Käesolevas väärteoasjas on maakohus lugenud väärteoprotokolliga asjas nr 239011000148 (toimik nr 4-11-1457, lk 10-11) tõendatuks, et 21.02.2011 parkis eelnimetatud sõiduk reg. märgiga XXX XXX avalikus parklas Kärdlas, kandes jätkuvalt välikülgedel valimisreklaami. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis esitatud väitega, et väärteomenetluses pole tuvastatud, et tegu vältas ilma katkestuseta ajavahemikul 03.02.2011 kuni 21.02.
9. Maakohus on lugenud süüteo vältamise tõendatuks M. Saarso ütlustega (toimik asjas nr 4-11-1457, lk 46-47), mille kohaselt kasutas ta reklaamkirjadega sõidukit tööalaselt 06.01.2011 kuni 21.02.2011 Riigikogu valimiste kampaania ajal, kuna ta oli kampaaniameeskonna liige. Maakohus on lugenud M. Saarso ütlused usaldusväärseks ning ka ringkonnakohtul pole põhjust nendes kahelda. Seega on maakohus tuvastanud väärteo vältavuse ajavahemikul 03.02.2011 kuni 21.02.
11. VTMS § 29 lg 1 p 2 kohaselt tuleb alustatud väärteomenetlus lõpetada, kui isikut on juba karistatud sama teo toimepanemise eest. Kuna ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et M. Saarso poolt 03.02.2011 ning 21.02.2011 valimiskampaania kirjadega sõiduki kasutamise puhul oli tegu 5 vältava süüteoga, on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus lõpetas väärteomenetluse õiguspäraselt. Eelnevast tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus apellatsioonis esitatud seisukohtadega, et maakohus on ebaõigesti tõlgendanud vältava süüteo olemust ning pole välja selgitanud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja on sellega rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust. Maakohus on analüüsinud väärteoasjas kogutud tõendeid ning põhjalikult motiveerinud, et tegemist on vältava süüteoga ning selle eest menetlusaluse isiku teistkordne karistamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt VTMS §-de 148 p 1 ja 150 p 7, 8 sätete rikkumist. Seetõttu pole ka alust maakohtu otsust tühistada ja väärteoasja uueks arutamiseks saata. Seega jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata. Mati Kartau Kohtunik 6