1-10-2654/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-2654 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Paavo Randma, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. aprilli 2012 määrus tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Janek Kivimäe määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
3. aprilli 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Janek Kivimäe määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viljandi Maakohtu 25.01.2005 otsusega tunnistati J. Kivimäe süüdi KarS §-de 114 p 5 ja 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning teda karistati 12 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. Karistuse kandmise algus on 24.11.2003 ja lõpp 23.05.
4. Tartu Maakohtu
5. aprilli 2012 määrusega jäeti J. Kivimäe tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohtu määruse kohaselt kannab J. Kivimäe liitkaristusena mõistetud vangistust muuhulgas esimese astme kuriteo eest ning käesoleva aja seisuga on tal mõistetud vangistusest ära kantud üle kahe kolmandiku. Maakohus leidis, et arvestades süüdimõistetu nõusolekut elektroonilisele valvele allumiseks, on olemas formaalsed alused tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Maakohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja prokuröri kirjalikku arvamust ning kuulates ära süüdimõistetu, leidis, et J. Kivimäe tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Maakohus märkis, et J. Kivimäed on alates
6. aastast karistatud kriminaalkorras kolmel korral ja praegu kannab ta vangistust varguse ja tapmise eest seoses röövimisega. Maakohtu määruse kohaselt on J. Kivimäel esimese astme isikuvastase kuriteo eest mõistetud liitkaristusest kandmata rohkem kui 4 aastat vangistust. Maakohus oli seisukohal, et isikut, kes on toime pannud raske isikuvastase teo, ei ole otstarbekas ega õiglane vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega siis, kui endiselt eksisteerib uue kuriteo toimepanemise oht või isik ei ole võimeline alluma nõuetekohasele käitumiskontrollile või kui ärakantud karistusaeg ei ole mõõdukas võrreldes sooritatud kuriteo raskusega. Maakohus märkis, et vangla arvates on uue kuriteo sooritamise risk süüdimõistetu puhul olemas, kuid see on suhteliselt väike. Maakohus tuvastas, et J. Kivimäe ei ole vangistuse kandmise ajal suutnud alluda kehtestatud korrale ja teda on karistatud viimati distsiplinaarkorras 02.09.
7. Seega ei ole süüdimõistetu maakohtu määruse kohaselt isegi vanglas, s.o range järelevalve tingimustes, suutnud alluda kehtestatud korrale ja käituda õiguskuulekalt, mistõttu on tema allumisvõime ka kriminaalhooldaja käitumiskontrollile kaheldav. Maakohus märkis, et süüdimõistetu on vangistusest ära kandnud küll kaks kolmandikku, s.o natuke üle 8 aasta, kuid võrreldes sooritatud isikuvastase kuriteo raskusega, ei saa seda lugeda pikaks karistuseks. Maakohus rõhutas, et J. Kivimäe oli mõrva sooritamisel aktiivne kaastäideviija ning seega oleks tema vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ka ühiskonna õiglustunnet riivav. Maakohus leidis, et eeltoodud asjaoludel tuleb J. Kivimäe jätta vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata vaatamata sellele, et J. Kivimäe on vanglas läbinud sotsiaalprogramme ja kahetseb toimepandud kuritegusid ning tal on olemas sotsiaalne tugivõrgustik, kindel elukoht ja võimalus tööle asuda. Maakohtu hinnangul oleks J. Kivimäe vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine liiga ennatlik ning J. Kivimäe peab veel karistuse kandmist jätkama. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu J. Kivimäe taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ning järgmise tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamise edasilükkamist kahe aasta kaugusele. J. Kivimäe leiab, et maakohtu istung oli pinnapealne ja lühike ning kohtunik oli tema tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise juba eelnevalt ära otsustanud. J. Kivimäe märgib, et kohtunik ei kandnud istungil talaari ning ta kahtleb seetõttu, kas tegemist oli üldse kohtunikuga. J. Kivimäe märgib, et maakohus ei lahendanud tema taotlust järgmise tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamise edasilükkamiseks kahe aasta kaugusele ning märgib, et aasta pärast ei ole tal töökohta ja elukohta. J. Kivimäe avaldab pahameelt selle üle, et tal tuleb tõenäoliselt terve karistus ära kanda hoolimata sellest, et ta on vanglas läbinud sotsiaalprogramme, korralikult käitunud, töötanud ning omandanud XXXX ja XXXX erialal tööoskused. J. Kivimäe rõhutab, et talle on vanglas viie aasta jooksul tehtud vaid üks noomitus. J. Kivimäe hinnangul on vangistus tema suhtes juba oma eesmärgi täitnud ning ta on muutunud. -2- Määruskaebuse kohaselt on maakohtu määruses valesti kajastatud, et J. Kivimäel on veel kanda üle nelja aasta vangistust, kuigi tegelikult on seda alla nelja aasta. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et J. Kivimäe vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea kohus vajalikuks neid tervikuna korrata ning käsitleb üksnes määruskaebuses esitatud väiteid.
9. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendamatud määruskaebuses toodud väited nagu oleks maakohtu istung olnud pinnapealne ja otsus ette ära tehtud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on J. Kivimäe puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning on põhjendatult jätnud J. Kivimäe vangistusest ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa istungi pikkuse järgi järeldada, et maakohus ei arvestanud otsustuse tegemisel kõikide J. Kivimäed iseloomustavate asjaoludega, kuna maakohtul oli võimalik J. Kivimäe ennetähtaegse vabastamise osas seisukoha kujundamisel kasutada eelnevalt vangla poolt esitatud J. Kivimäed iseloomustavaid kinnipeetava isikliku toimiku materjale ning prokuröri kirjalikku seisukohta. Kohtuistungi protokollist nähtub, et maakohus andis J. Kivimäele võimaluse taotluste ja seisukohtade esitamiseks ning tegi seejärel otsuse J. Kivimäe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise osas istungi lõpuosas kuulutades määruse resolutsiooni ja põhjendused. Maakohus saatis nõuetekohaselt koostatud kohtumääruse pärast istungit Tartu Vangla kaudu ka J. Kivimäele tutvumiseks. Ringkonnakohus peab alusetuks ka määruskaebuses esitatud väiteid nagu poleks istungil olnud tegemist kohtunikuga, kuna kohtunik ei kandnud väidetavalt talaari. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatu ei anna alust kahelda otsuse teinud kohtuniku isikusamasuses ning peab J. Kivimäe väiteid selles osas paljasõnalisteks. Samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul õige määruskaebuses esitatud seisukoht, et maakohus on eksinud, märkides määrusesse, et J. Kivimäel tuleb veel vanglas karistust kanda üle nelja aasta. Arvestades J. Kivimäe eeldatavat vabanemise aega, s.o 23.05.2016, märgib ringkonnakohus, et maakohus on õigesti tuvastanud, et J. Kivimäel on talle mõistetud karistusest kandmata rohkem kui 4 aastat vangistust.
10. J. Kivimäe on määruskaebuses avaldanud pahameelt selle üle, et tõenäoliselt tuleb tal terve karistus ära kanda hoolimata sellest, et ta on vanglas läbinud sotsiaalprogramme, korralikult käitunud ja töötanud ning omandanud XXXX ja XXXX erialal tööoskused. Ringkonnakohus rõhutab vastuseks nimetatud määruskaebuses esitatud seisukohale, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki süüdimõistetutele mõistetud karistus ärakandmisele tervikuna. Ringkonnakohus märgib, et kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolusid ja vangistuse jooksul läbitud programme võetakse süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel kaalutlusotsustuse tegemisel kahtlemata arvesse, kuid need ei saa garanteerida isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna kohus peab lisaks positiivsele hindama ka kinnipeetavat negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid ning arvestama otsuse tegemisel üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Ringkonnakohus arvestab siinjuures, et J. Kivimäed on varasemalt kriminaalkorras karistatud kokku kolmel korral, seda varguste ja mootorsõiduki ärandamise eest, ning ta kannab reaalset vanglakaristust teist korda. J. Kivimäe kannab käesolevalt karistust mõrva, s.o seoses röövimisega toimepandud tapmise eest ning sissetungimisega grupis toime pandud varguse -3- eest isikuna, kes on varem varguse toime pannud. Seega on J. Kivimäe kuriteod läinud aja jooksul raskemaks ja talle ei ole varasemalt mõistetud karistused mõju avaldanud. Ringkonnakohtu hinnangul näitab J. Kivimäe senine elukäik, mis on sõltumata mõistetud karistustest koosnenud aina raskemate kuritegude toimepanemisest, et J. Kivimäe risk ka edaspidi kuritegusid toime panna on suur ning sotsiaalprogrammid ja J. Kivimäe motivatsioon edaspidiseks õiguskuulekaks käitumiseks ei ole piisavaks garantiiks õigustamaks tema vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Ringkonnakohus leiab, et positiivsed muutused J. Kivimäe käitumises pole piisavalt juurdunud. J. Kivimäe distsiplinaarkaristus kambris keelatud esemete hoidmise eest näitab, et J. Kivimäe ei ole ka vangistuses suutnud kehtestatud reeglitest kinni pidada ning ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga nagu oleks nimetatud distsiplinaarkaristus ebaoluline, arvestades, et tegemist on noomitusega. Ringkonnakohtu hinnangul on vanglas kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu kinnipeetavat oluliselt iseloomustav asjaolu, millesse tuleb isiku enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel tõsiselt suhtuda. Ringkonnakohus leiab, et J. Kivimäel tuleks vangistuses näidata, et ta suudab pidada kinni vangla sisekorrast ning seeläbi kinnitada, et ta ka vabaduses õiguskuulekalt suudaks elada.
