1-09-10839/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-10839 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Paavo Randma, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. jaanuari 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Dmitri Vihrini (Vihrin) määruskaebus RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
3. jaanuari 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Dmitri Vihrini määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud D. Vihrin mõisteti süüdi Harju Maakohtu 30.11.2009.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2, § 200 lg 2 p 8 ja § 184 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust, mida vähendati lühimenetluse tõttu 1/3 võrra, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel liideti D. Vihrinile mõistetud karistusele Harju Maakohtu 02.10.2008.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mõistes D. Vihrinile liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 06.10.2009 ja lõpp 10.02.
4. Tartu Maakohtu 09.01.2012 määrusega jäeti D. Vihrin tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus leidis, et D. Vihrini tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul on positiivne, et D. Vihrinil on vabanemisel olemas võimalus elamiseks rehabilitatsioonikeskuses, ta on vangistuses läbinud mitmeid sotsiaalabiprogramme ja muid kuritegevusriske maandavaid ja enesehariduslikke tegevusi ning on osalenud vangla tööhõives. Samas aga märkis kohus, et tuleb arvestada, et D. Vihrinit on kriminaalkorras karistatud kokku 9-l korral, sealjuures 4-l korral reaalse vangistusega. Varasemalt on korduvalt olnud kriminaalhooldusel, kuid on pannud toime uued kuriteod ning rikkunud kriminaalhooldusnõudeid. Ka käesoleva vangistuse aluseks olevad kuriteod on D. Vihrinil toime pandud üldkasuliku töö tegemise ja kriminaalhooldusel viibimise ajal. Vangistuses on D. Vihrinil 5 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest nähtub, et ta ei ole oma käitumisest vajalikke järeldusi teinud ning on jätkanud kehtestatud reeglite vastast tegevust ka vangistuses. Seega ei ole D. Vihrin peale varasemate karistuste kandmist ega karistuste kandmise ajal näidanud, et ta oleks enda suhtumist muutnud ning et ta sooviks jätkata oma elu seaduskuulekalt. Ta ei ole suutnud alluda tema üle seatud kontrollile ega täita talle pandud kohustusi ei vabaduses ega ka kinnipidamiskohas, mistõttu puudub kohtul piisav veendumus, et ta seda ka käesoleva ennetähtaegse vabanemise korral teha suudaks. Süüdimõistetu peamiseks uue kuriteo riskiteguriks tuleb lugeda tema vabanemisjärgset majanduslikku olukorda ja uimastisõltuvust. Materjalidest nähtub, et peamiselt on süüdimõistetu pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ja oma sõltuvusprobleemide rahuldamiseks. Käesoleval ajal vabanemisel ei ole süüdimõistetule garanteeritud kindlat töökohta ega sissetulekut, samas kui tal on võrdlemisi suures summas tasumata rahalisi kohustusi. Arvestades, et tal praktiliselt puudub ametlik töökogemus, tal ei ole omandatud ühtegi eriala ning tema riigikeele oskus on puudulik, võib kohtu hinnangul töökoha leidmine käesolevas majandussituatsioonis talle ka raskusi valmistada. Seega on reaalne oht, et vabaduses jätkaks ta kuritegude toimepanemist elatusvahendite ja majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuna materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu narkootikume tarvitanud juba pikka aega, siis vajab neist loobumine ilmselt väga suurt tahtejõudu ja enesekontrolli. Arvestades, et süüdimõistetu on ka varasemalt korduvalt sõltuvusraviga alustanud, kuid selle pooleli jätnud ning et oma vangistuse aegse ja varasema käitumisega on ta näidanud, et tal on kalduvus impulsiivsele ja hetkelise heaolutunde saavutamisele suunatud käitumisele, arvestamata selle tagajärgedega, ei ole kohtul tekkinud veendumust, et süüdimõistetu suudaks ennast piisavalt distsiplineerida, et mitte uuesti narkootikume tarvitama ja sellest tulenevalt ka kuritegusid sooritama hakata. Kuna kohtuotsuse alusel on süüdimõistetu on kuriteo toimepanemisel kasutanud ka vägivalda, sealjuures noaga ähvardamist, siis tuleb kohtul sellise isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel eriti põhjalikult kaaluda, kas vabastamine on põhjendatud ja uue kuriteo riskitegurid piisavalt maandatud. Eeltoodu põhjal kohtul sellist veendumust tekkinud ei ole. Samuti on kohtul materjalide põhjal alust kahelda selles, kas süüdimõistetu suudaks nõuetekohaselt täita katseaja ja käitumiskontrolli nõudeid, kuna juba varasemalt on süüdimõistetu korduvalt neid rikkunud ega ole suutnud alluda ka vangla sisekorrale. