← Eesti

1-11-13826/12

MÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Prokurör Aarne Pruus Kohtuistungi aeg 03.aprill 2012.a. Määruse tegemise aeg 06.september 2012.a. Kriminaalasja number 1-11-13826 Kriminaalasi Igor Žadnovi süüdistusasi KarS § 120 ja 121 järgi üldmenetluses Süüdistatav Igor Žadnov, isikukood 37210020020, Leedu Vabariigi kodanik, emakeel vene, keskeri haridusega, kaks korda kriminaalkorras karistatud, viimati 03.juulil 2008.a. Pärnu Maakohtu poolt KarS §§ 120 ja 121 järgi vangistusega üks

(1)aasta ja kuus
(6)kuud, mille kandmisest vabastati KarS § 74 lg. 1 alusel kaheksateist
(18)kuulise katseajaga, kohtu 08.oktoobri 2010.a. määrusega pöörati vangistuse kandmata osa 10 kuud ja 23 päeva täitmisele, karistuse algus 25.septembrist 2011.a., vabanes august 2011.a., elukoht xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxx Kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova Kohaldatud menetlusnormid KrMS §§ 385 p. 10, 274 lg. 5, 276 lg. 2, RESOLUTSIOON Lõpetada kriminaalasja menetlus Igor Žadnovi süüdistuses KarS §§ 120 ja 121 järgi otstarbekuse kaalutlustel. GŽ poolt 31.märtsil 2012.a. poolt Rahandusministeeriumi kontole nr. 10220034796011 SEB Pank AS-is tasutud 300 eurot kanda riigi tuludesse menetluskulude hüvituseks vastavalt viitenumbrile
  1. Selleks saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Välja maksta Eesti Vabariigi eelarvest määratud kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova tasuks kohtuistungiks ettevalmistumise eest 115.20 eurot. (summa sisaldab käibemaksu) Määrus ei ole vaidlustatav. Määrus saata teadmiseks süüdistatavale, prokurörile, kannatanule ja kaitsjale. Asjaolud Igor Žadnovi süüdistatakse selles, et ta ajavahemikul 08.maist kuni 25.septembrini 2010.a. täpsemalt tuvastamata aegadel peksis korduvalt isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus xxxxx maakonnas xxxxxx vallas xxxxxx külas xxxxxxxxxx xx eramus ja
  2. augustil 2010 xxxxx turu juures väikeste laste juuresolekul oma elukaaslast JB käte ja jalgadega erinevatesse keha piirkondadesse, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Igor Žadnovi tegu on kvalifitseeritud teise isiku kehalise väärkohtlemisena s.o. KarS § 121 järgi ette nähtud kuriteona. 23.septembril 2010.a. ähvardas xxxxx maakonnas xxxxxx vallas xxxxxx külas xxxxxxxxxxx xx eramus oma elukaaslast JB viimase kodust lahkumise korral noaga tappa. Varasemate peksmiste tõttu oli JB alust karta ähvarduse täideviimist.
  3. septembril 2010.a. ähvardas telefoni teel xxxxx maakonnas xxxxxx vallas xxxxx külas xxxxxxxxxxxx xx JB maha matta, kui viimane koju tuleb ja kaevas ähvarduse kinnituseks maja juurde augu. I.Žadnovi varasema käitumise tõttu oli kannatanul alus karta ähvarduse täideviimist. Igor Žadnovi need teod on kvalifitseeritud KarS § 120 ette nähtud kuriteona s.o. tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisena, millede täideviimist oli kannatanul alust karta. 03.aprilliks 2012.a. määratud kohtuistungile I.Žadnov ei tulnud. Kohtukutse anti xxxxx Vabariigi pädeva kohtu poolt I.Žadnovile kätte 02.aprillil k.a. Posti vahendusel on kutse I.Žadnovi elukohas vastu võetud 27.veebruaril 2012.a. Prokurör esitas kohtuistungil taotluse kriminaalasja menetluse lõpetamiseks seoses avaliku menetlushuvi puudumisega vastavalt KrMS § 202 lg. 1 ja andis kohtule üle kriminaaltoimiku. Taotlusest nähtub, et kannatanu ja süüdistatava kooselu on lõppenud ja süüdistatav asunud elama xxxxx Vabariiki. Seepärast on ära langenud oht, et süüdistatav võiks sama kannatanu vastu toime panna uusi kuritegusid. Süüdistuses märgitud kuritegudest on möödunud peaaegu kaks aastat ja ära on langenud avalik menetlushuvi. Prokurör teeb ettepaneku kohustada I.Žadnovi tasuma riigi tuludesse 300 eurot. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et prokuröri taotlus tuleb rahuldada. KrMS § 202 lg. 1 kohaselt võib prokurör taotleda kohtult kriminaalasja menetluse lõpetamist, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, süüdistatava süü ei ole suur, süüdistatav on heastanud kuriteoga tekitatud kahju või asunud seda heastama, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale nende tasumise kohustuse ja kui menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kõik eespool kirjeldatud sündmused on toimunud I.