1-11-14263 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. juuni 2012, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-11-14263 Kohtukoosseis Urmas Rein

§ 25lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 22.

veebruari 2012 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja adv Urmas Simon Süüdistatav Vjatšeslav Vnukov, isikukood 38003014258, kodakondsuseta, emakeel vene keel, põhiharidus, ei tööta, elukoht xxxxxxxxxxxxx, tõkend - elukohast lahkumise keeld; varem kriminaalkorras karistatud 9-l korral; viimati Tartu Maakohtu 26.01.2010 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7 - KarS § 25 lg 1, 2, ja 4 järgi vangistusega 4 kuud 26 päeva Teised kohtumenetluse pooled Prokurör Ainar Koik, süüdistatav Vjatšeslav Vnukov RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu
2. veebruari 2012 otsus Vjatšeslav Vnukovi suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 2.Välja mõista Vjatšeslav Vnukovilt riigieelarve tuludesse 460,80 eurot (nelisada 1 1-11-14263 kuuskümmend eurot ja 80 senti) apellatsioonimenetluses määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
3. ( selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik). Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
4. juunil 2012 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
5. Harju Maakohtu
6. veebruari 2012 otsus lühimenetluses tunnistati V. Vnukov süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat; süüdi KarS §

§ 25lg 2 järgi ja karistati vangistusega 10 kuud. Kar

S § 64 lg 1 alusel loeti KarS §

§ 25lg 2 järgi mõistetud karistus kaetuks Kar

S § 184 lg 2 p 2 järgi mõistetud vangistusega 3 aastat ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 2 aastat vangistust. V. Vnukovilt mõisteti riigituludesse sundraha 725 eurot, narkootilise aine ekspertiisi tasu summas 168 eurot ja kaitsjatasu summas 498,88 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 1391,88 eurot ositi 24 kuu jooksul arvates karistuse kandmiselt vabanemisest igakuiselt mitte vähem kui 58 eurot. Asitõendid - psühhotroopne ravim Rivotril 2mg 117 tabletti ja psühhotroopne ravim Dormicum 7,5mg 178 tabletti kuuluvad konfiskeerimisele ja hävitamisele. 2. V. Vnukovit süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 2 järgi selles, et tema, olles karistatud KarS § 184 lg 1 järgi suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseadusliku käitlemise eest, omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 15.04.2011 kella 16.50 eeluurimisel täpselt tuvastamata kohas ja isikutelt 117 tabletti ravimit Rivotril 2mg, mis sisaldasid kokku 0,23 grammi narkootilist ainet klonasepaami, ning 178 tabletti ravimit Dormicum 7,5mg, mis sisaldasid kokku 1,34 grammi narkootilist ainet midasolaami, s.o kokku rohkem kui kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi. Ühe osa, kuid mitte rohkem kui 60 tabletti narkootilist ainet midasolaami sisaldavat ravimit Dormicum 7,5mg omandas V. Vnukov kasutades oma emale M. S psühhiaater S. Kivaste poolt 13.04.2011 väljastatud retsepte. Kuni 60 tabletti ravimit Dormicum 7,5mg omandas V. Vnukov oma tuttava J. G nimele väljastatud retsepte kasutades ja kuni 60 tabletti narkootilist ainet klonasepaami sisaldavat ravimit Rivotril 2mg omandas V. Vnukov oma tuttava J. G nimele väljastatud retsepte kasutades. Ülejäänud 57 tabletti ravimit Rivotril 2mg omandas V. Vnukov eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isiku(te)lt. KarS §

§ 25lg 2 järgi süüdistatakse V.

Vnukovit selles, et tema üritas ilma nõutava Ravimiameti poolt väljastatud tunnistuseta 15.04.2011 kella 16.50 ajal läbi Tallinna Reisisadama Aterminali toimetada üle Eesti Vabariigi riigipiiri riigist välja Soome Vabariiki 117 tabletti ravimit Rivotril 2mg ja 178 tabletti ravimit Dormicum 7,5mg. Kuritegu jäi lõpule viimata, sest tollikontrolli käigus ravimid leiti ja võeti ära. 2 1-11-14263

