1-08-10396/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-10396 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. jaanuari 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Juri Zaitsevi (Zaitsev) määruskaebus RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
3. jaanuari 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Juri Zaitsevi määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud J. Zaitsev mõisteti süüdi Ida-Viru Maakohtu 02.03.2000 otsusega KrK § 101 p 1,2,3,4,8, § 144 lg 1, § 197 lg 3, § 207 lg 1,2, § 2072 lg 1 ja § 207 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle KrK § 40 lg 1 alusel lõplikuks karistuseks 15 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. KrK § 45 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg – 1 aasta 10 kuud 8 päeva – mõistetud karistuse hulka. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi J. Zaitsevil 13 aastat 1 kuu 22 päeva vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja algus 25.05.2000 ja lõpp 16.07.
4. Viru Maakohtu 31.01.2012 määrusega jäeti J. Zaitsev tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus leidis, et süüdimõistetu J. Zaitsev tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, arvestades eelkõige tema poolt toimepandud kuritegusid ning nende asjaolusid. Kohtu hinnangul on endiselt säilinud kõrgendatud risk uuteks kuritegudeks, mis võivad ohustada avalikkust. Vangistuse kandmise ajal ei ole J. Zaitsev olnud seaduskuulekas, sest tal on seitse kehtivat distsiplinaarkaristust. J. Zaitsev on põhjendanud distsiplinaarkaristuste määramist sellega, nagu ei oleks võimalik vanglas seaduskuulekalt käituda. Kohus sellega ei nõustunud ja leidis, et kui isikul on raskusi vanglas käitumisega, siis ei suuda ta ka vabaduses olles seaduskuulekalt käituda. Kohtu arvates kaalub eeltoodu üles selle, et J. Zaitsevil saab vabanemisel olema kindel elu- ja töökoht ning tugiisiku toetus. Kohus märkis Viru Vangla iseloomustuse põhjal, et J. Zaitsev teeb pidevat kriitikat ametnike töö ja õiguskorra suhtes, mis seab kahtluse alla koostöö võimalikkuse kriminaalhooldusametnikuga. Kohus pidas vajalikuks tunnustada J. Zaitsevit selle eest, et ta on vangistuse kestel ennast väga mitmekülgselt arendanud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu J. Zaitsev taotleb maakohtu määruse tühistamist ja tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. J. Zaitsev möönab, et enamus tema suhtes koostatud iseloomustusest vastab tõele, kuid juhib tähelepanu järgmistele olulistele asjaoludele. J. Zaitsev kannab karistust juba 13 aastat 7 kuud ning tema karistusaja lõpuni on jäänud 1 aasta 5 kuud. Ta on aru saanud kuritegude raskusest ja nende rasketest tagajärgedest ühiskonnale, tema lähedastele ning talle endale. Ta tunneb sügavat kahetsust toimepandud kuritegude tõttu. Vabanemisel on J. Zaitsev tõsikindlalt otsustanud elada õiguskuulekana, asuda tööle ning püüda edasi õppida. Samuti leiab J. Zaitsev, et oma „võla“ ühiskonna ees on ta tasunud (mitte kannatanute eest, sest selline kahju on parandamatu). J. Zaitsev leiab, et eluga kohanemiseks on tal väga kasulik elada 10 kuud elektroonilise järelevalve all, kuna see on vajalik kinnistamaks oma oskusi ja toimetulekut vabaduses. J. Zaitsevi hinnangul on ka õiguskirjanduses leitud, et pikka aega vangistuses viibinud isikuid tuleks ennetähtaegselt vabastada ning kohaldada pikemat aega elektroonilist valvet, mille abil riik jälgib ja soodustab isiku normaalset tagasipöördumist ühiskonda. See oleks kooskõlas ka ühiskonna ootuste ja õiglustundega. Ühtlasi oleks see garantiiks, et iga pisimagi rikkumise korral tuleb J. Zaitsevil minna tagasi karistust kandma. J. Zaitsev märgib positiivsete asjaoludena, et vanglas on ta õppinud XXXX XXXX XXXX, XXXX ja XXXX ja XXXX erialasid, on läbinud kõikvõimalikke sotsiaalprogramme, õppinud selgeks XXXX, XXXX ja XXXX keele ning sooritanud riigikeele XX taseme eksami. J. Zaitsev osaleb