1-08-5061/57

1-08-5061 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-5061 Kohtukoosseis Paavo Randma, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. detsembri 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Heiko Vardja määruskaebus Tartu Maakohtu
3. detsembri 2011 määrusele. RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. detsembri 2011 määrus muutmata ja süüdimõistetu Heiko Vardja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 23.04.2008 otsusega mõisteti Heiko Vardja süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati 3 aasta ja 6 kuu vangistusega. KarS 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 05.03.2001 ja 20.12.2004 otsustega ja Tartu Maakohtu 20.10.2005 määrusega KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 4 päeva vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise aja algust arvati 31.10.
5. Kohtuotsus jõustus 02.05.
6. Tartu Maakohtu 17.11.2008 määrusega parandati Tartu Maakohtu 23.04.2008 otsus mõistetud liitkaristuse osas ning H. Vardja liitkaristuse pikkuseks loeti 4 aastat 8 kuud ja 3 päeva vangistust alates 31.10.
7. Kohtumäärus jõustus 05.12.
8. H. Vardja karistusaja algus 31.10.2007 ja lõpp 02.07.
9. Tartu Maakohtu 02.12.2011 määrusega jäeti Heiko Vardja temale Tartu Maakohtu 23.04.2008 otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi on positiivne, et H. Vardja on vangistuse ajal omandanud XXXX, XXXX, läbinud XXXX kursuse ja kaks XXXX ning osalenud vangla tööhõives XXXX. Samas tuleb arvestada sellega, et H. Vardjat on kriminaalkorras karistatud kolm korda, kahel korral on talle mõistetud vangistus jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, kuid hiljem on vanglakaristus siiski täitmisele pööratud. H. Vardja on kahel korral tingimisi ennetähtaegselt katseajaga vabastatud, kuid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ka katseajal. Seega ei ole varasemalt mõistetud karistused H. Vardjale mõju avaldanud ning hoolimata talle korduvalt antud võimalusest ennast positiivselt ja seadusekuulekalt tõestada, on H. Vardja õigusvastast tegevust jätkanud. Ka käesoleva vangistuse ajal ei ole H. Vardja suutnud õiguspäraselt käituda ja kehtestatud korrale alluda, millele viitavad vangistuses määratud distsiplinaarkaristused. Maakohus leidis, et arvestades seda, et süüdimõistetu on varasemalt pannud toime mitu varavastast kuritegu ning käesoleval ajal on tal võrdlemisi suures summas tasumata rahalisi kohustusi, tuleb olulise kuriteo riskifaktorina arvestada tema vabastamisjärgset majanduslikku olukorda. Ennetähtaegsel vabanemisel asuks H. Vardja elama oma vanaema juurde, kuid maksimaalselt saaks ta seal elada paar kuud, mil tal tuleks ilmselt ise elamispind otsida. Majanduslikult vanaema H. Vardjat toetada ei saa. Kuigi kohtule on esitatud garantiikiri, et vabanedes on H. Vardjal kindel töökoht XXXX, on kohtul kahtlusi selles, kas sellest saadav sissetulek on piisav, et katta süüdimõistetu elamis- ja hiljem ka võimalikud eluasemekulud ning maandada riski elatusvahendite või majandusliku kasu saamise eesmärgil kuritegude toimepanemiseks. Maakohus leidis, et arvestades süüdimõistetu varasemat elukäiku (korduvat kriminaalhooldusel olemist, selle nõuete rikkumist ja uute kuritegude toimepanemist käitumiskontrolli ajal) ning käitumist vangistuse ajal, on kahtlusi, kas süüdimõistetu suudab kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi täita. Eeltoodud asjaoludel leidis maakohus, et H. Vardja katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud, kuna puudub piisav veendumus, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist, suudab edaspidiselt seadusekuulekalt elada ning kriminaalhoolduse nõudeid ja sellega kaasnevaid kohustusi järgida. Arvestades süüdimõistetut iseloomustavaid andmeid ning tema poolt avaldatud vabastamise järgse elukoha ajutist iseloomu, ei pidanud kohus ka vajalikuks kontrollida, kas elektroonilise järelevalve kohaldamiseks vajalikud tingimused oleksid süüdimõistetu vabastamise järgses elukohas üldse täidetud. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu H. Vardja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning tema vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Määruskaebuse põhjenduste järgi on ta küll korduvalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ja sooritanud katseajal uue kuriteo, kuid nüüd on ta kindel, et suudab edaspidi elada seadusekuulekalt. H. Vardja märgib, et 02.11.2011 määratud distsiplinaarkaristus tunnistati 30.11.2011 vaideotsusega kehtetuks. Teise distsiplinaarkaristuse on H. Vardja vaidlustanud halduskohtus. Viimase varavastase kuriteo pani H. Vardja toime 10 aastat tagasi ning ta kinnitab, et on oma väärtushinnanguid muutnud ning ei kavatse enam kuritegusid toime panna. Ta kavatseb asuda tööle ning alustada õpinguid ülikoolis. Ta on vangistuse ajal lõpetanud XXXX, töötanud XXXX, läbinud XXXX ning omandanud XXXX eriala. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused -2- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel ei ole alust. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Tulenevalt KarS § 76 lg-st 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 2 p-st 2 tuleneb kohtule küll seaduslik alus vabastada isik tingimisi ennetähtaegselt vangistusest, kui ta on ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusest, kuid tegemist on formaalse eeldusega. Kohus võib siiski keelduda kinnipeetava tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest, kui isik ei vasta KarS § 76 lg-st 3 tulenevatele materiaalsetele eeldustele. Nimetatud lõikest tuleneb muuhulgas, et kohus võtab arvesse süüdimõistetu varasemat elukäiku, mis hõlmab endas kinnipeetava varasemat karistatust ja üldist suhtumist õiguskorda. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna H. Vardja on oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused ei ole täitnud eesmärki - hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest, ei ole võimalik teda ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus tuvastas, et H. Vardjat on kolm korda kriminaalkorras karistatud ning ta on olnud ka kolm korda kriminaalhooldusel. Kriminaalhooldaja ettekande järgi ei ole H. Vardja suutnud edukalt läbida ühtegi kriminaalhooldusperioodi ning vanglakaristused tuli pöörata täitmisele, kuna ta ei täitnud kontrollnõudeid ja kohustusi ning viimasel katseajal pani ta toime uue kuriteo. Seega ei ole kriminaalhooldus H. Vardja käitumist muutnud ning ta on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist. Tartu Vangla iseloomustuse järgi on H. Vardja kuritegude dünaamika muutunud järk-järgult raskemaks. H. Vardja ei tunnista kuriteo raskust ja kahjulikku mõju ühiskonnale. Ringkonnakohtul puudub alus kahtluse alla seada seda, et maakohus võttis H. Vardja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel arvesse ka tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks valmisolekut põhistavaid asjaolusid. Maakohus on kohtumääruses toonud välja need asjaolud, millest tulenevalt kohus ei pidanud õigeks süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ning ringkonnakohus nõustub nendega. Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades ka H. Vardja varasema katseaja ebaõnnestumist, ei ole käesoleval ajal võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas. Selleks, et süüdimõistetut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohtul tekkima veendumus, et tema suhtes on võimalik teostada tõhusat kriminaalhooldust. Maakohtul sellist veendumust ei tekkinud ja seda ei ole ka ringkonnakohtul. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS §-st 390 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata. Paavo Randma Mati Kartau -3- Tiit Lõhmus