← Eesti

4-08-8183/1

4-08-8183 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2009 Tartu Väärteoasja number 4-08-8183 Kohtukoosseis Mati Kartau Väärteoasi Anatoli Sibanovi kaebus Ida Polit

§-dest 196 lg 2 ja 198 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu

  1. novembri 2008 määrus väärteoasjas nr 4-08-8183 muutmata ja Anatoli Sibanovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Anatoli Sibanov esitas 15.08.2008 Viru Maakohtu Narva kohtumajale kaebuse Ida Politseiprefektuuri Narva osakonna 12.06.2008 otsuse peale väärteoasjas nr 2330,08,
  2. Kaebusega koos esitati ka kaebuse esitamise tähtaja ennistamise avaldus. Viru Maakohus jättis 17.11.2008 määrusega kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning A. Sibanovi kaebuse Ida Politseiprefektuuri Narva osakonna 12.06.2008 otsuse peale väärteoasjas nr 2330,08,007571 läbi vaatamata. Määruse põhjenduste kohaselt lähtudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 172 lg 1 ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg kohtu määrusega. Sama paragrahvi lõike 2 punktide 1 ja 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks äraolek, mis ei seondu menetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrused väärteoasjades nr 3-1-1-77-98 ja 3-1-1-144-03). Kaebuse esitaja palus kaebuse esitamise tähtaja ennistada, kuna ta ei teadnud ja ei pidanud teadma, et talt võeti ära juhtimisõigus 12.06.2008 otsusega. Tähtaja arvutamise seisukohast ei oma õiguslikku tähendust kuupäev, millal isik kohtuvälise menetleja otsuse kätte sai (käesoleval juhul 05.08.2008), kuna kaebetähtaega arvutatakse päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (

§ 114lg 4).

Lisakaristuse määramisest mitteteadmine ei ole kaebuse esitamise tähtaja ennistamise aluseks, kuna ei ole käsitletav mõjuva põhjusena KrMS § 172 lg 2 tähenduses. Väidet mitteteadmise kohta ei pidanud maakohus põhjendatuks, sest kaebuse esitaja oli küll teadlik talle rahatrahvi määramisest, kuid sama otsusega lisakaristuse määramisest millegipärast teadlik ei olnud, kuigi karistus ja lisakaristus olid ühe lausena otsuses välja toodud.

§ 114

lg 4 alusel kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 01.07.2008. Kaebus on kohtule esitatud alles 15.08.2008, seega kaebuse esitamise tähtaega ületades. 28.11.2008 saabus Viru Maakohtusse A. Sibanovi määruskaebus Viru Maakohtu 17.11.2008 kohtumääruse peale. Viru Maakohus luges 17.12.2008 määrusega A. Sibanovi määruskaebuse põhjendamatuks ning edastas

§ 195

lg 3 alusel vaidlustatud kohtumääruse ja määruskaebuse vastavalt kohtualluvusele Viru Ringkonnakohtule. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu A. Sibanov esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 17.11.2008 määruse ning saata asi lahendamiseks esimese astme kohtule. Määruskaebuse kohaselt võib kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel mõjuvaks põhjuseks olla objektiivne takistus, mis teeb võimatuks kaebuse tähtaegselt esitamise. Siia kuuluvad ka isikuga vahetult seotud asjaolud. Asjaolud, millele on viidanud Riigikohus, ei ole ammendavad. Järelikult võib selliseks takistuseks olla ka mitteteadmine lisakaristusest, mis on isiku tahtest sõltumatu asjaolu. Määruskaebuse kohaselt ei teadnud A. Sibanov temale väärteootsusega määratud lisakaristuse kohaldamisest ega lisakaristuse peale edasikaebamise tähtajast, mistõttu tuleks lugeda, et kaebus oli esitatud hilinemisega mõjuval põhjusel. 2

