Kriminaalasi 1-12-870 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.märtsil 2012.a. Tallinnas (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-12-870 Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Terje Liebert Tõlk Imbi Kangur-Popova Kriminaalasi Oleg Kosman süüdistuses KarS § 169 järgi Prokurör Andra Sild Süüdistatav Oleg Kosman, isikukood 36807040287, elukoht: Xxx; EV kodanik, emakeel: vene keel, kesk-eriharidusega, ei tööta, töövõimetuspensionär, varem kriminaalkorras karistamata. Kaitsja Gennadi Kull Menetluse liik lühimenetlus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Oleg Kosman KarS § 169 järgi ja mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg.2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Oleg Kosman ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 22.03.2012.a. Oleg Kosman suhtes kohaldatud tõkend –elukohast lahkumise keeld –tühistada. Menetluskulud: KrMS§ 175;§ 179 alusel välja mõista Oleg Kosman’ilt riigituludesse sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 435 eurot. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: süüdistatava nimi, 1-12-870, sundraha. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel kohtmenetluse pool, süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 09.04.2012.a. Asjaolud ja menetluse käik: Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud Oleg Kosman’ile selles, et tema, olles kohustatud vastavalt Harju Maakohtu 30.06.2008.a otsusele nr 2-07-18963 alates 15.05.2006.a maksma igakuiselt JK kasuks elatusraha 139,01 eurot (2175 krooni) oma poja AAK(sündinud XXX.
- a)ülalpidamiseks kuni viimase täisealiseks saamiseni so kuni XXX.a, alates 2008.a juunikuust hoidub kuritahtlikult kõrvale temale kohtu poolt pandud elatise maksmise kohustusest, kuivõrd jättis pikema aja vältel määratud elatise täies ulatuses maksmata, olles töövõimeline isik, omades nimetatud perioodi jooksul sissetulekuid ning aktiivselt ei tegutsenud ametliku töökoha saamise nimel, mistõttu elatusraha võlgnevus 15.05.2011.a seisuga moodustas 8261,51 eurot. Seega kuritahtliku kõrvalehoidumisega oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud elatusraha maksmisest pani Oleg Kosman toime KarS § 169 sätestatud kuriteo. Kaitsja seisukoht: Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on põhjendamata, kuna pole leidnud tõendamist, et Kosman oleks jätnud elatise maksmata kuritahtlikult. Kaitsjal jääb selgusetuks prokuröri tahe karistada isikut, kes ei ole võimeline töötama, kuna on invaliid. Toimiku lk. 122 on olemas otsus, et Oleg Kosman´i töövõime kaotuse protsent on 60 ja põhjuseks üldhaigestumine. Töövõimetus ongi elatise mittemaksmise mõjuvaks põhjuseks. Prokurör ei arvesta seda, kas Kosmanil on olnud võimalusi elatisraha tasumiseks. Inimesel on ka endal vaja raha, et osta endale riideid, toitu ja ravimeid. Kosman maksis suure summa ravimite jaoks ning eeltoodu alusel asub kaitsja seisukohale, et isik ei kuulu antud kuriteos karistamisele, kuna ta on haige, tal on tõend, et ei ole raha elatisraha maksmiseks. Süüdistatav Oleg Kosman oma süüd ei tunnistanud, kohtus enda ülekuulamist ei soovinud. Oleg Kosman jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde ning nõustus asja arutamisega lühimenetluses. Täpsustavalt Kosman möönis, et ei ole elatist maksnud, kuid selgitas ka, et tal polnud seda võimalik teha, kuna oli töötu ning hiljem töövõimetu. Tema sissetulekud on olnud sedavõrd minimaalsed, et lihtsalt puudus võimalus elatise tasumiseks. Samas väitis Kosman, et praeguseks alates oktoobrist 2011.a. on ta läbi sõbra konto (kuna ta enda kontod on arestitud) tasunud 30 eurot kuus. Tõendit tal selle kohta pole, samuti ei osanud ta selgitada, miks ta ei maksnud seda raha läbi täituri. Kohus uuris järgnevaid tõendeid: • • • • • • • • • • Kannatanu JKütlused (kinnitab Oleg Kosman’i poolt elatise