ja
217 lg 1 järgi Käskmenetluses Prokurör Maksim Kink Süüdistatav Karin Kikas Ik: 47205246016, EV kodanik, keskharidus, töökoht: OÜ NEOM, elukoht: XXX Tõkend: kohaldamata Varasem karistatus: puudub. Kaitsja Kohtueelsel menetlusel Aivar Ennok RESOLUTSIOON 1. Karin Kikas süüdi tunnistada
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda rahalise karistusega 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära ulatuses, arvestusega 12 (kaksteist) eurot ja 50 (viiskümmend) senti päevamäär, so 1875 (üks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) eurot. 2. Karin Kikas süüdi tunnistada
ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda rahalise karistusega 200 (kakssada) päevamäära ulatuses, arvestusega 12 (kaksteist) eurot ja 50 (viiskümmend) senti päevamäär, so 2500 (kaks tuhat viissada) eurot. 3.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks kuritegude kogumis mõista rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära, päevamäära arvestusega 12 (kaksteist) eurot ja 50 (viiskümmend) senti päevamäär, s.o 2500 (kaks tuhat viissada) eurot. 4.
lg 2 alusel määrata, et koheselt kuulub tasumisele osa mõistetud karistusest, so rahaline karistus 50 (viiskümmend) päevamäära ulatuses, so 625 (kuussada kakskümmend 1
lg 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui Karin Kikas ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 kohaselt arvestatakse 3 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse koostamisest, so alates 29.06.2012.
lg 1, 3 alusel määrata koheselt tasumisele kuuluva rahalise karistuse 625 (kuussada kakskümmend viis) eurot tasumine ositi 6 (kuus) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 105 (ükssada viis) euro kaupa kuus, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena „Karin Kikas, 1-12-6271, rahaline karistus, ositi tasumine“. Karin Kikas`elt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5, 180 lg 1 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 45 (nelikümmend viis) senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Karin Kikas, 1-12-6271, koopiate kulu“. Karin Kikas´elt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 43 (nelikümmend kolm) euro ja 50 (viiskümmend) sendi kaupa kuus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgituseks: „Karin Kikas, 1-12-6271, sundraha, ositi tasumine“. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja tema kaitsjal on KrMS § 254 lg 6 alusel õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. KrMS § 254 lg 7 kohaselt, kui süüdistatav või kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. Kriminaalasja materjalide alusel kohtunik tuvastas: Karin Kikas´t süüdistatakse selles, et tema 21.07.2011 viibides oma kodus, aadressil XXX, Tallinn internetiühendusega arvuti abil XXX kasutajakeskkonnas vastas GR´i kasutajakontoga seotud e-maili aadressi XXX turvaküsimusele “XXX?”. Nimetatud turvaküsimusele õige vastuse andmise teel Karin Kikas murdis sisse GR’i XXX kasutajakontosse, e-maili aadressiga XXX. Seejärel K.Kikas vahetas nimetatud konto salasõna ning määras GR’i XXX kasutajakontole ja e-maili aadressile XXX enda poolt määratud salasõna ehk kõrvaldas algselt GR´i poolt määratud salasõna. Enda poolt määratud salasõna abil pääses Karin Kikas ligi GR’i XXX kasutajakontole ja e-maili aadressile XXX. Seega pani Karin Kikas toime arvutisüsteemile ebaseadusliku juurdepääsemise salasõna kõrvaldamise teel, s.o
Samuti tema,: - 11.08.2011 kasutades GR´i ees- ja perekonnanime, millised andmed on teist isikut tuvastavad või tuvastada võimaldavad isikuandmed, lõi XXX kasutajakeskkonnas GR 2 isikuandmetega seotud kasutajakonto ning e-maili aadressi XXX ning kasutas nimetatud emaili aadressi suhtlemisel kolmandate isikutega, eesmärgiga luua GR´iga virtuaalses keskkonnas suhtlevatel isikutel temast ebaõige ettekujutus; - 17.09.2011 kasutades GR´i ees- ja perekonnanime, telefoninumbrit, e-posti aadressi ja pilti, mille K.Kikas võttis sotsiaalvõrgu Facebooki GR’i kontolt, millised andmed on teist isikut tuvastavad või tuvastada võimaldavad isikuandmed, lõi Delfi AS kuulutusteportaalis XXX GR´i nimele töö-otsingu kuulutuse, milline ei vastanud GR tahtmisele, eesmärgiga luua GR´ist virtuaalses