muusika- ja kunstiringis, on tegelenud XXXX MTÜ Li heaks ning vabaduses on tal kindel töö- ja elukoht. Kõik see näitab J. Zaitsevi arvates, et ta on motiveeritud, areneb ja valmistub ühiskonda naasmiseks aktiivselt tegutsedes. J. Zaitsev osundab vastuväitena maakohtu poolt leitud kõrgendatud uute kuritegude toimepanemise riski osas, et riskivalemi hindamise tulemusena on mittevägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus 2 aasta jooksul 12% (madal) ja vägivaldse tõenäosus 15% (madal). -2- Kohus on teinud oletusliku järelduse, et vangistus osutab J. Zaitsevile paremat mõju kui ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldus. Selline kohtu seisukoht on J. Zaitsevi hinnangul vastuolus karistusõiguslike põhimõtete ja humanitaarsuse printsiibiga. J. Zaitsev leiab, et vangistus kui karistuse kõige raskem vorm peab olema sisuliselt õigustatud (KarS § 56 lg 1,2) ning seda kogu karistusaja vältel. Käesoleval juhul on J. Zaitsev isik, kes on teinud kõik võimaliku ühiskonda resotsialiseerumiseks. Eeltoodut arvestades ei ole J. Zaitsevi arvates säilinud õigustatus tema jätkuvaks vangistuses pidamiseks. J. Zaitsevi arvates pidanuks kohus põhjalikumalt selgitama, miks ei tule käesoleval juhul järgida karistuse kohaldamise tegelikku karistusõiguslikku eesmärki, st tema tagasitoomist ühiskonda võimalikult minimaalsete vahenditega ja võimalikult kiiresti, vaid on jätkuvalt vaja isoleerida. J. Zaitsevi hinnangul on antud juhul täidetud nii karistuse üld- kui ka eripreventiivne funktsioon. Lisaks tuleb J. Zaitsevi arvates arvestada ka asjaolu, et mida pikem on isolatsioon ühiskonnast, seda suurema tõenäosusega vabaneb vangistusest inimene, kes ei suuda või ei taha ühiskonnas toime tulla. Seega tuleks pooldada ennetähtaegset vabastamist. Ühtlasi peab J. Zaitsev vajalikuks lisada, et ta oleks vabaduses riigile kasulik maksude maksmisega, kuna tema edasine vangistuses viibimine on maksumaksjatele põhjendamatult koormav. J. Zaitsev viitab KarS § 76 lg-le 3 ning leiab, et kohus on rikkunud nimetatud sättest tulenevaid diskretsiooniõiguse põhimõtteid, arvestades tema suhtes väidetavaid negatiivseid asjaolusid ning positiivsed asjaolud jätnud hindamata. Isegi kui kohus on kaalunud positiivseid asjaolusid, ei kajastu see kohtumääruses, mistõttu on kohus rikkunud kohtulahendi põhjendatuse nõuet. J. Zaitsev märgib, et vangla iseloomustuses sisalduvad ka hinnangud, mitte objektiivsed faktid, mis aga on ebaõige. J. Zaitsev on seisukohal, et kohus pidanuks hindama iseloomustuses toodud objektiivseid hinnanguid (nii positiivseid kui ka negatiivseid) ning nende põhjal langetama ise otsuse, mitte võtma aluseks vangla tehtud järeldust. J. Zaitsev leiab, et kohus ei ole hinnanud teda iseloomustavaid asjaolusid, nt tegevusi vangistuse ajal, mõtlemist ja muud iseloomustuses toodut. J. Zaitsev on arvamusel, et ta väärib võimalust alustada uut seaduskuulekat elu, milleks on tal tingimused ja motivatsioon. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et J. Zaitsevi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud ning on seisukohal, et maakohus on J. Zaitsevi puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning ei ole rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb kohus järgnevalt üksnes määruskaebuses esitatud väiteid. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
6. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, sh ka pikaajalise vangistuse puhul ning seda ka 1 aasta 4 kuud enne karistuse kandmise aja lõppemist, tuleb reeglina süüdimõistetutel kuritegude eest mõistetud karistus tervikuna ära kanda ning seega tuleb tingimisi ennetähtaegset karistuse kandmisest vabastamist pidada selgelt erandlikuks. -3- Ringkonnakohus leiab, et J. Zaitsevi puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid käesoleval ajal tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise rohkem kui 1 aasta 4 kuud enne karistusaja lõppu ning seda isegi elektroonilise