1-06-4388/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-06-4388 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. mai 2012 määrus vangistusest elektroonilise järelevalvega tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Vasily Karpovi määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Tartu Maakohtu
3. mai 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Vasily Karpovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 14.05.2012 määrusega jäeti Vasily Karpov temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. V. Karpov kannab karistust Viru Maakohtu 20.10.2006 kohtuotsuse alusel, mille kohaselt mõisteti ta süüdi KarS § 114 p-de 1, 5 ja § 199 lg 1 järgi ning talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 13 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 1 aasta ja 2 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 11 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 20.10.2006 ja lõpp 18.10.
4. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega alates 18.04.
5. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud Viru Vangla esitatud materjalidega ning kuulanud ära prokuröri ja süüdimõistetu arvamuse, leidis, et V. Karpov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohus sedastas, et elektroonilise järelevalve alla vabastamise eelduseks on elamispind Eestis ja Eestis viibimise seaduslik alus. V. Karpov on Venemaa kodanik ja tal ei ole tähtajalist ega ajalist elamisluba, samuti puudub isikut tõendav dokument, mistõttu ei saa kohus seadusliku aluse puudumise tõttu panna talle kohustuseks elada aadressil XXX . Kohus arvestas asjaoluga, et V. Karpov pani toime tahtliku tapmise raskendavatel asjaoludel, mistõttu saaks ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne riivatud. Kohus arvestas ka V. Karpovi ülalpidamist vanglas, kus tal on 18 kehtivat distsiplinaarkaristust. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu V. Karpov esitas maakohtu määruse peale kaebuse, kus palub Viru Maakohtu määruse tühistada ja vabastada ta ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega ja deporteerida ta Venemaale, Eestisse naasmise õiguseta. V. Karpovile jääb arusaamatuks, mil viisil on maakohtu määruse kuupäev 14.05 kui kohtuistung ise toimus 17.05.
6. V. Karpov kahtlustab, et määrus valmis juba varem kui talle kohtus sõna anti. V. Karpov märgib, et tal on tõepoolest kehtivad karistused vangistuse ajal, ent leiab, et vanglas määratakse karistusi pisiasjade eest ja distsiplinaarkaristusteta pole võimalik hakkama saada. Kui need puuduvad, määratakse ikkagi millegi eest karistus. V. Karpov märgib, et talle on vangistuses viibitud aastate jooksul määratud vaid 18 karistust, mis pole arvestades pikka vangistusperioodi märkimisväärne. V. Karpov ei pea kõiki oma rikkumisi rasketeks ja ei leia, et karistused mõjutaksid tema elu väljaspool kinnipidamisasutust. V. Karpov kinnitab kohtule, et ta ei hakanud taotlema alalist elamisluba, Eesti tööluba ega kehtivaid dokumente. Samuti on V. Karpov varasemalt märkinud, et soovib küll enda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega, ent koos enda väljasaatmisega Venemaale, milline alus tuleneb KrMS § 426 lg-st
7. V. Karpov jääb maakohtule esitatud taotluse juurde ja lisab, et Venemaal on tal olemas võimalik elukoht ja tingimused. Venemaal on V. Karpovil sugulased, kes ta vastu võtavad ja tööga kindlustavad. Kehtivad dokumendid saaks V. Karpov teha väljasaatmiskeskuses. Venemaale saatmise garantii olemasolul maksaks ta tõenäoliselt kõik oma võlad. V. Karpov märgib, et tema kuritegu oli küll raske, ent selle toimepaneku ajal oli tema elus emotsionaalselt raske periood, misjärel toimus muutus. V. Karpovi sõnul on ta oma 6-aastase vangistuse jooksul paljuski ümber mõelnud ja hinnanud, ning hakanud austama ja kuulama teise inimese arvamust. V. Karpov on veendunud, et suudab nüüd konflikte vältida ja lahendada neid vägivalda kasutamata ja elada ühiskonnas seadusi järgides, austada inimeste eraomandit ja kõige tähtsamat – inimese elu, väärtust, mille äravõtmise õigust ei ole kellelgi. V. Karpov märgib, et on vangistuses osalenud kolmes sotsialiseerimisprogrammis – XXXX, XXXX ja XXXX, mis andsid talle teadmisi, kuidas inimestega käituda ja konfliktidest eemale hoida. Programmide mõjul muutus ta paremuse poole ja näeb asju teisest küljest. V. Karpov soovib veelkord veenda kohut, et ta on hoopis teine inimene kui
8. a enne karistuse kandmisele asumist. V. Karpov juhib kohtu tähelepanu sellele, et Viru Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. V. Karpov palub võimalust, et näidata, et ta on muutunud ja lubab usaldust õigustada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 2
9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole võimalik V. Karpovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et isikut, kes on toime pannud raske isikuvastase kuriteo ning omab ka vanglas kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ei ole võimalik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kuna see riivab ühiskonna õiglustunnet. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid.
