← Eesti

4-12-279/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-12-279 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Väärteoasi Toomas Tiksi väärteoasi liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
  2. mai 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik kohtuvälise menetleja Lõuna Prefektuuri esindaja Varbo Maandi määruskaebus nr 2860,11,002996 RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 196 lg-st 2 ja §-st 198 jätta Tartu Maakohtu
  3. mai 2012 kohtumäärus väärteoasjas nr 4-12-279 muutmata ja kohtuvälise menetleja Lõuna Prefektuuri esindaja Varbo Maandi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesolev määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Lõuna Prefektuuri 16.01.2012 määrusega lõpetati menetlus Toomas Tiksi väärteoasjas nr 2860,11,002996 VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o väärteotunnuste puudumise tõttu. Toomas Tiksi esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk esitas Tartu Maakohtule taotluse T. Tiksi poolt väärteoasjas nr 2860,11,002996 kantud menetluskulu (kaitsjatasu) hüvitamiseks 408 euro ulatuses. Taotluse kohaselt on T. Tiks kandnud temale väärteoasjas osutatud õigusabi eest kulusid 408 eurot. Taotlusele on lisatud koopiad Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli poolt 21.12.2011 T. Tiksile esitatud arvest nr 111229, 29.12.2011 esitatud arvest nr 111237 ja 20.01.2012 esitatud arvest nr
  4. Lõuna Prefektuur ei esitanud Tartu Maakohtule kirjalikku arvamust kulude taotluse põhjendatuse kohta. Tartu Maakohtu 02.05.2012 määrusega otsustas kohus VTMS § 23 alusel hüvitada Dominic (endine nimi Toomas) Tiksile tema poolt väärteoasjas nr 2860,11,002996 kantud menetluskulu (valitud kaitsjale makstud tasu) summas 408 eurot riigieelarvest, seoses väärteoasjas menetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud esitatud taotluse, selle juurde lisatud materjalidega ja Lõuna Prefektuuri väärteoasja nr 2860,11,002996 toimikuga, asus seisukohale, et D. Tiksi esindaja vandeadvokaat I. Sirgi taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohus juhindus VTMS §-st 23, mille kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Maakohus tuvastas, et arvete koopiatest nähtuvalt on kaitsja kulutanud konsultatsioonile, materjalide väljanõudmisele politseist, materjalide analüüsile ja vestlusele kliendiga 2 tundi, kirjaliku vastulause koostamisele (2-l lehel) 2 tundi ja õigusabikulude taotluse koostamisele 0,25 tundi. Advokaadi tunnitasumäär on 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Neil asjaoludel ja juhindudes VTMS §-st 23 leidis maakohus, et D. Tiksi poolt valitud kaitsjale väärteoasja menetlemise käigus osutatud õigusabi eest makstud tasu kuulub talle riigieelarve vahenditest hüvitamisele. Maakohus märkis, et Lõuna Prefektuuri 16.01.2012 määrusega lõpetati väärteomenetlus väärteoasjas nr 2860,11,002996 VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o väärteotunnuste puudumise tõttu. Arvestades väärteoasja materjale, leidis maakohus, et D. Tiksi poolt kantud kaitsjatasu summas 408 eurot saab lugeda mõistlikuks ning tuleb talle hüvitada. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse kohtuvälise menetleja esindaja, vaidlustades selle riigieelarve vahenditest hüvitatava summa osas. Kohtuväline menetleja leiab, et vandeadvokaadi võimalikuks reaalseks töökuluks oli maksimaalselt kaks tundi. Määruskaebuse kohaselt ei ole D. Tiks pärast väärteoprotokolli koostamist kohtuvälise menetlejaga antud asjas kohtunud ega suhelnud. 30.12.2011 on D. Tiksi kaitsja vandeadvokaat I. Sirk koostanud antud väärteoasjas vastulause. Vastulause koostamiseks on vandeadvokaat nõudnud kohtuväliselt menetlejalt välja väärteoasjade nr 2860,11,002996 ja nr 2860,11,004135 materjalid. Väärteoasi nr 2860,11,004135 on seotud D. Tiksi poolt toime pandud liiklusseaduse § 227 lg 4 rikkumisega. 16.01.2011 koostas kohtuväline menetleja vanemliikluspolitseinik K.R. väärteomenetluse lõpetamise määruse VTMS § 29 lg 1 alusel, kuna liiklusõnnetuse tagajärjel sai varalist kahju ja tervisevigastuse liiklusõnnetuse põhjustaja D. Tiks ise ning seega puudusid temale etteheidetavas teos väärteo tunnused. Kohtuväline menetleja leiab, et D. Tiksil puudus vajadus kaasata vandeadvokaati väärteoasjas 2860,11,002996 vastulause koostamiseks, kuna vastulause ei saanud kuidagi mõjutada kohtuvälise menetleja otsust väärteomenetlus lõpetada. Antud juhul oleks D. Tiks ise olnud võimeline kaitsma oma õigusi, piisanuks vaid kohtuvälise menetleja vanemliikluspolitseinik K.R. uga suhtlemisest. Vastulause koostamiseks on vandeadvokaat I. Sirk kohtuväliselt menetlejalt välja nõudnud kahe väärteoasja materjalid, milles mõlemas on I. Sirk D. Tiksi kaitsja. Kohtuväline menetleja leiab, et väärteoasi nr 2860,11,002996 on menetluslikult väga lihtne kaasus ja seetõttu on vandeadvokaadi poolt esitatud õigusabikulud osas, mis puudutab vastulause koostamist, ilmselgelt üle paisutatud. Vandeadvokaadil ei saa liiklusõnnetust puudutava väärteomaterjaliga tutvumiseks ja sellele 2 vastulause koostamiseks minna 4,5 tundi, seda enam, et vandeadvokaat I. Sirk on spetsialiseerunud liiklusõigusele. Lisaks ei ole kaitsja õigusabikulude osas osundanud, millised neist seonduvad väärteomenetlusega nr 2860,11,002996 ja millised on seotud väärteomenetlusega nr 2860,11,
  5. Seetõttu puudub alus asuda seisukohale, et esitatud õigusabikulud kuuluvad kaitsja taotletud summa ulatuses hüvitamisele. Väärteoasjas nr 2860,11,004135 on vandeadvokaat I. Sirk esitanud Tartu Maakohtule kaebuse, mida ei ole veel kohtulikult arutatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses esitatud motiividel puudub alus. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p-des 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest.