valve kohaldamisega. J. Zaitsev kannab käesoleval ajal karistust muuhulgas kõige raskemate isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest – tapmised ja tapmiskatse. Ühe episoodi puhul peksis J. Zaitsev kannatanut, samal ajal kui kaasosaline teist kannatanut peksis. Pärast peksmist tiriti kannatanud õue ning veenduti selles, et nad surnud on. Ringkonnakohus peab oluliseks osundada, et kuriteo varjamise eesmärgil lavastasid J. Zaitsev ja tema kuriteokaaslane liiklusõnnetuse süttimisega. Lisaks kannab J. Zaitsev karistust ka tapmise katse eest, mille pani ta toime taksojuhi suhtes. Nimelt süstides taksojuhile uinutit, sidudes relva ähvardusel taksojuhi käed kinni ja tulistades rindu. Kuigi lasu tagajärjel taksojuht surma ei saanud ning suutis põgeneda, tekitas J. Zaitsev talle rasked kehavigastused. Samal ajal omandas J. Zaitsev kannatanu sõiduauto. Ühtlasi kannab J. Zaitsev karistust selle eest, et ta üritas omastada haigla töötajate palgaraha. Etteplaneeritud kuriteo toimepanemiseks, eesmärgiga raskendada isiku tuvastamist, oli J. Zaitsev kasvatanud pikaks habeme, vuntsid, juuksed ja need pleegitanud. J. Zaitsev, nähes turvameest rahaga, jooksis talle vastu ja tulistas automaadist neli lasku, haaras koti ja põgenes. Nimetatud teo tulemusena suri turvamees sündmuskohal. Lisaks eeltoodule kannab J. Zaitsev karistust mitmete relva ja laskemoonaga seotud süütegude toimepanemise eest. Ringkonnakohus leiab, et eelkirjeldatud J. Zaitsevi poolt toimepandud süütegude asjaolude on äärmiselt rasked ning seetõttu ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Nimetatud ringkonnakohtu arvamust ei muuda ka J. Zaitsevi kinnitused selle kohta, et ta on toimepandud kuritegudest aru saanud ning soovib elada seaduskuulekalt. Puutuvalt karistuste eesmärkidesse, mida J. Zaitsev määruskaebuses on käsitlenud, leiab ringkonnakohus, et arvestades J. Zaitsevi poolt toimepandud kuritegusid, talle selle eest mõistetud karistust ning senini ärakantud karistuse osa, ei ole karistuse üldpreventiivne eesmärk täidetud ning J. Zaitsevil tuleb jätkata karistuse kandmist.
7. Ringkonnakohus nõustub J. Zaitsevi poolt määruskaebuses väljatoodud positiivsete asjaoludega ning leiab, et J. Zaitsevi suhtes esineb mitmeid positiivseid asjaolusid, sh vangistuses XXXX ja XXXX keele õppimine, XXXX ja XXXX läbimine, XXXX, XXXX XXXX, sotsiaalprogrammis „XXXX“, XXXX osalemine, nagu ka töötamine sotsiaaltöötajaga-kriminaalhooldajaga XXXX programmi raames. Samuti peab ringkonnakohus tunnustamist väärivaks, et J. Zaitsev on aru saanud kuritegude raskusest ja nende tagajärgedest, ta on otsustanud elada seaduskuulekalt, asuda tööle ja püüda edasi õppida. Samas ei pea ringkonnakohus võimalikuks eelnimetatud positiivsete asjaolude pinnalt J. Zaitsevi tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest elektroonilise valve alla vabastada. Nimetatud kohtu arvamust ei muuda ka asjaolud, et J. Zaitsevil on vabaduses kindel elu- ja töökoht ning tugiisiku toetus.
8. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult toonud J. Zaitsevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist takistava asjaoluna välja tema distsiplinaarkorras karistatuse. Nii on J. Zaitsevil käesoleval ajal hulgaliselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi, mis ei anna ringkonnakohtu arvates alust olla veendunud, et kuigi J. Zaitsev ei ole suutnud range järelevalve tingimustes karistuse kandmise ajal käituda õiguspäraselt, oleks ta suuteline olema seaduskuulekas vabaduses. Ringkonnakohus ei pea siinjuures põhjendatuks ka J. Zaitsevi poolt maakohtu istungil väidetut, et vanglas on sellised tingimused, et ilma rikkumisteta ei saa elada (tl 170). -4-
9. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et J. Zaitsevi tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud ning J. Zaitsev tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve vabastamata. Aarne Sarjas Mati Kartau -5- Paavo Randma