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu D. Vihrin taotleb maakohtu määruse tühistamist ja tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. D. Vihrin leiab, et tal puudub alus heita kohtule ette kaalutlusvigu, kuid on seisukohal, et kohus ei ole küllaldast rõhku pannud asjaolule, et D. Vihrin ei soovi vanglast vabaneda vabadusse, kus kontrolli võimalus kriminaalhooldaja poolt on kahtlemata piiratud, vaid soovib asuda elama ja töötama N XXXX ja XXXX XXXX. D. Vihrin selgitab, et nimetatud -2- asutusse minnakse küll vabatahtlikult, kuid seal on mõnes mõttes rangemgi režiim kui vanglas. D. Vihrin märgib, et kõigi tema halbade tegude põhjuseks on olnud narkosõltuvus ning sellest tulenev vajadus hankida narkootikumide jaoks raha. D. Vihrin annab endale sõltuvusest aru ning on vanglas teinud endast kõik võimaliku, et sõltuvusest vabaneda, sh läbinud vastavad programmid. Vangla poolt pakutavad rehabilitatsioonivõimalused on D. Vihrini jaoks ammendunud. Seetõttu on D. Vihrini siiras soov jätkata sõltuvusest vabanemist Narva keskuses, mis tagaks talle eesmärgipärase ja spetsialistide kontrolli all oleva rehabilitatsiooni aasta jooksul. D. Vihrin usub, et selline lahendus oleks kasulik ja turvaline nii talle kui ka ühiskonnale. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et D. Vihrini vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning on seisukohal, et maakohus on D. Vihrini puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb kohus järgnevalt üksnes määruskaebuses esitatud väiteid. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
6. Määruskaebuses on D. Vihrin leidnud, et maakohus ei ole küllaldaselt rõhku pannud asjaolule, et ta soovib vabaneda N XXXX ja XXXX XXXX. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on nimetatud asjaolu pidanud positiivseks ning ringkonnakohus nõustub maakohtu sellesisulise seisukohaga, kuid leiab, et nimetatud asjaolu ei tingi sellegipoolest käesoleval ajal tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmisest. Ringkonnakohus peab esmalt vajalikuks tunnustada D. Vihrinit selle eest, et ta on motiveeritud tegelema oma uimastisõltuvusega ja on vangistuses aktiivselt sõltuvusprobleemi lahendamisega ka tegelenud ning on otsustanud ka vabaduses elada uimastivaba elu. D. Vihrini sõltuvusprobleemist vabanemine maandaks suuresti ka uute kuritegude toimepanemise riski, kuivõrd varasemad korduvad kuriteod on D. Vihrin toime pannud tingituna uimastisõltuvusest ning selle tarbeks vajamineva raha puudumisest. Samas leiab kohus, et vaatamata asjaolule, et D. Vihrin soovib vabaneda rehabilitatsioonikeskusesse ning ta on olnud vangistuses aktiivne – läbinud hulgaliselt sotsiaalprogramme, loobunud suitsetamisest, osalenud tugigruppide töös, töötanud, asunud riigikeelt õppima – ei tingi see tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna seda ei võimalda D. Vihrini varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, vangistuses kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu. Seega ei maanda ringkonnakohtu hinnangul piisavalt D. Vihrinist tulenevat uute kuritegude toimepanemise riski ka asjaolu, et ta vabanedes soovib XXXX elama ja töötama asuda. Siinjuures peab ringkonnakohus vajalikuks viidata, et ka varasemalt on D. Vihrin korduvalt üritanud vabaneda uimastisõltuvusest ning on selle tõttu viibinud ka erinevates XXXX , kuid ta on ravi pooleli jätnud. Nimetatud asjaolu ei tekita kindlat veendumust, et sellel korral D. Vihrini XXXX asumine osutuks edukaks. Lisaks märgib ringkonnakohus, et ilmselgelt on D. Vihrinil võimalus asuda XXXX ka hiljem, nagu ka pärast karistuse kandmist. -3-
7. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et D. Vihrin tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Maarika Kuusk Paavo Randma -4- Mati Kartau