1-12-4787/7

(11230116044)Kohtunik Külli Iisop Rahvakohtunikud Jüri Kivit ja Kristiina Visse Kohtuistungi sekretär Liisi Kisler Kriminaalasi Johannes Koppel süüdistuses KarS § 142 lg 2 p 1 järgi Kohtuistungi aeg

1. augustil 2012.a. Prokurör Andra Sild Süüdistatavad Johannes Koppel - isikukood: 33510220283, Eesti kodanik, põhiharidusega, elukoht: XXX; pensionär; töökoht: OÜ UM, lukksepp; varem karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja advokaat määratud korras Kadi Mägi RESOLUTSIOON
2. Süüdi tunnistada J o h a n n e s KOPPEL KarS § 142 lg 2 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 73 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui J. Koppel 3 (kolme)-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 lg 1 alusel arvestatakse katseaja algust kohtuotsuse kuulutamise päevast.
3. Välja mõista Johannes Koppelilt menetluskulud riigieelarve tuludesse: 2 määratud kaitsjale makstav tasu 441,60 eurot (nelisada nelikümmend üks eurot ja 60 senti) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 420 (nelisada kakskümmend) eurot. Kohus määrab, et menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 10 (kümne) kuu jooksul võrdsetes osades, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbank Pangas, viitenumber mõlemal juhul 2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-12-4787 ja süüdimõistetu nimi. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku
4. peatüki
5. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS Johannes Koppelit süüdistatakse selles, et tema 06.11.2011 kella 14.00 - 15.00 vahelisel ajal Tallinnas XXXasuva kortermaja trepikoja ukse juures tõmbas 9-aastase MB’i endaga kaasa prügikonteineriruumi, lukustas seestpoolt ukse ning seejärel hakkas oma sugulise kire rahuldamise eesmärgil MB’i kinni hoides lapseealist kannatanut suudlema. Sellise tegevusega pani J. Koppel toime KarS § 142 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. noorema kui kaheksateistaastase isiku tahte vastaselt tema kaasamise sugulise kire rahuldamisele suguühendusest erineval viisil, ära kasutades isiku seisundit, milles ta ei olnud võimeline toimunust aru saama. Kokkuleppe sisu Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus J. Koppeli süüditunnistamist KarS § 142 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning karistamist vangistusega 1 aasta. Kohaldades KarS § 73 sätteid ei pöörata vangistust täitlikult täitmisele kui J. Koppel 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil J. Koppel kinnitas kohtule, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kaitsja palus arvestada, et J. Koppeli põhiliseks sissetulekuks on saadav pension ning palus osa menetluskuludest jätta riigi kanda ning võimaldada väljamõistetud kulude osalist tasumist. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. 3 Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning J. Koppel tuleb süüdi tunnistada KarS § 142 lg 2 p 1 järgi. Karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 5, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstav tasu, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi 2,5 palga alammäära ehk 725 eurot. Arvestades süüdistatava varalist seisundit jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest (koopiate tegemise kulud ja osa sundrahast) riigi kanda ning annab süüdimõistetule võimaluse tasuda menetluskulusid osade kaupa, s.o. 10 kuu jooksul võrdsetes osades alates otsuse jõustumisest. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 250 lg 1, 249, 311,
6. Kohtunik Rahvakohtunikud