maksmise kohustuse mittetäitmist) /tl 10-11/; Harju Maakohtu kohtuotsus 30.06.2008.a nr 2-07-18963 (tõendab asjaolu, et Oleg Kosman’ile on pandud kohustus tasuda elatist) /tl 6-9/; Kohtutäitur Kristiina Feinman’i tõend (nähtub Oleg Kosman’i võlgnevus) /tl 3/; Sotsiaalkindlustusameti vastus järelepärimisele koos koopiatega arstliku ekspertiisi otsusest (tõendab Oleg Kosman’ile määratud töövõimekaotuse protsenti, töövõimetuspensioni määramise algusaega ja igakuiselt makstava pensioni suurust) /tl 37, 120-122/; Eesti Töötukassa vastus infopäringule (tõendab, et Oleg Kosman on olnud töötukassas arvel ja saanud töötutoetust) /tl 101-102/; Vastus järelepärimisele AS-st SEB Pank koos konto väljavõttega (nähtub rahade liikumine kontol) /tl 33-36/; Vastus päringule AS-st SEB Pank (nähtub Beglin OÜ-st Oleg Kosman’i Sampo Pangas olevale arveldusarvele ülekannete tegemine) /tl 128/; Vastus järelepärimisele Sampo Pangast Oleg Kosman’i konto väljavõttega (nähtub rahaline liikumine kontol) /tl 48-93/; Vastus päringule Maanteeametist koos registriväljavõtetega (kinnitab Oleg Kosman’i nimele registreeritud sõidukite olemasolu) /tl 97-100/; Kahtlustatav Oleg Kosman’i ütlused (kinnitab elatise mittemaksmist AAKülalpidamiseks, põhjendades seda oma töövõimetusega) /tl 15-20/. Kohtu järeldused: Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ja süüdistatava ning kannatanu antud ütlusi, asub järgmisele seisukohale. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et Oleg Kosman ei oleks maksnud elatist oma alaealisele lapsele. Ülalpidamiskohustuse rikkumist Oleg Kosman ka ise ei eitanud, kuid ta on kinnitanud, et see ei olnud kuritahtlik. Vastavalt Riigikohtu lahendile 3-1-1-92-01; 3-1-1-95-03 on ülalpidamiskohustuse rikkumine kuritahtlik, kui elatusraha ei maksta pikema ajal jooksul. Pikemaajaline maksmata jätmine võib seisneda ulatuslikus võlgnevuses mingi pikema aja jooksul järjest või on nt. aastate jooksul makstud elatist üksnes mõnel kuul. Perekonnaseaduse § 102 lg.2 sätestab kohustatud isiku varalise seisundi arvestamine ja nimelt - Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt (Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.) oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Oleg Kosman’il mõisteti elatusraha välja Harju Maakohtu 30.06.2008.a. otsusega. Isegi kui eeldada, et enne nimetatud otsuse jõustumist Kosman ei olnud kohustatud elatusraha maksma, siis kindlalt tekkis see kohtuotsuse jõustamisega 2008.a., kuid sellest ajaperioodist kuni käesoleva ajani pole oma kohustust täitnud. Seega KarS§ 169 sätestatud kuriteo toimepanemine ei eelda ainuüksi isiku aktiivset tegutsemist (enda ja oma vara asukoha varjamist, elukoha sagedast vahetamist eesmärgiga takistada elatusraha reaalset sissenõudmist jne.). Kuriteo objektiivse külje võib süüdlane realiseerida ka tegevusetuse teel ning kohus leiab, et selliselt on ka Oleg Kosman’i poolt KarS§ 169 järgi kvalifitseeritav kuritegu tõendamist leidnud. Harju Maakohtu 30.06.2008.a. kohtuotsusega mõisteti Oleg Kosman´ilt välja elatusraha igakuiselt 650 krooni kuus, see on 139 eurot. Seda kohustust ei ole Oleg Kosman asunud täitma vaatamata sellele, et tal on laekumised AS-ilt Kuusakoski, Rahandusministeeriumi tööharidus stipendiumi näol ja invaliidsuspensioni näol, laekumised nähtuvad Sampo Panga kontoväljavõtetelt. Seda, et tal ei olnud tahtlust asuda maksma tõendab ka JKpöördumine kohtutäituri poole ja 29.12.2008.a. algatas kohtutäitur Harju Maakohtu otsuse alusel täitemenetluse, mille tulemusena õnnestus kannatanul 2010.a Oleg Kosman´ilt kohtutäituri vahendusel saada ühe makse näol 1234 krooni. 