Obsah (7)

§ 199§ 238§ 65§ 68§ 209§ 57§ 58

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-2073 (11240102435) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit

§ 199

lg 2 p 5, 8, 9 järgi lühimenetluse korras Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. aprilli 2012 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava Dmitri Lõssikovi (Lõssikov) apellatsioon RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 326 lg-st 2 jätta süüdistatava Dmitri Lõssikovi apellatsioon Viru Maakohtu
2. aprilli 2012 otsuse peale kriminaalasjas 1-12-2073 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 12.04.2012 otsusega tunnistati Dmitri Lõssikov süüdi

§ 199

lg 2 p 5, 8, 9 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel liideti antud karistusega Viru Maakohtu 21.10.2011 otsusega mõistetud kandmata karistus – 1 aasta 6 kuud vangistust – ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja alguseks loeti 01.11.2011. Maakohus arutas D. Lõssikovile

§ 199

lg 2 p 5, 8, 9 järgi esitatud süüdistust ajavahemikul 27.03.2011 kuni 29.10.2011 toime pandud kaheksas varguse episoodis. Maakohus, hinnanud kogumis kriminaalasjas kogutud tõendeid, leidis, et D. Lõssikovile esitatud süüdistus on tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud kui võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p 5, 8, 9 järgi.

D. Lõssikovile karistuse mõistmisel arvestas maakohus kergendavate asjaoluna D. Lõssikovi poolt oma süü tunnistamist ja tehioludele vastavate ütluste andmist, samuti puhtsüdamlikku kahetsust. Raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastatud. Maakohus arvestas, et D. Lõssikovi on 7 korda varavastaste kuritegude eest karistatud, ta ei tööta, kuigi tal on XXXX. Vargustest elatumine on saanud talle elustiiliks. Maakohus märkis, et D. Lõssikov oli karistatud 13.10.2010 Viru Maakohtu poolt

§ 209

lg 2 p 1, § 213 järgi 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga. D. Lõssikov sooritas kõik antud kriminaalasjas toodu kuriteod katseajal, mistõttu kuulus antud asjas mõistetavale karistusele liitmisele kandmata karistus 13.10.2010 otsuse järgi. D. Lõssikov oli karistatud ka 21.10.2011 Viru Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4, 5 järgi 8 kuu vangistusega, millele liideti Viru Maakohtu 13.10.2010 otsusega mõistetud tingimisi karistus ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga. D. Lõssikov sooritas ka pärast antud kohtuotsust, s.o 29.10.2011 uue kuriteo. Eeltoodust järeldas maakohus, et D. Lõssikovi on korduvalt karistatud tingimisi, kuid see ei ole pannud teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning ta on kuritegude toimepanemist jätkanud ka kahekordsel katseajal. Arvestades toimepandud varguste arvu ja tekitatud kahjude suurust, samuti seda, et vabatahtlikult ei ole D. Lõssikov kannatanutele midagi hüvitanud, oli maakohtu arvates ainus võimalik karistus reaalne vangistus. Maakohus märkis, et antud kuriteo eest on ette nähtud vangistus kuni 5 aastat. Arvestades kolme kvalifitseerivat asjaolu tuli D. Lõssikovi maakohtu arvates karistada keskmisest määrast natuke kõrgema karistusega. Kuivõrd keskmine määr on 2,5 aastat, oli maakohtu hinnangul D. Lõssikovi poolt sooritatud kuritegudele vastavaks 3-aastane vangistus, mida

§ 238lg 2 kohaselt tuli vähendada ühe kolmandiku võrra.

Seega jäi karistuseks 2 aastat vangistust. Kuna antud kuriteod olid toime pandud katseajal, kuulus liitmisele eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistus 1 aasta 6 kuud vangistust ja seega jäi lõplikult kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav D. Lõssikov, vaidlustades maakohtu otsust mõistetud karistuse osas. D. Lõssikov leiab, et maakohus mõistis talle karistuse, mis ei vasta tema tegude raskusele. D. Lõssikov peab maakohtu otsust liiga rangeks ning leiab, et maakohus ei võtnud karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna arvesse tema puhtsüdamlikku ülestunnistust ja kahetsust

§ 57mõttes.

Raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes maakohus ei tuvastanud.

Samuti ei võtnud maakohus arvesse seda, et kolmes episoodis ei olnud tsiviilhagisid esitatud ja kahju oli hüvitatud. D. Lõssikov lisab, et tunnistab oma süüd täielikult ja kahetseb toimepandut. Ta on valmis tsiviilhagisid hüvitama. Eeltoodud asjaoludel taotleb D. Lõssikov maakohtu otsuse tühistamist karistuse mõistmise osas ning uue otsuse tegemist, millega mõista talle kergem karistus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus, hinnates D. Lõssikovi apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. 2 Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on D. Lõssikovile karistust mõistes põhjalikult motiveerinud mõistetava karistuse liiki ja määra. Olukorras, kus süüdimõistetut on varem korduvalt varavastaste kuritegude eest kriminaalkorras karistatud ning uued rikkumised on toime pandud varasema kohtuotsusega kohaldatud katseajal, jagab ringkonnakohus maakohtu seisukohta, mille kohaselt on võimalik süüdistatavat mõjutada edasisest kuritegude toimepanemisest hoiduma üksnes reaalse vangistusega. Karistusmäära valikul on maakohus juba arvestanud D. Lõssikovi apellatsioonis märgitud karistust kergendavate asjaoludega, milleks on süü tunnistamine ning puhtsüdamik kahetsus. Seega on nimetatud asjaolude alusel karistuse täiendav kergendamine põhjendamatu. Veel on D. Lõssikov leidnud, et maakohtus tulnuks tema karistust kergendava asjaoluna arvestada ka seda, et kolmes episoodis ei ole kannatanud tsiviilhagisid esitanud ja kahju on hüvitatud. Ringkonnakohus märgib, et

§ 57

lg 1 p 2 kohaselt on karistust kergendava asjaoluna arvestatav üksnes kahju vabatahtlik hüvitamine. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kannatanu K. S. mobiiltelefon saadi menetluse käigus kätte tunnistajalt, kes selle vabatahtlikult politseile välja andis, kannatanult M.G. varastatud kuldketi müüs süüdistatav kulla kokkuostu ning kannatanult M.K. varastatud arvuti saadi kätte pandimajast, kuhu süüdistatav oli selle viinud. Seega ei ole käesoleval juhul kannatanutele vara tagastamisel olnud tegemist süüdistatava poolt kahju vabatahtliku hüvitamisega

§ 57lg 1 p 2 mõttes ning see ei anna alust mõistetud karistuse kergendamiseks.

Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus on D. Lõssikovile karistuse mõistmisel arvestanud kõigi karistust kergendavate asjaoludega ning mõistetud karistus on kooskõlas toimepandud kuriteo raskusega. Seega on D. Lõssikovi apellatsioon ringkonnakohtu hinnangul perspektiivitu. 3. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Aarne Sarjas Mati Kartau 3 Tiit Lõhmus