11. Esmalt märgib V. Karpov, et taotleb väljasaatmist Venemaale. Ringkonnakohus selgitab, et V. Karpovi taotlust ei ole võimalik rahuldada käesoleva määruskaebuse raames, kuna elektroonilise järelevalve kohaldamist ei ole võimalik ühildada väljasaatmisega. Eelneva tõttu jätab ringkonnakohus hindamata kõik vastavad määruskaebuses esitatud väited. 3.1 V. Karpov kinnitab, et ta on käesolevaks ajaks muutunud, on hakanud hindama teisi väärtusi ja lubab hakata elama seaduskuulekalt. Ringkonnakohus peab positiivseks, et V. Karpov on läbinud vangistuse jooksul mitmed taasühiskonnastamist toetavad tegevused: osalenud XXXX tugigrupis, läbinud sotsiaalprogrammid XXXX ja XXXX XXXX ja osaleb XXXX kursustel, mistõttu on lootus, et V. Karpov on vangistuse jooksul paljutki ümber hinnanud ning suudab nüüd konflikte paremini vältida ja lahendada neid vägivalda kasutamata. 3.2 Ringkonnakohus ei saa nõustuda V. Karpovi väitega, nagu oleks talle määratud distsiplinaarkaristuste näol tegemist vähetähtsate üleastumiste eest määratud karistustega. Ringkonnakohus märgib, et V. Karpovit on karistatud vanglateenistuse ähvardamise, seaduslikele korraldustele mitteallumise, keelatud esemete omamise, ebatsensuursete väljendite kasutamise jm eest, mis ei kinnita V. Karpovi versiooni sellest, nagu oleks tegemist pisirikkumistega. Liiatigi peab kohus alati hindama distsiplinaarkaristuste olemasolu, kuna vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. V. Karpovi kergekäeline suhtumine talle mõistetud distsiplinaarkaristustesse annab selge signaali tema üldisest suhtumisest õiguskorda. 3.3 Ringkonnakohus ei saa jätta tähelepanuta, et V. Karpov kannab karistust raske isikuvastase kuriteo, teise inimese tapmise eest piinaval ja julmal viisil omakasu motiivil. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt võib tal aeg-ajalt tekkida vihahooge, tema käitumises domineerib egotsentrilisus, mis koos soovimatusega arvestada teiste inimeste seisukohaga võis olla põhjuseks, miks ta käitus nii agressiivselt kuriteo toimepanemise ajal. Ehkki käesolevaks ajaks on V. Karpov asunud erinevate programmide läbimisega muutma oma probleemkäitumist, on ringkonnakohtu hinnangul vara teha tema hoiakutest järeldusi. 3.4 V. Karpov on lubanud, et ta tõenäoliselt asub täitma tema vastu suunatud rahalisi kohustusi kui talle antakse garantii Venemaale saatmise kohta. Ringkonnakohus märgib, et kinnipeetava toimikust nähtuvalt on ta mitmel korral keeldunud tööst, ehkki tema vastu on rahalisi nõudeid summas 13 739, 45 eurot. V. Karpov avaldas maakohtu istungil, et ei tea kui palju tema vanemad on saanud võlgu maksta. Ringkonnakohus peab paljasõnaliseks V. Karpovi lubadust oma võlgasid tasuma hakata, sest seni pole ta ise selleks samme astunud. 3.5 Ringkonnakohus märgib, et maakohtu määrus on tõepoolest ekslikult dateeritud 14.05, ent käesoleval juhul on aru saada, et tegemist on inimliku eksimusega, kuna kohtuistung on 3 toimunud 17.05 ja selle protokoll kohtuniku poolt allkirjastatud. Süüdimõistetu sai enda seisukohad esitada ja kohus on neid ka määruse tegemisel analüüsinud. 3.4 Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, on karistuse tervikuna ärakandmine reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Seejuures on ringkonnakohus seisukohal, et mida raskema kuriteo eest on vangistus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
12. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4 Paavo Randma