1-09-22134/14

1-09-22134 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-22134 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. novembri 2011 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Johannes Klausseni kaitsja Monica Meristo määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: Jätta Viru Maakohtu
3. novembri 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu Johannes Klausseni kaitsja Monica Meristo määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu
4. novembri 2011 määrusega jäeti Johannes Klaussen temale 12.01.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Harju Maakohtu 12.01.2010 otsusega mõisteti J. Klaussenile KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 424 järgi KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 kohaldamisega karistuseks 4 aastat 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 06.08.2009 ja lõpp 06.11.
5. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja prokuröri arvamust, leidis, et J. Klaussen tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Maakohus arvestas, et J. Klaussenit on kolm korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab ta teist korda. Teda on kahel viimasel korral karistatud I astme narkokuritegudes. Käesoleval ajal kannab karistust suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Karistusregistri teatisest nähtuvalt on J. Klaussenit väärteokorras 6-l korral karistatud, nendest 2-l korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse alusel ja 3-l korral avaliku korra rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et varem mõistetud karistused J. Klausseni puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel ja majandusliku kasu saamise eesmärgil eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid. Vangla iseloomustuse kohaselt kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Varasemalt on teda karistatud 2-l korral tööst keeldumise ja mitteteavitamise eest. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav õpib J G XXX. klassis. Vangistuse ajal on läbinud kristliku sõltuvusprogrammi „XXXX“. Peale vabanemist asub süüdimõistetu elama vanemate juurde aadressile XXX . Kinnipeetavale on garanteeritud töökoht K OÜ poolt XXXX ametikohale. Kinnipeetava perekond on valmis teda vabanemise korral võimaluste piires toetama. Arvestades J. Klausseni poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (suures koguses narkootilise aine omandamine), korduvaid karistusi (kaks viimast narkokuritegu), ei ole J. Klausseni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Isik oli juba ühel korral kriminaalhoolduse all, kuid pärast katseaja lõppemist jätkas samalaadsete I astme kuritegude toimepanemist, pannes toime uue raske narkokuriteo. Kriminaalhooldus ei ole talle enam asjaoluks, mis aitab isiku resotsialiseerimist ega aita maandada J. Klaussenil uute kuritegude toimepanemise riski. Tema varasem kuritegelik käitumine kaalub üle tema võimalused vabaduses (elu- ja töökoha omamine ja lähedaste toetus). Toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elu-, töökoha omamine ja lähedaste toetus. Ka varem oli tal perekonna toetus ja kindel elukoht, kuid see ei takistanud tal uut kuritegu toime panna. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab J. Klaussen seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Narkootikumide tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Süüdimõistetu J. Klausseni kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vabastada J. Klaussen vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja märgib, et vaidlustatud kohtumäärus on motiveerimata ja sisaldab mittevabastamiseks otsitud põhjuseid. J. Klaussenil on aja jooksul tekkinud uued arusaamad ja põhimõtted. Ta on läbinud sõltuvusprogrammi, vabanedes on tal olemas töökoht ja kodu toetus, mis on ühiskonda resotsialiseerumisel väga suure tähtsusega. Ta on aru saanud narkootikumide kahjulikkusest ja ei soovi nendega enam tegemist teha. Kinnipeetu leiab, et just nimelt elu-ja töökoha omamine ja lähedaste toetus on kaalukamad, kuna mittevabanemisel töökoht kaob ja muutub aina raskemaks ühiskonda tagasiminek. Elektrooniline valve tagab seaduskuuleka käitumise. Vastasel juhul juurduvad valed harjumused ja muutub aina raskemaks vabaduses elamine. Kuna J. Klaussenil on vabaduses olemas ka töökoht, mis on eriti tähtis, siis on see üks oluline eeldus ennetähtaegseks vabanemiseks. -2- Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole J. Klausseni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla põhjendatud. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, mille kohaselt on vaidlustatud kohtumäärus motiveerimata ja sisaldab mittevabastamiseks otsitud põhjuseid. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on põhjalikud ja veenvad ning ringkonnakohus nõustub nendega. Ringkonnakohus leiab, et taotluse lahendamisel on maakohus kaalunud ja arvesse võtnud kõiki J. Klausseni suhtes esinevaid positiivseid asjaolusid, milleks on sõltuvusprogrammi läbimine, põhihariduse omandamine vanglas ning kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine. Ringkonnakohus samuti tunnustab eelnimetatud positiivseid muutusi J. Klausseni käitumises, kuid samas leiab, et nimetatud positiivsed asjaolud ei ole aluseks tema tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. J. Klausseni tingimisi enne tähtaega vabastamiseks ei anna alust ka perekonna toetuse ega kindla elu- ja töökoha olemasolu, kuna need oli J. Klaussenil olemas ka enne kuritegude toimepanemist. Ringkonnakohus leiab, et J. Klausseni suhtes kohaldatud karistus ei ole täitnud käesolevaks ajaks KarS §-s 56 lg 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. J. Klaussenit on ka eelnevalt karistatud narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise eest, kuid see ei ole talle mõju avaldanud. J. Klaussenil on veel karistusest kandmata ca 2 aastat, mis on liiga pikk aeg selleks, et vabastada käesoleval ajal isikut, kes on teist korda süüdi mõistetud I astme rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja leiab, et antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid, eelkõige korduvaid karistusi narkokuritegude toimepanemise eest, mistõttu süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval juhul võimalik. Selleks, et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Ringkonnakohus peab veel vajalikuks märkida, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele ta hiljem võiks toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus -3- Mati Kartau