1-11-6484/10

(11237600057)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi Aleksei Jakšin´i süüdistus KarS § 199 lg 1 järgi Lühimenetlus Prokurör Loreta Tšurilova Süüdistatav Aleksei Jakšin ik: 38109040258, kodakondsuseta, keskharidus, töökoht: oma sõnade kohaselt töötab mitteametlikult, elukoht: Xxx, tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 19.04.2011, Harju Maakohtu 22.08.2011 määrusega muudetud tõkendiks vahistamine, kinni peetud 10.07.

1. Kaitsja Varasem karistatus: Harju Maakohtu 14.05.2004 otsusega KrK § 197 lg 2 p 2 järgi rahaline karistus 1500 krooni Advokaat Liis Toomsalu RESOLUTSIOON
2. Aleksei Jakšin süüdi tunnistada KarS § 199 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.
3. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Aleksei Jakšin´ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.
4. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus, so kohtumääruse alusel kinnipidamise aeg alates 10.07.2012 karistusaja hulka, arvestades ärakandmisele kuuluva 2-kuulise 1
9. vangistuse ärakandmist alates Aleksei Jakšini kinnipidamisest, so alates 10.07.
10. Aleksei Jakšini suhtes 22.08.2011 määrusega muudetud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud ja ärakandmisele kuuluva 2 kuulise vangistuse tähtaja saabumisel, so hiljemalt 09.09.
11. Aleksei Jakšin´ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 115 (ükssada viisteist) eurot ja 15 (viisteist) senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 5 (viis) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 23 (kakskümmend) kolm) euro ja 03 (kolm) sendi kaupa kuus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Aleksei Jakšin, 1-11-6484, kaitsjatasu“. Aleksei Jakšin´ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 10 (kümme) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 43 (nelikümmend kolm) euro ja 50 (viiskümmend) sendi kaupa kuus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Aleksei Jakšin, 1-11-6484, sundraha“. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. JB esitatud tsiviilhagi 137 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Aleksei Jakšin´ilt JB kasuks 137 (ükssada kolmkümmend seitse) eurot, milline summa tuleb tasuda JB arveldusarvele nr XXXXXXXXXX Swedbank. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Aleksei Jakšini süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 27.11.2010 kuni 24.02.2011 võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, XXX asuvast JB’le kuuluvast ja tema poolt üüritavast korterist JB’le kuuluvad järgmised asjad: reisikott maksumusega 7 eurot ning selles olnud laste asjad: sviitrid, kleidid, soojad püksid, kogumaksumusega 60 eurot, 1 pudel konjakijooki „Belõi Aist“ maksumusega 6 eurot, 1 pudel konjakit maksumusega 36 eurot, 3 pudelit veini üldmaksumusega 21 eurot, 3 pudelit erinevat piiritust üldmaksumusega 7 eurot, tekitades vargusega JB’le varalist kahju kogusummas 137 eurot. Seega pani Aleksei Jakšin toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o. KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav Aleksei Jakšin seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. 2 Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 18.03.2011 ja 20.04.2011 koostatud kannatanu JB ülekuulamisprotokollidest ja hagiavaldusest nähtuvalt andis ta temale kuuluva korteri Maardus aadressil XXX 27.11.2010 üürile EN, kes elas oma perega korteris kuni veebruari keskpaigani
12. E kolis oma perega etteteatamata minema, võttes kaasa kannatanule kuulunud reisikoti maksumusega 7 eurot, milles olid: laste asjad - sviitrid, kleidid, soojad püksid kogumaksumusega 60 eurot, 1 pudel konjakijooki Valge Kurg maksumusega 6 eurot, 1 pudel konjakit maksumusega 36 eurot, 3 pudelit veini maksumusega 7 eurot pudel, kokku summas 21 eurot, 3 pudelit erinevat piiritust, kogumaksumusega 7 eurot, kokku üldsummas 137 eurot. EN´i kannatanu telefonile ei vasta, koti võtmist ei tunnista. Samuti oli E jätnud korterisse oma kardina ning kaasa võtnud kannatanule kuuluva kardina. Kannatanu esitab tsiviilhagi seoses koti vargusega summas 137 eurot. (t/l 8-11, 25-31) • 19.04.2011 koostatud tunnistaja EN´i ülekuulamisprotokolli kohaselt eelmise aasta novembrikuu lõpus leidis ta internetist kuulutuse rendile antava korteri kohta aadressil: XXX, Maardu. Tunnistaja võttis koos mehe, Aleksei Jakšini ja lastega selle korteri üürile. Palus JB vormistada kirjalik rendileping, kuid ta kirjutas mingi paberi, kuid selles ei olnud kajastatud tingimused, mille alusel võtavad korteri rendile. Selles paberis ei olnud märgitud, milliseid asju tohivad korteris kasutada ja milliseid asju mitte. Ta teatas ainult suuliselt, et panipaigas on tema asjad ja ärgu nad neid puutugu. Panipaik ei käinud lukus, seal oli tavaline riiv. Umbes nädala pärast tunnistaja nägi, et mees on purjus, ja küsis, mis rahast ta joob. Mees vastas, et võttis panipaigast alkoholi. Tunnistaja nägi tal Valget Kurge, umbes kolm pudelit veini ja umbes 3 liitrit piiritust. Mees võttis need kolme päeva jooksul. Tunnistaja ei joonud seda, kuid nägi, kuidas tema mees jõi. Tunnistaja riidles temaga, et perenaine avastab ja tekivad probleemid, tema aga rääkis, et perenaine ei avasta seda, et kohver on kaduma läinud. Hiljem sai mehe sõnadest aru, et ta viskas kohvri minema, et ei pöörataks tähelepanu, et alkohol on varastatud, ja võib-olla perenaisel ei tuleks alkohol üldse meelde. Millal ta kohvri minema viskas, tunnistaja ei näinud. Kohver oli oranži värvi kollasega. Tunnistaja ei võtnud kohvrist midagi. Kohvris olnud asjad viskas mees