1. Maakohus leidis, et V. Vnukovi süü on kohtuistungil hinnatud tõenditega tõendamist leidnud ja inkrimineeritavad teod pani süüdistatav toime vähemalt kaudse tahtlusega. Apellatsiooni sisu ja menetlusosaliste seisukohad
2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav kaitsja, vaidlustades kohtuotsuse KrMS § 338 p 1, 3 alusel ning alternatiivselt ka mõistetud karistuse osas, kuivõrd mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Kaitsja palub süüdimõistev otsus tühistada ja teha uus otsus, millega mõista V. Vnukov kuriteokoosseisu puudumise tõttu õigeks. Apellatsiooni argumendid on järgmised: Kaitsja ei nõustu kohtu järeldusega, et V. Vnukovilt äravõetud 178 tabletti ravimeid Dormicum 7,5mg sisaldas 1,34 g midasolaami. Ekspert on nii originaalpakendis kui ka lahtistes purkides olnud tabletid kokku pannud kuju järgi - ühte hunnikusse ümmargused, teise ovaalsed tabletid. Uurimistulemusena on ekspert välja selgitanud, ilmselt välise vaatluse põhjal, et kõik ümmargused tabletid sisaldavad klonasepaami ning ovaalsed tabletid midasolaami. Tablettide koostise kindlaksmääramisel on ekspert oletanud, et kõik ovaalsed tabletid (ka need, mis olid lahtistes purkides), sisaldavad ühepalju toimeainet midasolaam ning mingeid uuringuid tegemata korrutanud tablettide arvu vastavalt pakendil toodud informatsioonile ühe tableti toimeaine sisaldusega. Kaitsja arvates on ekspert selliselt käitudes väljunud talle määratud ekspertiisiülesande raamidest ja jätnud välja selgitamata, mis tabletid võisid olla lahtistes purkides. Samuti on ekspert oletuslikult arvanud, et kõik lahtistes purkides kirjega Rivotril 2mg olnud ovaalsed tabletid sisaldasid midasolaami. Ekspertiisi, mis ei vasta Kohtuekspertiisiseaduses sätestatule, ei saa lugeda usaldusväärseks ning kohus oleks pidanud antud tõendi tõendite kogumist välja jätma. Ekspertiisiakt nr 85 on koostatud menetlusasjas nr 11930000496, V. Vnukovi kriminaalasja nr on aga
3. Ekspertiisiks esitati ekspertiisimääruse koopia ja ekspertiisiakti nr 11E-AN0933 koopia. Toimikust antud ekspertiisiakti leida ei ole võimalik. Ekspertiisiaktis nr 85 puuduvad isikuandmed ning ka lähteandmed ekspertiisiks ei vasta V. Vnukovi kriminaalasja materjalidele. Kuna tegemist on hoopis mingi teise kriminaalasja raames teostatud ekspertiisiga, mille isikut, tehiolusid ja lähteandmeid ei ole võimalik käesoleva kriminaalasja raames kontrollida, siis ei oleks ka kohus tohtinud otsust tehes antud aktile tugineda ja oleks pidanud selle tähelepanuta jätma. Tõdedes, et V. Vnukovile on väljastatud retseptid ravimitele Dormicum 7,5mg, leidis kohus ikkagi, et tähtsust ei oma, kellelt V. Vnukov ülejäänud tabletid sai, kuivõrd sõltumata sellest, kas tabletid väljastati legaalselt või mitte tema sõbrale ja emale, oli V. Vnukovil nende käitlemine keelatud. Millistest õigusnormidest lähtudes kohus seda leidis, otsusest ei nähtu. Kui V. Vnukov ostis legaalse retsepti alusel ravimid välja nii oma emale kui ka sõbrale, siis kaitsja arvates ei ole selles midagi keelatud. Arvestades asjas teostatud ekspertiise, pole üldse kindel, mida ja kui palju V. Vnukov üle riigipiiri viia tahtis. Elades pikemat aega Soomes, kuid käies Eestis arsti juures ja ravimeid ostmas, ei teadnud V. Vnukov, et ravimite viimine üle riigipiiri nõuab eriluba. Tõendamata on, V. Vnukov oleks aineid käsitlenud äritsemise või isikliku varalise kasu saamise eesmärgil. Et ekspertiisid käesolevas kriminaalasjas ei ole teostatud vastavalt Kohtuekspertiisiseaduse § 2 sätestatule, taotleb kaitsja ka V. Vnukovilt eksperditasu välja mõistmata jätmist.
4. Kaitsja apellatsioonile esitatud kirjalikus seisukohas leiab ringkonnaprokurör A. Koik, et vaidlustatud otsuses sisalduvad põhistused V. Vnukovi käitumise tõendatuse ja süü küsimuses on piisavad ning kaitsja esitatud otsitud argumendid ei anna põhjendatud alust asuda süü tõendatuse osas teisele seisukohale. Taotlusega V. Vnukov talle esitatud süüdistuses õigeks mõista prokurör ei nõustu. Asja arutamisel maakohtus soostus kaitsja V. Vnukovile esitatud süüdistusega, ta ei esitanud süüdistusele 3 1-11-14263 arvestatavaid vastuväited ja süüdistatav tunnistas oma süüd. Prokurör on seisukohal, et arvestades V. Vnukovi süü suurust ja asja tehiolusid, on süüdistatava suhtes võimalik kohaldada karistusest tingimisi vabastamist 3 aastase katseajaga ja allutamist käitumiskontrollile. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
5. Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooniga leiab, et apellatsioonis väidetu maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna.
6. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus V. Vnukovi KarS § 184 lg 2 p 2 ja §