§-s 114 lg 4 sätestatud tähtaja arvutamine on ebaselge, sest ei taga isiku õigust tema suhtes vastu võetud karistusotsusest teavitamisest. Mõiste ”kohtuvälise menetleja juures kättesaadav otsus” olevat protsessiõiguslikult lubamatu. Kaebuse esitaja märgib, et karistuseks määratavat rahatrahvi ta loomulikult oletas ette ja selles osas kaebuse esitamise tähtaja arvutamisega ta on nõus, kuid lisakaristuse määramist ei pidanud ta kuidagi eeldama. Seega puudus tal kohustus teada lisakaristuse kohaldamisest ja selle mitteteadmise palub ta lugeda tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 17.11.2008 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Väärteomenetluse seadustiku (

) § 2 sätestab, et kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

§ 38lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kr

MS §-s 172 lg 2 on toodud kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused. Nende hulgas on ka muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. Väärteoasja materjalidest nähtub, et A. Sibanovit karistati Ida Politseiprefektuuri 12.06.2008 otsusega rahatrahviga 9000 krooni ja liiklusseaduse (LS) § 74`17 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Nimetatud otsuses on sõnaselgelt märgitud, et käesoleva otsuse peale võib esitada kaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Samuti on otsuses märgitud, et kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 01.07.2008. Seega on otsuses sõnaselgelt märgitud, kuhu tuleb kaebus esitada ning ka edasikaebamise tähtaeg. Kaebuse esitajale oli eelnevalt teada kohtuvälise menetleja lahendi kohtuvälise menetleja juures kättesaadavuse kuupäev (16.06.2008), mida tõendab tema allkiri 16.05.2008 väärteoprotokollil nr AB970593. Maakohus on õigesti põhjendanud oma määruses, et tulenevalt

§ 114

lg 4 sõnastusest ei oma tähtaja arvutamise seisukohast õiguslikku tähendust kuupäev, millal isik kohtuvälise menetleja otsuse kätte sai, vaid kaebetähtaega arvutatakse päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et

§-s 114 lg 4 sätestatud tähtaja arvutamine olevat ebaselge ja protsessiõiguslikult lubamatu.

§ 114

lg 4 sätestab sõnaselgelt, et kaebust saab esitada maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Vastav päev on juba eelnevalt teatavaks tehtud väärteoprotokolli kaudu, mis sisaldab spetsiaalse alajaotuse „Kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates“ ja selles on näidatud vastav kuupäev. Ringkonnakohus märgib, et analoogselt

§-le 114 lg 4 on

§-des 135 lg 4 p 1 ja 154 lg 1 samuti märgitud päev, millal kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Seega on väärteomenetluses ühtselt määratud päeva mõiste, mil väärteoasjas tehtud lahend on kättesaadav. KrMS § 172 lg 1 annab võimaluse ennistada mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg kohtu määrusega. Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamisel tuleb seega lähtuda sellest, kas tähtaeg lasti mööda mõjuval põhjusel või mitte. Antud juhul ei saa mõjuvaks põhuseks lugeda asjaolu, et kaebuse esitaja väidetavalt ei teadnud temale sama väärteoasja otsusega määratud lisakaristusest. Kaebuse esitaja väidab, et ta eeldas karistusena rahatrahvi määramist, kuid lisakaristuse kohaldamist ei olevat ta kuidagi osanud eeldada. Ringkonnakohus ei nõustu selle väitega. Kaebuse esitajal oli küllaltki värske samalaadne kogemus olemas. Karistatuse 3 õiendist (lk 19) nähtub, et 28.09.2007 karistati kaebuse esitajat liikluseeskirjade rikkumise eest väärteokorras nii rahatrahvi kui ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, see on kuni 23.01.2008. Seega oli kaebuse esitajale teada, et koos väärteo eest kohaldatava põhikaristusega võib lisakaristusena kohaldada ka sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Kuna tal alles hiljuti oli juhtimisõigus ära võetud, siis on alusetu väita, et ta ei osanud kuidagi eeldada, et tal ka seoses antud väärteoasjaga võidakse juhtimisõigus uuesti ära võtta. Kuna A. Sibanov esitas kaebuse Ida Politseiprefektuuri otsusele tähtaega rikkudes ning ei ole esitanud mitte ühtegi mõjuvat põhjust kaebetähtaja möödalaskmise kohta, siis jättis maakohus põhjendatult tema kaebuse läbi vaatamata. Mati Kartau Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.