1-10-2046/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-2046 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. mai 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Timofei Malõšenko ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebused RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Viru Maakohtu
4. mai 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Timofei Malõšenko ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ kaudu 38.40 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja nelikümmend senti), sealhulgas käibemaks 6.40 (kuus eurot ja nelikümmend senti), vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt Timofei Malõšenkole apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Timofei Malõšenkolt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 38.40 eurot riigituludesse.
7. Timofei Malõšenkol tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Timofei Malõšenko 1-10-2046 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 22.05.2012 määrusega jäeti Timofei Malõšenko talle Viru Maakohtu 02.06.2010 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Timofei Malõšenko on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 02.06.2010 kohtuotsusega KarS § 121, § 263 p 3, § 200 lg 2 p 8 ja § 418 lg 2 p 1 järgi ning KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel mõisteti lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 5 aastat ja 9 kuud. Kinnipeetava karistusaeg algas 02.06.2010 ja lõpeb 02.03.
9. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus elektroonilise järelevalve alla avanes kinnipeetaval 17.03.
10. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja T. Malõšenko tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Maakohus tuvastas, et T. Malõšenkot on kriminaalkorras korduvalt, s.o 9-1 korral karistatud ning ta kannab käesoleval ajal reaalset vanglakaristust teist korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Maakohus tunnustas kinnipeetavat selle eest, et ta on motiveeritud riigikeelt õppima ning tahab kodakondsust taotleda, kuid leidis, et T. Malõšenko puhul on vabastamist välistavaid asjaolusid rohkem. Kinnipeetavat on vangistuses viibitud aja jooksul korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ning kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi on kinnipeetaval vaid üks, näitab see, et kinnipeetav ei suuda ka vangistuses viibides õiguskuulekalt käituda. Vastavalt Riigikohtu määrusele nr 3-1-1-91-06 on aga vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seega tuleb kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu kindlasti ka käesoleval juhul arvestada. Kuigi vabanedes on T. Malõšenkol olemas toetav pere ja elukoht, pole talle garanteeritud töökohta. Maakohtule esitatud materjalidest nähtub, et isikut on karistatud muu hulgas varavastaste kuritegude eest. Seega on maakohtu arvates alust arvata, et T. Malõšenko võib majanduslike raskuste ilmnemisel ja töö puudumisel panna toime uusi kuritegusid. Seejuures märkis maakohus, et perekonna olemasolu ei ole varasemalt takistanud T. Malõšenkot kuritegusid toime panemast. Maakohus asus seisukohale, et kuigi kinnipeetaval on tulevikuks reaalsed eesmärgid ja tema enda väitel ka motivatsioon kuritegelikust käitumisest hoidumiseks, nähtub varem toime pandud kuritegude raskusest ja hulgast, et ta ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud. Maakohus märkis, et T. Malõšenko on varem katseajal kuriteo toime pannud. Sellest tulenevalt pidas maakohus kinnipeetava lubadusi edaspidi seaduskuulekalt käituda paljasõnalisteks. Maakohtul puudus kindlus, et T. Malõšenko suudaks sel korral õiguskuulekalt käituda ja kuritegude toimepanemisest hoiduda. Maakohtu hinnangul ei suudaks elektrooniline valve kindlustada T. Malõšenko tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel tema seaduskuulekat käitumist. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud maakohus võimalikuks T. Malõšenkot vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus leidis, et antud juhul ei kaalu süüdimõistetu 2 ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Maakohus ei pidanud tõenäoliseks, et kinnipeetav suudaks vabanedes elada õiguskuulekat elu. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse T. Malõšenko kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada T. Malõšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja leiab, et kohtumäärus on põhjendamatu. Vangla iseloomustusest nähtub, et T. Malõšenko on varem olnud tööga hõivatud mitmetes ettevõtetes, mistõttu võib eeldada, et vabanedes asub isik tööle. Ta on omandatud XXXX eriala. Ta on töötanud ka XXXX ja XXXX. Varasem töökogemus võimaldab tal reaalselt tööle asuda ja teenida enda elatamiseks sissetulekut. Varasemast töökohast on T. Malõšenko saanud nõusoleku enda tööle võtmiseks. Varasemast distsiplinaarkaristusest – tööst keeldumisest on T. Malõšenko teinud positiivse järelduse, ta on esitanud avalduse vanglas tööle asumiseks ning ootab vastavat käskkirja. Käesoleval ajal soovib T. Malõšenko asuda vanglas tööle XXXX. Positiivsest küljest iseloomustab T. Malõšenkot ka püüdlus omandada riigikeelt. Ta on vanglas sooritanud XXXX ja XXXX XXXX eksami. Kaitsja lisab, et T. Malõšenko elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Ta asuks vabanedes elama ema juurde, kelle vastav nõusolek on olemas ja esitatud asja materjalide juurde. Seega on T. Malõšenkol olemas ka toetav sotsiaalvõrgustik ema näol, kes on pakkunud talle materiaalset abi kuni ametliku töökoha leidmiseni. Kaitsja märgib, et T. Malõšenko on kahetsenud toimepandud kuritegusid ning teinud nendest vastavad järeldused, et käituda edaspidi seaduskuulekalt. Seega on T. Malõšenkol vabanedes garanteeritud kindel elukoht, töökoht ja abistav sotsiaalne võrgustik. Kaitsja leiab, et T. Malõšenko edasise elu korraldamisel saab pidada määravaks elektroonilise valve kohaldamist, mistõttu on ta ise eluliselt huvitatud olema seaduskuulekas ja järgima käitumiskontrollinõudeid. Eeltoodud asjaoludel leiab kaitsja, et T. Malõšenkot on võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve ja käitumiskontrollinõuete kohaldamisega. Kaitsja on kindel, et T. Malõšenko on motiveeritud läbima elektroonilist valvet positiivselt. Tema suhtes saab kohaldada käitumiskontrollinõudeid ning kriminaalhooldaja saab katseajal suunata T. Malõšenko edaspidist seaduskuulekat käitumist. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka T. Malõšenko ise, leides, et tema taotlus vabanemiseks elektroonilise järelevalve alla on piisavalt põhjendatud. T. Malõšenko arvates ei võtnud maakohus piisavalt arvesse, et vabanemisel asuks ta elama pensionärist ema juurde, kes teda toetab ja kellel on korter. See on garantiiks, et ta ei pane enam uusi kuritegusid toime. T. Malõšenko lisab, et soovib saada Eesti kodakondsust ja elada seaduskuulekat elu. Ta kahetseb väga sooritatud kuritegu, lisades, et vanade sõpradega ta enam ei suhtle. T. Malõšenko on viimase aja jooksul oma käitumist vanglas parandanud ja soovib asuda tööle. Ta on omandanud XXXX eriala ja on töötanud ka XXXX ja XXXX. Tööle asudes soovib T. Malõšenko kustutada oma võlgasid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning 3 käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole T. Malõšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt peamiselt määruskaebuses esitatud väiteid. Ringkonnakohus möönab, et T. Malõšenko käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline arvesse võtta määruskaebuses märgitud asjaolusid – T. Malõšenko on vanglas läbinud XXXX sotsiaalabi programmi. Samuti osales ta programmis XXXX, milles jätkab osalemist ka käesoleval ajal. Ka on T. Malõšenko osalenud riigikeele kursustel, kus saavutas taseme XX ning sooritanud XXXX XXXX eksami. Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et T. Malõšenko vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et positiivsed muutused T. Malõšenko mõtlemises ja käitumises ei ole piisavad, kaalumaks üle tema poolt toime pandud kuritegude asjaolusid ning õigustamaks tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. T. Malõšenko kannab karistust KarS §-de 121, 263 p 3, 200 lg 2 p 8 ja 418lg 2 p 1 järgi. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on raskete ja taunitavate kuritegudega (relva kasutamine), milliste eest mõistetud liitkaristusest on süüdimõistetu ära kandnud alla poole karistusest. Siinkohal rõhutab ringkonnakohus, et lisaks karistuse eripreventiivsete eesmärkide täitmisele, s.o süüdimõistetu õiguskuulekale teele suunamisele, peab kohus isiku tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kaaluma ka seda, kas kantud karistusaeg on olnud piisav, täitmaks karistuse üldpreventiivset eesmärki. Oluline on signaali saatmine ühiskonnale, et kohus ei suhtu kuritegusid sooritanud isikute karistamisesse ja nende karistuse kandmiselt ennetähtaegsesse vabastamisesse kergekäeliselt. Seejuures on karistuse üldpreventiivne eesmärk seda olulisem, mida raskema kuriteoga on tegemist. Käesoleval juhul on ringkonnakohus seisukohal, et T. Malõšenko kantud karistusaeg ei ole karistuse üldpreventiivset eesmärki silmas pidades olnud piisav ning tema ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivata. T. Malõšenko tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise küsimuse lahendamisel tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud (9 korral). Käesoleva vangistuse aluseks olevad kuriteod on T. Malõšenko pannud toime ajal, mil ta kandis tingimisi vangistust ning tema suhtes kulges katseaeg. Samuti nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et tema kuriteod on muutunud järjest raskemaks – tõusnud on vägivaldsuse tase ja kuritegude ohtlikkus. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui mitte arvestada T. Malõšenkole vangistuses määratud distsiplinaarkaristusi (1 kehtiv ja 14 lõppenud), võimaldab eeltoodu järeldada, et varasemad karistused pole T. Malõšenkole vajalikku paranduslikku mõju avaldanud ning mingeid järeldusi ta sellest enda jaoks teinud ei ole. Kuivõrd T. Malõšenko on ka varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub ringkonnakohtul veendumus, et uus määratav katseaeg mööduks edukalt. Lisaks eelnevale ei ole ringkonnakohtul täit veendumust, et kantud karistusaeg oleks täitnud oma eripreventiivse eesmärgi ning T. Malõšenko suudaks vabaduses jätkata õiguskuulekat 4 elu. Vaieldamatult on T. Malõšenko vangistuses selles suunas samme astunud, kuid jätkuvalt eksisteerib oht, et ta võib vabaduses tarvitada alkoholi, mis võib põhjustada agressiivset käitumist ning viia uue kuriteo sooritamiseni. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et ta tarvitas enne vangistust ka narkootikume, mille eest on teda karistatud ka väärteokorras. Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Seejuures on ringkonnakohus seisukohal, et mida raskem on sooritatud kuritegu, seda erandlikumad peavad olema kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist õigustavad asjaolud. Käesoleval ajal ei pea ringkonnakohus võimalikuks kohaldada T. Malõšenko suhtes erandlikku meedet, s.o teda selleks esimese võimaluse avanemisel ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 5 Mati Kartau