§ 25lg 2 järgi süüdi tunnistades hinnanud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, nagu seda nõuab Kr

MS §-s 61 sätestatu ning kohtu järeldused on põhjendatud. Kohtukolleegium, nõustudes maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega, ei pea KrMS §-le 342 lg 3 p-le 1 tuginedes nende kordamist vajalikuks. Apellatsiooni puutuvalt märgib kohtukolleegium järgmist. Kriminaalasja materjalidest tuleneb üheselt, et apellatsiooni väide, mille kohaselt ei ole käesolevas asjas määratud narkootilise aine ekspertiis ja arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiis teostatud vastavalt Kohtuekspertiisiseaduse §-s 2 sätestatule, on põhjendamatu ega tulene asjas kogutud tõenditest. Kohtukolleegium nõustub apellandiga küll selles, et ekspertiisiaktis nr 85 (tlk 91-93) on märgitud menetlusasja numbriks 11930000496, mitte kriminaalasja number 11930000185 ning et toimikusse ei ole lisatud ekspertiisiakti nr 11E-AN0933 koopiat, mis aktist nähtuvalt on eksperdile esitatud, kuid kohtukolleegiumi arvates on tegemist tehnilise veaga, mis ei muuda eksperdiarvamuse sisu ega muuda seda tõendit käesolevas asjas mitteusaldusväärseks. Ka kaitsja teine väide, mille kohaselt Ekspertiisiaktis nr 85 puuduvad isikuandmed (toimikusse lisatud akti koopial on visuaalselt nähtavalt isikuandmete koht koopia tegemisel kinni kaetud) ning ka lähteandmed ei vasta V. Vnukovi kriminaalasja materjalidele (visuaalselt nähtub samuti, et ka seal on osa andmeid koopia tegemisel kinni kaetud), kuid samas vastavad asja materjalidele ekspertiisiks esitatud V. Vnukovilt ära võetud ravimi Rivotril 2mg ja ravimit Dormicum 7,5mg tablettide kogused, vastavalt 117 ja

