1-09-16508/51

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-16508 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. detsembri 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Dimitri Tšernikovi (Tšernikov) vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebus RESOLUTSIOON kaitsja
3. Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
4. detsembri 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu Dimitri Tšernikovi kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Niina Agarjova Advokaadibüroo kaudu 79,90 eurot (seitsekümmend üheksa eurot ja üheksakümmend senti) vandeadvokaat Niina Agarjovale tema poolt Dimitri Tšernikovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista Dimitri Tšernikovilt menetluskulud, so kaitsja tasu vandeadvokaat Niina Agarjova poolt osutatud õigusabi eest 79,90 eurot riigituludesse.
7. Dimitri Tšernikovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Dimitri Tšernikov 1-09-16508 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud D. Tšernikov mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 27.11.2009 otsusega KarS § 422 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 5 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus 12.05.2009 ja lõpp 29.05.
9. Tartu Maakohtu 21.12.2011 määrusega jäeti D. Tšernikov tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus leidis, et D. Tšernikovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine on ennatlik. Kohus märkis, et süüdimõistvast kohtuotsusest ja karistatuse õiendist nähtub, et süüdimõistetut on enne kuriteo toimepanemist korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise, mh joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Praegu kannab ta vangistust liiklusnõuete (sh mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes) rikkumise eest, millega ettevaatamatusest põhjustas alaealise surma. Seega kannab süüdimõistetu käesoleval ajal vangistust liiklussüüteo eest, kusjuures teo toimepanemise ajal omas ta kehtivat väärteokaristust joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Kuriteo pani D. Tšernikov toime ajal, kui tal oli olemas perekond (lähedased) ning kindel elu- ja töökoht. Järelikult pole lähedaste ning kindla elu– ja töökoha olemasolul olnud piisavat mõju süüdistatavale ning sellest tõenäoliselt ei sõltu ka edaspidi tema õiguskuulekus. D. Tšernikovi suutmatust alluda kehtestatud korrale kinnitavad ka kehtivad ja korduvad distsiplinaarkaristused vanglas, mis viitavad sellele, et kehtestatud korda ja reegleid ei pea süüdimõistetu enda jaoks oluliseks. Seetõttu on üsna tõenäoline, et ta ei pruugi pidada oluliseks ka käitumiskontrolli nõuete täitmist. Kohus luges usutavaks vangla iseloomustuses märgitu, et süüdimõistetu on ohtlik ning tema vabastamisega kaasneb risk ühiskonnas. Vangla andmetel on süüdimõistetu varem tarvitanud suhteliselt pikka aega alkoholi. Seega ei ole välistatud, et vabaduses võib süüdimõistetu alkoholi tarvitamise järgselt panna toime uue liiklusalase süüteo. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu kannab vangistust esmakordselt, ta on vangistuse ajal läbinud olulise sotsiaalprogrammi, tal on vabaduses olemas kindel elukoht, lähedaste toetus, võimalus saada tööd ja soov edaspidi käituda seadusekuulekalt, ei tekkinud kohtul veendumust, et süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamisega ei kaasneks ohtu teistele ühiskonnaliikmetele. Kohus leidis, kuriteo laadi ja raskust arvestades, et süüdimõistetut, kes on tahtlikult eiranud liiklusnõudeid, mille tagajärjel hukkus alaealine ja teine laps sai kehavigastusi, ning kes omab ka vanglas kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ei ole võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Ka viitavad kehtivad distsiplinaarkaristused sellele, et ärakantud karistus ei ole täitnud veel oma eripreventiivset eesmärki. -2- Määruskaebuses esitatud taotluste sisu D. Tšernikovi kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja D. Tšernikovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja hinnangul ei arvestanud kohus kõiki viimasel ajal D. Tšernikovi elus ja käitumises toimunud positiivseid muutusi. Kaitsja märgib, et D. Tšernikov omandas vangistuse ajal riigikeele tasemel XX ning avaldas soovi jätkata riigikeele õpinguid. D. Tšernikov läbis sotsiaalprogrammi XXXX. Vabanemisel on tal kindel elukoht. Kaitsja märgib, et D. Tšernikovi abikaasa ja XXXX last elavad XXX, kus tema abikaasa töötab. Enne vangistust töötas D. Tšernikov XXXX aastat OÜ-s H R ehitajana ning vabanemisel garanteerib nimetatud äriühing talle töökoha. Lisaks on D. Tšernikovil veel mitu eriala – XXXX, XXXX, XXXX. Perekonnas on D. Tšernikovil suured materiaalsed kohustused – liising korteri eest. D. Tšernikovi sõnul on tal praeguseks tekkinud võlg ning kui seda ei ole võimalik tal likvideerida, tuleb pangal korter maha müüa. Sellisel juhul ei oleks D. Tšernikovi lastel kohta, kuhu Saksamaalt tagasi tulla, kuigi nad tahaksid elada ja õppida Eestis. Sellest tulenevalt oli D. Tšernikovil lootus vabaneda ennetähtaegselt, et alustada töötamist ja võla maksmist. D. Tšernikov kahetseb, et tema pärast said kannatada nii kannatanud kui ka tema pere. D. Tšernikov soovib teha kõike, et oma süüd lunastada. Kaitsja hinnangul on karistus täitnud ülesande. Seda, et vanglas viibimine on D. Tšernikovile avaldanud mõju tunnistas D. Tšernikov ise kohtuistungil. Lisaks märgib kaitsja, et vangla toetab D. Tšernikovi tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et D. Tšernikovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning on seisukohal, et maakohus on D. Tšernikovi puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid tervikuna korrata, mistõttu rõhutab üksnes järgnevat.