ka minema. Kardina võtsid nad lihtsalt juhuslikult kaasa, korterisse jättis ta oma kardina. Neil ei olnud kavatsust kardinat varastada. Kui helistas J ja küsis alkoholi kohta, palus tunnistaja tal pöörduda tema mehe poole selle küsimusega. (t/l 13-16) • 19.04.2011 koostatud kahtlustatava Aleksei Jakšin´i ülekuulamisprotokolli kohaselt nemad koos elukaaslase EN'iga võtsid rendile korteri aadressil: XXX, Maardus. Neil on kolm last. Aleksei Jakšin teadis, et neil ei olnud õigust kasutada asju, mis seisid panipaigas, esikus. Selle panipaiga uks käis riiviga kinni. Umbes nädalat kaks või poolteist pärast seda, kui nad hakkasid seal elama, avas Aleksei Jakšin selle panipaiga, et vaadata, mis seal üldse asub, ja nägi suurt kotti, kollast värvi oranžiga. Kotis oli alkohol. Pudelid olid riietesse mähitud. Aleksei Jakšin otsustas need tühjaks juua. Seal oli kogu kahtlustuses loetletud alkohol, piiritus oli meditsiinipiirituse taoline, 0,5-liitristes pudelites - 3 pudelit. Umbes 10 päevaga jõi kogu alkoholi ära. Erika nägi, et ta võttis sealt alkoholi ja riidles. Koti viskas koos asjadega minema, et perenaine ei märkaks alkoholi kadumist. Peale alkoholi ja asjadega kotti ei varastanud ta rohkem midagi. Kahetseb toimepandut. (t/l 20-23) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2010 oli 0 eurot. (t/l 33) Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava Aleksei Jakšin´i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu JB ütlusi, tunnistaja EN´i ütlusi, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. 3 Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Aleksei Jakšin´i käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 1 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ajavahemikul 27.11.2010 kuni 24.02.2011 võttis Aleksei Jakšin Maardus, XXX asuvast JB’le kuuluvast ja tema poolt üüritavast korterist JB teadmata JB’le kuulunud reisikoti riietusesemete ja alkoholiga, tekitades vargusega JB’le varalist kahju kogusummas 137 eurot. Selline süüdistatava käitumine on kohtu arvates hinnatav võõraste vallasasjade äravõtmisena nende vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning kuivõrd süüdistatav osa võõrastest vallasasjadest pööras vahetult enda kasuks, so omastas ning osa asju viskas ära, käitudes nende asjadega kui ebaseadusliku valduse kehtestanud omanik, leiab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritud tegu on lõpule viidud. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud KarS § 199 lg 1 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kohtueelsel menetlusel on JB esitanud tsiviilhagi 137 euro nõudes, milline sisaldab endas varastatud esemete väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas Aleksei Jakšin, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 137 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista Aleksei Jakšin´ilt JB kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kergendava asjaoluna peab kohus võimalikuks arvestada kahetsust toimepandus. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud kriminaalkorras 1 kord ja sedagi aastaid tagasi. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Kriminaaltoimikust nähtuvalt puudub süüdistataval alaline ja pidev sissetulek. Seetõttu arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda, välja mõistetava tsiviilhagi ja menetluskulu suurust ja kuriteo varavastast iseloomu, leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust, kuivõrd rahalise karistuse tasumiseks puuduvad süüdistataval piisavad rahalised vahendid. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistus on esitatud ühes episoodis ning süüteoga kannatanule olulist kahju ei tekkinud, siis ei ole süüdistatava süü kuigi suur ning arvestades karistust kergendava asjaolu olemasolu ja karistust raskendava asjaolu puudumist, peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatav ei ilmunud teadlikult kohtuistungile pärast kohtukutse kättesaamist, tema suhtes kohaldatud sundtoomine ei andnud tulemust ning süüdistatava kohtuistungile ilmumise tagamiseks tuli süüdistatava suhtes muuta tõkendit ning pooleteise aasta jooksul pärast kuriteo toimepanemist ei ole süüdistatav vaevunud hüvitama ka tekitatud varalist kahju, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav lühiajaline vangistus kuulub täies ulatuses reaalsele ärakandmisele ning kohus loodab, et lühiajalise vangistuse ärakandmine distsiplineerib süüdistatavat ning 4 samas sunnib teda hoiduma uute süütegude toimepanemisest edaspidi ning astuma samme kannatanule tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Mis puudutab KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavaid menetluskulusid, leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista täies ulatuses nii määratud kaitsjale makstud tasu kui ka sundraha, kuivõrd süüdistatava enese käitumise tõttu on kriminaalasja menetlemine veninud ja muutunud menetlusressurssi nõudvaks. Samas leiab kohus, et kuigi süüdistataval puudub kriminaaltoimiku andmetel legaalne sissetulek, kuid süüdistatava enese sõnade kohaselt saab ta elatusvahendeid mitteametlikust töösuhtest, leiab kohus, et süüdistatava ütlustest saab teha järelduse sissetulekute olemasolu kohta, mistõttu puudub alus menetluskulude jätmiseks riigi kanda. Kuivõrd aga süüdistatava väidete kohaselt on tema sissetulek suhteliselt tagasihoidlik, siis peab kohus võimalikuks määrata menetluskulu tasumisele ositi pikema aja vältel, andes sellega süüdistatavale võimaluse iseseisvalt ja vabatahtlikult välja mõistetavad menetluskulud tasuda. Märt Toming kohtunik 5