1. Ekspert ei ole, nagu kaitsja ekslikult väidab, lähtunud tablettide koostise kindlaksmääramisel oletusest, vaid tablettide massi mõõtmisel kasutanud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kinnitatud ning Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud metoodikat (MR-MM01), tõestusreaktsioonidega (KO-MR-AN02) ja gaasikromatograafilis-massispektromeetriliselt (KO-MRAN05). Seega ei ole V. Vnukovilt ka eksperditasu välja mõistmata jätmine millegagi põhjendatud.
2. Käesolev kriminaalasi vaadati läbi lühimenetluse korras. Taotluse lühimenetluse kohaldamiseks on V. Vnukov esitanud (kd I, tlk 71) ning kohtuistungil selle juurde jäänud (kd I, tlk 107 pöördel). Isikliku allkirja andmisega taotlusele on V. Vnukov kinnitanud, et kriminaalasi lahendatakse kohtus kriminaaltoimiku materjalide põhjal tunnistajaid kohtusse kutsumata ja et ta on teadlik KrMS § 233 ja § 234 sätetest. Tulenevalt KrMS § 234 lg-s 3 võib süüdistatav lühimenetluse kohaldamise taotlusest loobuda hiljemalt enne kohtuliku uurimise lõpetamist.
3. Kohtuistungil ei loobunud V. Vnukov lühimenetluse kohaldamise taotlusest ega soovinud enda ülekuulamist. Küll tunnistab ennast osaliselt süüdi, et tal ei olnud Schengeni dokumenti. Tõendite kogumis hindamise osas peab kohtukolleegium vajalikuks osutada, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid juhul, kui selleks on veenvad põhjused. Analoogset seisukohta on väljendatud ka Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-17-
5. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on juba esitanud otsuses, viitega seaduse sätetele, kohtu poolt tõendite hindamise põhimõtted ning kohtukolleegium sellise põhjendusega nõustub. Kaitsja on kriminaalasja materjalidest koopiad kätte saanud, kuid ei ole kasutatud KrMS §-s 227 ettenähtud 4 1-11-14263 õigust esitada maakohtule oma taotlused, sealhulgas taotlust täiend/kordus ekspertiisi määramiseks. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei ole kaitsja ega süüdistatav esitanud mingeid taotlusi ka kohtuistungil kohtuliku uurimise täiendamiseks. Riigikohus on lahendis 3-1-1-67-06 osundanud, et KrMS § 297 lg-s 1 ja § 307 sätestatud kohtu õigust omal algatusel määrata täiendav tõendite kogumine või täiendavalt selgitada kriminaalasja lahendamiseks olulist asjaolu kujutab endast pigem erandit ning selle õiguse mittekasutamine ei ole kohtule etteheidetav. Selline tõendite kogumise viis peaks aktualiseeruma juhul, kui kohus soovib kohtumenetluse pooltele selgitada, milliseid täiendavaid tõendeid oleks tõendamisesemesse kuuluvate küsimuste lahendamiseks vajalik kohtule esitada. Kohtu omaalgatuslikku tõendite kogumist tuleks lugeda aktsepteeritavaks eestkätt selliste asjaolude tuvastamiseks, mis nii teokoosseisu, õigusvastasuse kui ka süü tuvastamisel ei ole esmase tähtsusega, kuid mida - tulenevalt KrMS §-des 306 ja 311-314 kohtuotsusele esitatavatest nõuetest ei saa kohus jätta tähelepanuta. Eeltoodust lähtuvalt kohtukolleegium leiab, et isegi juhul, kui kohtueelsel uurimisel selgub ebatäpsus ekspertiisi läbiviimisel või ekspertiisiks esitatud lähteandmed ei ole kooskõlas asja tehioludega, ei lasu kohtul kohustust kohtuliku uurimise käigus omaalgatuslikult ekspertiisi määrata. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-82-03 rõhutanud, et kriminaalasjas võib üldjuhul narkootiliste ja psühhotroopsete ainete olemasolu tuvastada kõigi kriminaalmenetluses lubatud tõenditega, mitte üksnes eksperdiarvamusega. Maakohus on tõendeid hinnanud nende kogumis ja leidnud põhjendatult, et V. Vnukov on talle esitatud süüdistuses süüdi.
6. Kohtukolleegium rõhutab, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse aluseid. Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid, mis viitaksid KarS § 56 väärale kohaldamisele, ei esine. Kohus on arvestanud V. Vnukovi süü suurust, arvestanud nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke, kohtu veendumuse kujunemine karistusmäära valikul on igati arusaadav ja mõistetav. Kohtukolleegium peab siinjuures vajalikuks märkida sedagi, et karistuse leidmisel seaduses etteantud sanktsiooni piires on tegemist kohtuniku väärtushinnanguga, mille täpseks mõõtmiseks puuduvad igasugused teaduslikud meetodid. Prokuröri poolt isikule tema süüdimõistmisel taotletav karistus ei ole kohtule siduv. Vaidlustatud kohtuotsusest tuleneb aga arusaadavalt, et kohtu väärtushinnang on igati proportsioonis seadusest tulenevate karistusmäära mõjutavate teguritega ning apellatsioonis väidetu ei anna alust ega võimalda kohtu järeldusi karistuse osas ümber hinnata. V. Vnukov on kriminaalkorras karistatud 9-l korral, s.h. korduvalt ka reaalse vangistusega. Katseaega ta edukalt läbinud ei ole, pannes toime uusi kuritegusid. Seega ei ole ta eelnevatest karistustest järeldusi teinud ja põhjendatult on maakohus mõistnud V. Vnukovile reaalse vangistuse, mille pikkus on KarS § 184 lg 2 sanktsiooni minimaalmääras ja mida vastavalt lühimenetluse sätetele on vähendatud veelgi ühe kolmandiku võrra.
7. V. Vnukovi kaitsja adv U. Simon esitas ringkonnakohtule taotluse määrata tema poolt V. Vnukovile apellatsioonimenetluses (maakohtu otsusega tutvumine ja analüüs, apellatsioonkaebuse koostamine) osutatud riigi õigusabi eest OÜ-le Tibar & Partnerid makstavaks tasuks 384 eurot, millele lisandub 20% käibemaksu. Kokku taotleb kaitsja seega 460.80 euro hüvitamist. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja kuulub juhindudes Riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1, 21 lg 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
8. detsembri 2009 otsuse punktidest 5, 16 ja 18 rahuldamisele. Kuivõrd ringkonnakohus teeb V. Vnukovi suhtes KrMS § 337 lg-s 1 p-s 1 nimetatud lahendi, kannab kulutused riigi õigusabile süüdistatav ise. 5 1-11-14263
9. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu
10. veebruari 2012 otsuse V. Vnukovi KarS § 184 lg 2 p 2 ja §

§ 25

lg 2 järgi süüditunnistamises ja karistamises muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. Urmas Reinola Meelika Aava Sten Lind 6