1-11-4564/19

1-11-4564 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-4564 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. veebruari 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Meelis Ootsingu ja tema vandeadvokaat Aivar Hindi määruskaebused kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. veebruari 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Meelis Ootsingu ja tema kaitsja vandeadvokaat Aivar Hindi määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Tartu I Advokaadibüroo kaudu 57.60 eurot (viiskümmend seitse eurot ja kuuskümmend senti), sealhulgas käibemaks 9.60 eurot (üheksa eurot ja kuuskümmend senti), vandeadvokaat Aivar Hindile tema poolt Meelis Ootsingule apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista Meelis Ootsingult menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Aivar Hindi poolt osutatud õigusabi eest 57.60 eurot riigituludesse.
7. Meelis Ootsingul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Meelis Ootsing 111-4564 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 27.02.2012 määrusega jäeti Meelis Ootsing temale Tartu Maakohtu 08.04.2011 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Tartu Maakohtu 08.04.2011 otsusega mõisteti M. Ootsing süüdi KarS § 424 järgi ning karistati KarS § 65 lg 2 kohaldamisega vangistusega 1 aastat 3 kuud 12 päeva. Karistuse kandmise aja algus on 08.04.2011 ja lõpp 20.07.
9. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale, kuulates ära süüdimõistetu ja kaitsja seisukoha ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leidis, et M. Ootsing tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Maakohus tuvastas, et M. Ootsingut on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda. Ta on katseajal toime pannud uue kuriteo. Maakohus leidis, et vanglas M. Ootsingule määratud distsiplinaarkaristused välistavad tema ennetähtaegse vabastamise elektroonilise valvega, sest distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab M. Ootsingul tõsist probleemi distsipliinile allumises. M. Ootsingu headest lubadustest ja lähedaste võimalikust toetusest jääb eeltoodu taustal väheks, et põhjendada ennetähtaegset vabastamist. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu M. Ootsingu kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vabastada M. Ootsing vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole piisavalt hinnanud tõendeid ja asjaolusid, mis käsitlevad süüdimõistetu tulevase elu tingimusi. M. Ootsing asub vabanemise korral elama ema juurde aadressile XXX. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on elektroonilise valve kohaldamiseks eelmärgitud kohas olemas nõusolek ja tehnilised tingimused. M. Ootsing kinnistas, et peale vabanemist võtab ta koheselt ennast arvele Töötukassas ning edaspidi soovib jätkata tööd firmas K OÜ XXXX. M. Otsing soovib olla abiks oma emale, kes vajab terviseprobleemide tõttu hooldust. Samuti on M. Ootsing kinnitanud, et vabanedes pöördub alkoholi tarvitamisest loobumiseks kas psühhiaatri või vastava ala spetsialisti vastuvõtule. Maakohus on jätnud tähelepanuta M. Ootsingu lähedaste isikute sotsiaalse tugivõrgustiku olemasolu, kelleks on M. Ootsingu ema, õed, vennad ning elukaaslane. M. Ootsing on kohtule kinnitanud, et lähedaste isikute olemasolu tõttu on tal piisav suhtlusringkond ja vabanedes väldib ta kriminaalse taustaga tutvusringkonda. Lähedased on nõus M. Ootsingut toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. Kaitsja arvamuse kohaselt ei ole kohus piisavalt arvestanud asjaolu, et vangla ja kriminaalhooldaja toetavad M. Ootsingu vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. M. Ootsing andis kohtus lubaduse käituda vabaduses seaduskuulekalt ja täita kõiki elektroonilise valvega kaasnevaid kohustusi, samuti KarS §-st 75 lg 2 tulenevaid kohustusi. Samuti avaldas ta kahetsust toimepandud süüteo pärast. Kaitsja leiab, et eelmärgitu annab -2- tunnistust sellest, et M. Ootsing on oma väärtushinnanguid oluliselt muutnud ning kantud vangistus on täitnud oma eesmärgi. M. Ootsing esitas ka iseseisva määruskaebuse, milles palub samuti maakohtu määruse tühistada ja taotleb enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Määruskaebusest tulenevalt on tal olemas elektroonilise valve seadme paigaldamise nõuetele vastav elukoht. Tema ema vajab toetust ja hooldust. Vanemad on nõus teda materiaalselt aitama. Veel leiab M. Ootsing, et vanglas teda hoida ei ole otstarbekas, sest ta võib vabaduses tööle asuda ning pealegi on karistusaja lõppemiseni jäänud kõigest neli kuud. Lisaks leiab M. Ootsing, et distsipliinirikkumisi vanglas on temal käesoleva korra ja tingimuste juures äärmiselt vähe. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et M. Ootsingu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. M. Ootsingu näol ei ole tegemist isikuga, keda oleks alust tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastada. Toimikumaterjalidest nähtuvalt on M. Ootsingul vähem kui aasta jooksul neli kehtivat distsiplinaarkaristust. See näitab, et tegemist ei ole seaduskuuleka isikuga. Ringkonnakohus leiab, et distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab, et isegi range järelevalve tingimustes karistuse kandmise ajal ei ole M. Ootsing suutnud õiguspäraselt käituda. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Käitumine vangistuse ajal on oluline eelkõige selle tõttu, et süüdimõistetu suhtes, kes ei suuda isegi karistuse kandmise ajal järgida kinnipidamisasutuse sisekorra eeskirju ja norme, puudub üldjuhul alus eeldada, et vabaduses suudaks ta käituda õiguspäraselt. Ringkonnakohus märgib, et taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema ennekõike laitmatu, mida M. Ootsingu suhtes väita ei saa. Samuti ei ole väheoluline asjaolu, et M. Ootsingut on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, kuid sellel vaatamata on ta jätkanud kuritegude toimepanemist ning seda ka katseajal. Kuigi vangla ja kriminaalhooldaja toetavad M. Ootsingu tingimisi enne tähtaega vabastamist, märgib ringkonnakohus, et ennetähtaegse vabastamise otsustamine on KarS § 76 kohaselt üksnes kohtu pädevuses ning sealjuures ei ole kohtule siduvad menetlusosaliste soovid või erinevate ametiasutuste arvamused. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele ta hiljem võiks toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Ringkonnakohus leiab vastupidiselt kaitsja määruskaebuses esitatule, et maakohus on piisavalt ja põhjalikult hinnanud kõiki tõendeid ja asjaolusid, mis käsitlevad süüdimõistetu elutingimusi vabaduses. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna M. Ootsingu elutingimused vabaduses ja lähedaste toetus alust tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega, kuna need asjaolud olid M. Ootsingul olemas ka enne kuritegude toimepanemist. Samuti ei anna -3- M. Ootsingu vabastamiseks tingimisi enne tähtaega alust teised määruskaebustes toodud väited, kuna M. Ootsing on oma käitumisega näidanud, et mõistetud karistus ei ole tema suhtes veel käesolevaks ajaks oma eesmärki täitnud. Seda kinnitab järjepidev uute kuritegude toimepanemine ja eelkõige distsiplinaarrikkumiste sage toimepanemine vanglas. M. Ootsing on ka varem andnud paljasõnalisi lubadusi elada edaspidi seaduskuulekalt, kuid tema käitumine kinnitab vastupidist. Süüdimõistetu, kes on korduvalt kohtu usaldust kuritarvitanud ning ei ole käesoleva ajani aru saanud vanglas kehtestatud reeglite täitmise kohustuslikkusest ja ei ole olnud võimeline neid täitma isegi range režiimiga kinnipidamisasutuses, ei suuda tõenäoliselt ka vabaduses kriminaalhoolduse nõudeid korrektselt täita. Ringkonnakohus leiab, et seaduskuulekusele suunamine koos kriminaalhooldusele allutamisega on efektiivne eelkõige nende süüdimõistetute suhtes, kes on näidanud vangistuses viibides, et nad on oma käitumist muutnud ning ärakantud vangistus on nende suhtes eesmärgi täitnud. Kinnipeetava suhtes, kes on süstemaatiliselt distsiplinaarrikkumisi vanglas toime pannud, ei saa järeldada, et tema käitumises ja suhtumises on toimunud muudatused paremuse suunas ega ka seda, et sellise isiku suhtes on mõistetud karistus oma eesmärgi täitnud. Selline isik ei ole veel valmis ühiskonda integreeruma, kuna tema kuritegeliku käitumise riskid on maandamata. Selleks, et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. M. Ootsing peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on kaitsjatasu 57.60 eurot määruskaebuse koostamise eest. Mati Kartau Aarne Sarjas -4- Maarika Kuusk