  7. Käesoleval juhul on vaidlusaluseks küsimuseks see, kas D. Tiksi poolt valitud kaitsjale makstud tasu 408 eurot on mõistlik tasu VTMS § 23 mõttes ja kuulub seega hüvitamisele riigieelarve vahenditest. Seejuures on kohtuväline menetleja seisukohal, et kaitsja kaasamine ei olnud vajalik ja D. Tiks oli ise võimeline oma õigusi kaitsma, kuna kaitsja koostatud vastulause ei mõjutanud otsust väärteomenetlus lõpetada. Ringkonnakohus märgib, et VTMS § 20 lg 1 kohaselt võib menetlusalusel isikul olla kaitsja ning see õigus ei sõltu kohtuvälise menetleja hinnangust kaitsja kaasamise vajalikkuse kohta. Tagantjärgi antud arvamus, mille kohaselt oleks D. Tiks olnud ka ise võimeline oma õigusi kaitsma, ei võta menetlusaluselt isikult õigust valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamisele. Menetlusalusel isikul endal ei pruugi olla piisavalt teadmisi, hindamaks väärteoasjas kujunenud õiguslikku olukorda ning selle keerukust, mistõttu menetlusseadustik annabki talle õiguse kaitsja abile. Seega on kohtuvälise menetleja seisukoht, mille kohaselt puudus D. Tiksil vajadus kaitsja abile, asjakohatu ega saa mõjutada VTMS § 23 alusel hüvitamisele kuuluva kaitsjatasu suurust.
  8. Ringkonnakohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, mille kohaselt on kaitsja taotlus väärteoasja materjalide analüüsimisele ja kirjaliku vastulause koostamisele kulutatud aja osas ülepaisutatud. Õigusabikulude hüvitamise taotlusele lisatud arvete kohaselt kulus kaitsjal konsultatsioonile, materjalide politseist nõudmisele, nende analüüsile ja D. Tiksile ülevaate andmisele kaks tundi. Veel kaks tundi kulus kaitsjal kirjaliku vastulause ning veerand tundi õigusabikulude taotluse koostamisele. Õigusabitasu suuruseks koos käibemaksuga on 408 eurot. Osutatud õigusabi mahtu ning kaitsja toiminguid hinnates puudub ringkonnakohtul alus arvata, et kulutatud aeg ning selle eest taotletav tasu oleksid ebamõistlikult suured. Seejuures on ringkonnakohus seisukohal, et isegi kui kaitsja I. Sirk on spetsialiseerunud liiklusõigusele, pidi ta vastulause koostamiseks tutvuma konkreetse väärteoasja materjalide ja asjaoludega, mis võtab paratamatult aega.
  9. Veel on kohtuväline menetleja juhtinud tähelepanu sellele, et kaitsja pole õigusabikulude osas osundanud, millised neist on seotud käesoleva väärteomenetlusega ning millised väärteoasjaga nr 2860,11,004135, kus I. Sirk on samuti D. Tiksi kaitsja. Ringkonnakohus leiab, et kohtuvälise menetleja seisukoht, justkui sisaldaksid õigusabikulude hüvitamise taotlusele lisatud arved tasu ka teises väärteoasjas osutatud õigusabi eest, on oletuslik. Nii puuduvad õigusabikulude hüvitamise taotlusel ja sellele lisatud arvetel igasugused viited väärteoasjale nr 2860,11,
  10. Ainuüksi asjaolu, et I. Sirk on koos käesoleva väärteoasja materjalidega nõudnud politseilt välja ka teise väärteoasja materjale, ei tähenda, et esitatud arved kajastaksid mõlema väärteoasja raames osutatud õigusabi. Seda enam, et väärteoasjas nr 2860,11,004135 on menetlus alles käimas ja kogu õigusabitasu ulatus pole veel selgunud. 3
  11. Eeltoodud asjaoludel jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja kohtuvälise menetleja määruskaebuse rahuldamata. Kohtunik Aarne Sarjas 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.