Žadnovi ja J.B vaheliste isiklike suhete pinnal. 25.septembril 2010.a. peeti I.Žadnov eespool kirjeldatud kuritegudes kahtlustavana kinni ja 27.septembril 2010.a. andis kohus loa vahistamiseks. 27.septembril 2010.a. kahtlustatavana ülekuulamisel I.Žadnov kuritegude toimepanemist ei tunnistanud. Ütlustest nähtub, et 23.septembri 2010.a. õhtul ei olnud elukaaslast ega lapsi kodus. Süüdistatav tulnud ise töölt. Lapsed olid tuttava juures. Järgmisel hommikul tulnud süüdistatava elukohta kannatanu vend koos politseiga. Kannatanu vend löönud süüdistatavat. Süüdistatav viidi politseisse. Elukaaslane pidavat tarvitama narkootikumi ja rahusteid. 08.mail 2010.a. ei ole ta samuti naist löönud. 31.augustil 2010..a. ta xxxxx turu juures ei olnud. Ta käinud sel päeval kriminaalhooldaja juures. Augu maja juurde kaevanud ta prügi matmiseks. Riielnud on ta naisega tõesti, kuid siis jälle ära leppinud. Naise ähvardamist ja peksmist süüdistatav eitab. Naine saanud vigastusi sel ajal, kui süüdistatav vanglas oli. I.Žadnov kandis 25.septembrist 2010.a. kuni 17.augustini 2011.a. Pärnu Maakohtu poolt 03.juulil 2008.a. mõistetud vangistust, mille kandmiselt oli ta esmalt tingimisi vabastatud. Kohus pööras vangistuse kandmata osa täitmisele 08.oktoobril 2010.a. kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel. Pärast vabanemist asus süüdistatav alaliselt elama xxxxx Vabariiki. 22.veebruaril 2011.a. ja 15.juunil 2011.a. on veelkordselt üle kuulatud kannatanu. Ütluste kohaselt oli vägivald I.Žadnovi poolt pidev ja teda kartsid ka lapsed. Kannatanu ei pääsenud kodust välja, et pöörduda abi saamiseks. Ka vanglast ähvardas I.Žadnov kannatanut teiste isikute kaudu. Kriminaalasjas on üle kuulatud veel neli tunnistajat. Neist kaks 12.augustil 2011.a. Tunnistajad kinnitavad I.Žadnovi vägivaldset käitumist kannatanu suhtes ja on löömist ka pealt näinud, kuid ei oska öelda konkreetseid kuupäevi. Tunnistajad kartsid samuti I.Žadnovi. Ühe tunnistaja suhtes kasutas I.Žadnov ka füüsilist vägivalda. 17.augustil 2011.a. vabanes I.Žadnov vangistuse kandmiselt. Kohtusse saabus süüdistusakt 15.detsembril 2012.a. Kohus leiab, et mõistlik aeg nende kuritegude kohtulikuks arutamiseks on möödunud. Antud juhul ei saa eeldada, et kannatanu ja tunnistajad suudaksid kohtuistungil anda eespool kirjeldatud kuriteosündmuste kohta enam ütlusi. Süüdistatava väljaandmise taotlemine xxxxx Vabariigist ei ole antud asjas otstarbekas. Kannatanu jaoks on parem I.Žadnoviga enam mitte kohtuda. Neil põhjustel tuleb kriminaalasja menetlus KrMS § 202 lg. 1 kohaselt otstarbekuse kaalutlustel lõpetada. I.Žadnovi eest on 31.märtsil 2012.a. tasutud riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulude katteks 300 eurot. Tsiviilhagi asjas ei ole. Vajadus KrMS § 202 lg. 2 p.p.1-2 ette nähtud kohustuste kehtestamiseks antud juhul seepärast puudub. Elukoha tõttu teises riigis ei ole muid kohustusi võimalik I.Žadnovile panna. Süüdistatava kaitsjana osales kohtuistungil prokuröri poolt määratuna vandeadvokaat Natalia Suvorova, kes on esitanud kohtule taotluse tasu kinnitamiseks süüdistatava kaitse eest summas 96 eurot, millele tuleb lisada käibemaks. Taotlus kuulub rahuldamisele. Kohtuistungit ei toimunud, kuid kaitsja on töötanud istungiks ettevalmistumisel 16.jaanuaril, 26.jaanuaril ja 03.aprillil 2012.a. kokku 63 tundi s.o. 6 ajaühikut. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.detsembri 2009.a., 09.veebruari,
  4. juuni 2010.a., 13.detsembri 2011.a. ja 14.juuni 2012.a. otsustega kehtestatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord p.p. 16 ja 18 kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üldmenetluse istungil osalemise ja istungiks ettevalmistumise eest 16 eurot iga poole tunni kohta. Istungiks ettevalmistumisel on tasu ülempiir 192 eurot. Tasuks kuue ajaühiku eest kujuneb 96 eurot, millele tuleb lisada käibemaks. Indrek Saar Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.