15.05.2011.a. seisuga oli Oleg Kosman´i võlgnevus 8261, 51 eurot ning on praegusel juhul veelgi suurem, sest vastavalt päringule kohtutäiturile ei ole 24. mai 2011 a. kuni 29. veebruar 2012.a. laekumisi toimunud Töötukassas on Oleg Kosman arvel olnud 16. oktoober 2007.a. kuni 2010 a. Ta on saanud töötutoetust. Alates 1. oktoobrist 2010.a. s.o järgmisest kuupäevast, kui lõppes viimane töötuna arvel olemise periood, ei ole teda arvele võtud töötukassas, ei ole talle vahendatud tööpakkumisi. Oleg Kosman’i sõnul tema tervislik seisund ei võimalda teha igasugust tööd, ta on otsinud iseseisvalt tööd, aga ei ole seda leidnud. Sotsiaalkindlustusameti vastusest nähtub, et Oleg Kosman’ile on määratud alates 5. augustist 2010.a. kuni 31.augustini 2013.a. seoses üldhaigestumisega töövõimetuspension 60 %. 5. augustist 2010.a kuni 31. detsember 2010.a. oli väljamõistetud pensioni suuruseks 2299 krooni kuus ja alates 1.jaanuarist 2011.a. 146,97 eurot kuus. Neid väljamakseid kinnitab Sampo Panga väljavõte. Oleg Kosman´i Ühispanga kontoväljavõttel on näha, et märtsis on laekunud tema arvele arvestatav summa, mille Kosman on ka välja võtnud märtsis 2008.a. Oleg Kosman väitis, et see on raha on pärit tema sõbra firmalt ja oli mõeldud iseseisva äri alustamiseks. Kuid nimetatud loetelu pigem kinnitab kohtu jaoks veenvalt, et Oleg Kosman’ilt puudus igasugune soov ja tahtmine nimetatud laekumistest tasuda kasvõi osaliselt oma alaealise lapse ülalpidamiseks. Vanem on kohustatud ülal pidama oma last kõikidest sissetulekutest või vara näol, mis tal on olemas. Oleg Kosman’i sõnul on ta võimeline tegema ainult teatud liiki tööd seoses oma tervisega, kuid ta on võimeline töötama. Kui vaadata Töötukassa kodulehte (www.tootukassa.
- ee)siis seal nähtuvalt on tööpakkumisi üle 2000-nde ning kohus soostub täielikult riikliku süüdistajaga väite osas, et on rakse uskuda, et 4 aasta vältel ei ole Oleg Kosman leidnud endale mitte mingisugust tööd, millised ei koormaks tema haigeid liigeseid ning ei oleks seotud füüsilise tegevusega. Kohus rõhutab ka siinkohal asjaolu, et elatusraha mittemaksmine ei oleks kindlasti kuritahtlik, kui Oleg Kosman oleks oma sissetulekutest kasvõi mingigi osa tasunud, kuid ta on tasumist ignoreerinud täielikult. Seda, et tegelikkuses tal mingid vahendid elatusraha maksmiseks on olemas, kinnitas ka Oleg Kosman ise istungil väites, et alates 2011.a. oktoobrist on ta iga kuu tasunud 30 eurot, tõsi, mitte läbi täituri, vaid läbi sõbra arveldusarve, kuid tema poolt öeldu kinnitab, et Oleg Kosman on võimeline täitma ülalpidamiskohustust, kuid jätnud sellel siiani täitmata. Vanem peab ülalpidamiskohustust täitma, kasutades kogu oma vara. Käesolevas kriminaalasjas on tõendatud, et Oleg Kosman’il perioodil, mil ta süstemaatiliselt ei maksnud lapsele elatist, olid sissetulekud. Olukorras, kus temalt oli välja mõistetud elatis, mida ta ei olnud nõuetekohaselt tasunud, pidanuks Oleg Kosman ka osa sellest laenust, mille ta sai sõbralt, kasutama ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et Oleg Kosman teos puuduvad teo õigusvastasust välistavad asjaolud ja Oleg Kosman on toime pannud KarS§ 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo, milline seisneb igakuise elatusraha maksmisest kuritahtliku kõrvalehoidumisena, arvestades ülalpidamiskohustuse täitmisest kõrvalehoidumise pikaajalisust. Karistus: Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Oleg Kosman on varem kriminaalkorras karistamata, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Võttes arvesse, et Oleg Kosman’i sissetulekud on minimaalsed ning võlgnevus elatusrahade näol väga suur, ei näe kohus võimalust karistada Oleg Kosman’i rahalise karistusega, läbi mille tema rahaline olukord muutuks veel keerulisemaks. Seega tuleb tal mõista karistus, milline on seotud vabaduse piiramisega, kuid arvestades, et tema poolt toime pandud kuritegu ei ole ühiskonnaohtlik ning tegemist on varem karistamata isikuga, ei pea kohus vajalikus karistust täimisele pöörata, kohaldades Oleg Kosman suhtes KarS§ 73 sätestatut. Kohus juhindub KrMS §§ 311- 315 sätetest. Piret Liivo Kohtunik