11. Ringkonnakohus osundab ka KarS § 56 lg-le 1, mille kohaselt arvestatakse karistuse mõistmisel ka üldpreventiivset eesmärki ning leiab, et J. Kivimäe on arvestades tema poolt toimapandud kuriteo – mõrva – raskust talle mõistetud karistusest käesolevaks ajaks ära kandnud liiga vähe, tagamaks õiguskorra kaitsmise huvisid. J. Kivimäe ennetähtaegne vabastamine ei oleks seega kooskõlas üldpreventiivse eesmärgiga avaldada süüdlasele mõistetud õiglase karistusega mõju kogu ühiskonnale, kinnitades seeläbi sätestatud normide kehtivust.
12. Ringkonnakohus peab tunnustusväärseks, et J. Kivimäe soovib hakata elama õiguskuulekalt, on läbinud vanglas sotsiaalprogramme, omandanud tööoskuseid ja tal on vabanedes kindel elu- ja töökoht ning pere toetus, kuid nõustub maakohtu seisukohaga, et J. Kivimäe suhtes esinevad negatiivsed asjaolud (korduvalt kriminaalkorras karistatus, senistest karistustest hoolimata kuritegude toimepanemise jätkamine, raske isikuvastase kuriteo toimepanemine, vanglas kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu) ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et J. Kivimäe tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.
13. Puutuvalt määruskaebuses esitatud taotlusse lükata järgmine ennetähtaegse vabastamise otsustamine kaks aastat edasi, märgib ringkonnakohus, et maakohtu istungi protokollist nähtuvalt on maakohus J. Kivimäele nimetatud taotluse osas oma seisukohta selgitanud, kuid selle sisu ei ole protokollis kajastatud ega maakohtu määrusega lahendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole J. Kivimäe taotluse rahuldamine järgmise ennetähtaegse vabastamise edasilükkamiseks kahe aasta kaugusele põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et J. Kivimäel on võimalus VangS § 76 lg 2 järgi ennetähtaegsest vabastamisest elektroonilise valve alla keelduda ning VangS § 76 lg 3 alusel ennetähtaegse vabastamise otsustamisel avaldada oma arvamust vabastamise takistuste kohta kohtuistungil. Ringkonnakohus märgib, et KarS § 76 lg 2 p 2 järgi võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. VangS § 76 lg 3 järgi edastab vanglateenistus kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel -4- tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Ringkonnakohtu hinnangul peavad nimetatud tähtaja pikendamiseks kohtu poolt esinema objektiivsed põhjused, mis annaksid alust arvata, et isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei oleks veel aasta pärast põhjendatud. Käesoleval juhul on J. Kivimäe määruskaebusesse märkinud, et ta ei leia aasta jooksul uut elu- ja töökohta, mistõttu soovib järgmise tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamise edasilükkamist aasta võrra. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna J. Kivimäe poolt nimetatud asjaolud võivad aasta jooksul muutuda ning ta võib praegustest prognoosidest erinevalt siiski elu- ja töökoha leida, ei oleks põhjendatud J. Kivimäe olukorra halvendamine ning tema järgmisele korralisele tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele takistuste seadmine. Eeltoodust tulenevalt ei pikenda ringkonnakohus J. Kivimäe VangS § 76 lg-s 3 sätestatud tähtaega vangla poolt J. Kivimäe ennetähtaegse vabastamise materjalide kohtule esitamiseks. Tiit Lõhmus Paavo Randma -5- Maarika Kuusk