keskkonnas avalikkusele ebaõige ettekujutus; - 19.09.2011 kasutades GR´i ees- ja perekonnanime, millised andmed on teist isikut tuvastavad või tuvastada võimaldavad isikuandmed, lõi XXX kasutajakeskkonnas GR isikuandmetega seotud kasutajakonto ning e-maili aadressi XXX ning kasutas nimetatud emaili aadressi suhtlemisel kolmandate isikutega, eesmärgiga luua GR´iga virtuaalses keskkonnas suhtlevatel isikutel temast ebaõige ettekujutus. GR’i teadmata ja nõusolekuta eespool nimetatud tegevusega, ja nimelt GR nime ja kujutise õigustamatu kasutamisega, ebakohase väärtushinnanguga, eraelu puutumatuse rikkumisega, on Karin Kikas rikkunud GR isiklikke õigusi ja seega tekitanud kahju GR seadusega kaitstud õigustele ja huvidele võlaõigusseaduse § 1046 lg 1 tähenduses. Seega pani Karin Kikas toime teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta edastamise ja nende kasutamise, eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, millega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele ja huvidele, s.o
Kriminaalasja materjalide ja süüdistusakti põhjal asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud. Kriminaalasjas leiduvate kirjalike tõenditega, seejuures GR’i kuriteoteate ja selle lisadega, kannatanu GR’i ütluste, kannatanu GR’i poolt esitatud e-kirjavahetuse väljatrüki, interneti leheküljest „XXX“ väljatrüki, interneti leheküljest „XXX“ väljatrüki, kategooriast „otsin tööd“ ja sellega seotud kirjavahetuse, SK OÜ vastusega järelepärimisele, „XXX“ interneti lehekülje haldaja vastusega järelepärimisele, Delfi kuulutuste portaali haldaja vastusega järelepärimisele ja süüdistatava Karin Kikas’e ütlustega on süüdistatavale inkrimineeritavate tegude toimepanemine tõendamist leidnud süüdistuse täies mahus ning kohus nõustub süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistusõigusliku hinnangu kohta. Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt on prokurör teinud ettepaneku karistada süüdistatavat
lg 1 järgi rahalise karistusega 150 päevamäära ulatuses, võttes päevamäära suuruseks 12,50 eurot, s.o summas 1875 eurot ja
järgi rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses, võttes päevamäära suuruseks 12,50 eurot, s.o summas 2500 eurot.
lg 1 alusel palutakse lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõista rahaline karistus 200 päevamäära ulatuses, võttes päevamäära suuruseks 12,50 eurot, s.o summas 2500 eurot. Kohaldades
sätteid palutakse määrata, et karistus jäetakse osaliselt tingimisi kohaldamata selliselt, et summa 625 eurot rahalisest karistusest (s.o 50 päevamäära suuruses) tasutakse ära kohe, ja ülejäänud osa summas 1875 eurot (s.o 150 päevamäära suuruses) tingimisi ei pöörata täitmisele, kui Karin Kikas ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Süüdistatavat ei ole varem kohtulikult karistatud, mistõttu puudub vajadus süüdistatavat karistada karistusega, mis oleks seotud isiku vabaduse piiramisega. Kohus arvestab inkrimineeritavate tegude tehiolusid ja süüdistatava süü suurust ning süüdistatava 3 isikuandmeid ning peab põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahalised karistused alla ettenähtud sanktsiooni kekmist määra, millistest moodustada liitkaristus lugedes kergema kaetuks raskeimaga. Samuti peab kohus põhjendatuks arvestades süüdistatava sissetulekut ning kriminaalmentluse kulusid, jätta osaliselt süüdistatava suhtes mõistetav karistus tingimisi kohaldamata. Seega selline karistuse määr peaks kohtu arvates täitma mõistetava karistuse eesmärki, so mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagama õiguskorra huvide kaitse. Süüdistatav esitas KrMS § 252 lg 3 korras taotluse määrata koheselt ärakandmisele kuuluva rahalise karistuse tasumine ositi 6 kuu jooksul 105 euro kaupa kuus. Kohus leiab, et vältimaks süüdistataval majanduslike raskuste tekkimist seoses rahalise karistuse ja kriminaalamenetluse kulude tasumisega, tuleb rahaline karistus määrata tasumisele ositi taotluses märgitud ajavahemiku jooksul ning välja mõistetava sundraha tasumine tuleb seetõttu määrata pikema aja peale, kuivõrd sama ajavahemiku jooksul ka sundraha tasumine käiks süüdistataval ilmselgelt üle jõu. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.