11. D. Tšernikov kannab käesoleval ajal karistust raske liiklussüüteo toimepanemise eest – alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta sõites põhjustas D. Tšernikov liiklusõnnetuse, mille sündmuskohalt põgenemise käigus sõitis valitud sõidukiiruse ning joobe tõttu otsa XXXXaastasele ja XXXX-aastasele lapsele. D. Tšernikovi poolt toimepandud teo tagajärjel suri üks kannatanutest. Ringkonnakohtu hinnangul on D. Tšernikovi poolt toimepandud kuritegu raske, kuna liiklussüüteod on teadaolevalt seotud paljude inimeste tervise ja elude ohustamisega ning D. Tšernikovi teo toimepanemise tagajärjena realiseerus nimetatud oht süütute kõrvalseisjate (väikesed lapsed) jaoks otseselt. Puutuvalt D. Tšernikovi varasemasse elukäiku peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et D. Tšernikovi on ka varasemalt karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, kuid seda väärteokorras. Lisaks on D. Tšernikovi korduvalt väärteokorras karistatud kuni 01.07.2011 kehtinud LS § 7417 lg 1 – mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus – ja LS § 7432 lg 1 järgi – liiklusõnnetuse -3- sündmuskohalt põgenemise või liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis oleva inimese abita jätmise eest.
12. Ringkonnakohus leiab, et peamiseks riskiks uute süütegude toimepanemisel on D. Tšernikovi puhul alkoholi tarvitamine. Ringkonnakohus peab küll positiivseks, et D. Tšernikov on läbinud sõltuvuskäitumisele suunatud sotsiaalprogrammi, kuid märgib, et pelgalt programmi läbimine ei võimalda muuta isiku käitumist ning vabaneda alkoholi tarvitamisest, kuivõrd sõltuvuskäitumisest vabanemisel on oluline isiku sisemine tahe ja motiveeritus. Siinjuures peab ringkonnakohus vajalikuks osundada, et juba varasemalt on D. Tšernikov ette võtnud samme alkoholist loobumiseks, kuid need ei ole tulemust andnud, mistõttu puudub alus olla veendunud, et sellel korral suudaks D. Tšernikov alkoholi tarvitamisest loobuda.
13. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et D. Tšernikovi distsiplinaarkaristused viitavad sellele, et D. Tšernikovi jaoks ei ole kehtestatud kord ja reeglid olulised. Ka ringkonnakohus seab kahtluse alla, et olukorras, kus D. Tšernikov on jätkanud kehtestatud korra rikkumist ka karistuse kandmise ajal, suudab ta vabaduses olles järgida ühiskonnas aktsepteeritavat tava ning kehtestatud norme.
14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt märgitud ning määruskaebuses viidatud D. Tšernikovi suhtes esinevatele positiivsetele asjaoludele, kuid on seisukohal, et need ei kaalu üles D. Tšernikovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist takistavaid asjaolusid.
15. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et D. Tšernikovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning D. Tšernikov tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.
16. D. Tšernikovil tuleb hüvitada menetluskulud õigusabi osutamise eest. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas -4- Mati Kartau