28

ÄRAKIRI KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.07.2012, Rakvere kohtumajas Kohtuistungi aeg – 25.07.2012 Kohtuasja number 1-07-6477 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Tea Toming Prokurör Kaitsja Ain Tali Toomas Alp Kohtuasi Viru Vangla materjalid VLADEK PERININI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Vladek Perinin, isikukood: 37610142742, kodakondsusega, viibimiskoht: Viru Vangla RESOLUTSIOON Eesti Karistuse kandmise algus 29.11.2011 ja lõpp 07.01.2013 Jätta Vladek Perinin vangistusest tingimisi enne tähtaega tema allutamisega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 25.06.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladek Perinini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks tema allutamisega elektroonilise valve alla. Vladek Perinin on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 14.11.2007 kohtuotsusega Karistusseadustiku § 117 lg 1, § 118 p 1 ja § 263 p 1,2,3,4 järgi ning teda on karistatud 7 aasta pikkuse vangistusega. Karistuse kandmise alguseks oli 15.11.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Varasemate tegude ühine joon on materiaalse kasu saamine ja tegutsemine grupis, kuid viimane kuritegu on vägivaldne ja isikuvastane, mille ajendiks on emotsionaalne seisund. Isikut on kriminaalkorras korduvalt karistatud, reaalset vanglakaristust kannab isik kolmandat korda. Kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 5 distsiplinaarkaristust, s.o tööst keeldumise eest. Maakohtu istung Kinnipeetav Vladek Perinin taotles 25.07.2012 toimunud maakohtu istungil enda ennetähtaegset vabastamist. Kutseoskusi kinnipeetaval ei ole, kuid xxxx paberid on tal olemas ning vabanemise korral on tal võimalus tööle asuda xxxx abina xxxx, mille kohta on olemas ka garantiikiri. Isiku sõnul suhtleb ta oma ema ja vennaga pidevalt, kuid abikaasaga läksid suhted laiali ning hetkel on käimas abielulahutus. Narkootikume kinnipeetav ei tarvita, aga alkoholi on tarvitanud. Siiski leidis kinnipeetav, et alkohol viib halvale teele ja enam ta seda ei tarvita. Vladek Perinini sõnul ei toeta vangla tema vabastamist põhjusel, et ta ei läinud tööle ning samuti leidis vangla, et ta toetab subkultuuri. Kinnipeetav selgitas tööst keeldumist sellega, et praeguses osakonnas on halb õhkkond ning töötajaid hakatakse hiljem mõnitama. Seetõttu on ta ka varasemalt palunud enda teise osakonda viimist. Ametniku korralduse eiramist isik tunnistab ning saab aru, et ta ei oleks tohtinud nii käituda. Siiski on ta hakanud vaikselt paremale teele minema. Praegusel hetkel on Vladek Perinin hetkel jälle kartsas tööst keeldumise pärast ning tunnistab, et ta on kergesti mõjutatav. Vanglas läbis kinnipeetav ellujäämistreeningu, sotsiaalse programmi ning õppis cv-d kirjutama. Vabanedes oleks ta nõus minema psühhiaatrilisele ravile, sest tal on diagnoositud xxxx häire, mis ilmnes kartsast alates. Kinnipeetav tunneb, et kui ta peaks veel 2 aastat vanglas istuma, siis see teeks teda sisemiselt ja vaimselt veel hullemaks, sest vabanedes oleks tal kindlasti lihtsam järjele saada. Vastasel juhul peaks ta kõike nullist alustama koos ema ja venna abiga. Vladek Perinini sõnul välistaks elektroonilise järelevalve kohaldamine tema pahandustesse sattumise, sest siis oleks tal põhjus keelduda kuskile minemast. Samuti lisas kinnipeetav, et nüüd on ta vanem ja saab asjadest aru. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud, sest isik kannab kolmandat korda reaalset vanglakaristust ning ta ei ole sellest mingeid järeldusi teinud. Ka praegu ei ole Vladek Perinin kindel, et vabanemisel suudaks ta kuritegude toimepanemisest hoiduda, sest ta ise rääkis elektroonilisest järelevalvest, mis välistaks tema pahandustesse sattumise. Lisaks on kinnipeetav korduvalt rikkunud vangla distsipliini ning isik, kes talle tööd pakub, on ka ise varem karistatud. Nendel põhjustel ei toeta prokurör V. Perinini ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava kaitsja toetas Vladek Perinini ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja hinnangul ei muudaks 2 järgmist aastat enam midagi ning kindlasti ei muudaks see teda paremaks. Kõik karistused, mis on kinnipeetavale määratud koristamisest keeldumise tõttu, on tingitud mingisugusest psüühikahäirest. Seetõttu leiab kaitsja, et Valdek Perinin vajab psühhiaatrilist ravi. Lisaks on kinnipeetav ise püüdnud leida väljapääsu antud olukorrast ja ta suhtleb vangla ametnikega väga korrektselt. Seega on kinnipeetava kaitsja arvamusel, et Valdek Perininile tuleks kohaldada 6 kuud elektroonilist järelevalvet, sest kriminaalhooldaja ettekandest nähtuvalt on tingimused selleks olemas. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja Vladek Perinin tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega, allutamisega elektroonilise valve alla, vabastamata. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik leiab, et Vladek Perinini ennetähtaegne vabastamine oleks arvestades tema isikut ja toimepandud kuriteo iseloomu ennatlik. Käesolevas asjas nähtub materjalidest, et isikut on kriminaalkorras korduvalt karistatud, ning ta kannab käesoleval ajal reaalset vanglakaristust kolmandat korda. Sellest nähtub isiku suutmatus teha oma käitumisest ja selle tagajärgedest vajalikke järeldusi. Kohtul puudub kindlus, et isik ei pane vabanedes toime uusi kuritegusid ning isiku lubadusi hakata elama õiguskuulekat elu peab kohus paljasõnalisteks. Ka Vladek Perinin ise ei ilmutanud kindlust selles osas, et tema suudab vangistusest vabanemisel kõiki temale pandavaid tingimusi täita. Kuigi kohus tunnustab kinnipeetavat selle eest, et ta on vangistuses läbinud sotsiaalprogramme ning vabaduses on isikul olemas elu- ja töökoht, viitab korduv kuritegude toimepanemine kohtu arvates siiski sellele, et ka perekonna ja töö olemasolu ei takista isikut kuritegusid toime panemast. Meditsiiniliste probleemide olemasolul on kinnipeetavatel õigus ja võimalus saada ravi, s.h psühhiaatrilist, ka vangistuses viibides. Eeltoodust nähtub, et KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks Vladek Perininit enne tähtaega vabastada. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Kohus ei pea tõenäoliseks, et kinnipeetav suudab vabanedes elada õiguskuulekat elu. Kohus selgitab, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Anu Ammer Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 24.08.2012 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
2. juuli 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Vladek Perinini kaitsja Toomas Alpi määruskaebus rahuldamata. Kohtumäärus jõustus
3. septembril
4. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Nooremreferent Lea Herne