§-dest 196 lg 2 ja 198 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu 18. novembri 2009 määrus muutmata ja Kalev Tammemägi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Viru Maakohtu 22.10.2009 otsusega jäeti Kalev Tammemägi kaebus Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna 26.05.2009 otsusele nr 2590,09,003694 ja 25.05.2009 otsusele nr 2590,09,003720 rahuldamata. Kohtuotsuses (lõpposa) on märgitud edasikaebe kord ja tähtaeg. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuli kirjalikult teatada Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuistungi protokolli kohaselt (lk 49-49 pöördel) kohtuotsuse lõpposa kuulutati 22.10.2009 ja selgitati suuliselt kohtuotsuse olulisimad põhjendused. K. Tammemägi avaldas, et otsuse motiivid ja edasikaebamise kord on talle arusaadavad. K. Tammemägi esitas 04.11.2009 teate, et soovib esitada kaebuse maakohtu 22.10.2009 otsuse peale. Ühtlasi palus ta ennistada kaebuse esitamise teatamise tähtaeg, kuna oli valesti aru saanud edasikaebekorrast. Viru Maakohtu 18.11.2009 määrusega jäeti K. Tammemägi kassatsiooniteate esitamise tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata. Maakohtu arvates tuleb käesoleval juhul tähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel juhinduda
lg 5 sätetest, kuna kassatsiooniteatise esitamise tähtaja ennistamise regulatsioon puudub. Maakohus ei tuvastanud mõjuvaid põhjusi, mis oleks teinud tähtaja järgimise võimatuks ja jättis kassatsiooniteate esitamise tähtaja ennistamata. Maakohus märkis, et kassatsiooniteatise esitamise viimane tähtaeg oli 29.10.2009, tehti seda aga 04.11.2009. Maakohus viitas Riigikohtu lahenditele nr 3-1-1-14-04 ja 3-1-1- 93-09, mille kohaselt möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Maakohus leidis, et kuna K. Tammemägi viibis kohtuistungil ja sai aru edasikaebamise korrast, siis teatise esitamisega hilinemine ei saanud olla tingitud arusaamatusest. Maakohus märkis, et isegi kui talle jäi midagi arusaamatuks, on teatise esitamiseks ettenähtud 7 päevane tähtaeg piisav aeg, et võimalik tekkiv arusaamatus lahendada. Eelnevast lähtudes ei lugenud maakohus K. Tammemägi märgitud arusaamatust mõjuvaks põhjuseks, mis tingiks kassatsiooniteate esitamise tähtaja ennistamise. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu K. Tammemägi esitas maakohtu 18.11.2009 määrusele määruskaebuse, milles palub nimetatud määrus tühistada ja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Samuti taotleb ta, et tema kohtuasja arutaks mõni teine kohtunik, kuna Tiit Kullerkupp suhtub asja erapoolikult. Määruskaebuse kohaselt K. Tammemägi sai edasikaebamise korrast aru nii, et edasi saab kaevata vaid vandeadvokaat ja et ta saab kohtuotsuse ka kirjalikult. Kuna otsust ei tulnud, siis ta pöördus 04.11.2009 maakohtusse ja sai kohtuotsuse koopia. Ta sai üllatusena teada, et oli edasikaebamise korda valesti mõistnud ja kuna ta postiga kohtuotsust polnud saanud, siis oli möödunud ka aeg, mil tal oli võimalik teavitada soovist otsus edasi kaevata. Kuni selle ajani püüdis ta leida vahendeid vandeadvokaadi palkamiseks, aga 04.11.2009 selgus, et edasi kaebamise soovist teatamiseks vandeadvokaati siiski vaja ei ole. Seetõttu tegi ta 04.11.2009 kohe avalduse, et soovib kasutada võimalust kohtuotsus edasi kaevata ja palus ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Tähtaja lasi ta mööda mõjuval põhjusel, sest postiga talle kohtuotsust ei tulnud ja töötuna polnud tal võimalik enne 04.11.2009 Rakverre tulla. Ta ei oma juriidilist haridust ja on töötu, seega pole tal võimalik juristi teenuseid kasutada. Seetõttu ei suuda ta end ülekohtu eest kaitsta. 2 Lisaks tajus ta juba 22.10.2009 kohtuistungil, et kohtunik T. Kullerkupp suhtus asja arutamisel politseisse suure poolehoiuga ja temasse negatiivselt. Familiaarne suhtlemine politseiga kinnitas tema kahtlust kohtuniku erapoolikuses. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 18.11.2009 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Väärteoasja materjalidest nähtub, et K. Tammemägi viibis kohtuistungil ja talle selgitati peale kohtuotsuse lõpposa kuulutamist suuliselt kohtuotsuse olulisimad põhjendused, nagu seda näeb ette
Kohtuistungi protokollis (lk 49 pöördel) on küll märge, et kohtuotsuse ärakiri saadetakse posti teel, kuid sellest ei tulene antud juhul edasikaebamise tähtaeg, sest
lg 5 kohaselt tuleb obligatoorselt kohtuotsuse koopia saata kohtumenetluse poolele, kes ei võtnud osa selle kuulutamisest. Samas nähtub asja materjalidest, et maakohus on kohtuotsuse lõpposa väljastanud K. Tammemägile posti teel 23.10.2009, seega järgmisel päeval peale selle kuulutamist.
lg 4 p 3 kohaselt kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Seega K. Tammemägi jaoks edasikaebeaeg algas otsuse kuulutamisest, sest ta viibis selle juures. Kuna talle suuliselt selgitati kohtuotsuse põhjendusi, siis oli tal kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamiseks aega 7 päeva, s.t teatise esitamise viimane tähtaeg oli 29.10.2009.
lg 2 kohaselt kassatsiooni saab menetlusalune isik esitada ainult advokaadi vahendusel.
lg 1 annab kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise võimaluse ka menetlusalusele isikule endale. Seega vastav teatis ja kassatsioon ise on erinevad protsessuaalsed mõisted ning nende esitamise õigust omav isikute ring on kassatsiooni puhul piiratum kui teatise puhul. K. Tammemägi on teatises märkinud, et palub ennistada kaebuse esitamise tähtaja, sest sai valesti aru kohtuniku selgitusest, et kaebuse võib esitada vandeadvokaat. Ringkonnakohus märgib, et tegelikult on kohtuniku selgitus seadusest tulenev, sest kassatsiooni saabki esitada advokaat. Kassatsiooni saab aga esitada alles peale seda, kui on esitatud teatis, et tahetakse kassatsiooniõigust kasutada. Käesoleval juhul ongi küsimus selles, miks vastavat teatist ei esitatud tähtaegselt, so hiljemalt 29.10.2009. Määruskaebuses on K. Tammemägi seda põhjendanud endal juriidilise hariduse puudumisega, mistõttu ta ei saanud aru edasikaebe korrast ja kuna ta on töötu, siis ei saanud ka advokaati palgata. Samuti seostab ta tähtaja rikkumist kohtuotsuse postiga mitteõigeaegses kättesaamises ja raha puudumises, et Rakverre sõita. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud põhjendused ei anna alust kassatsiooniteate esitamise tähtaja ennistamiseks. KrMS § 172 lg 1 annab võimaluse ennistada mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg kohtu määrusega. Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamisel tuleb seega lähtuda sellest, kas tähtaeg lasti mööda mõjuval põhjusel või mitte. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga leiab, et K. Tammemägi põhjendust edasikaebamise korrast mittearusaamise kohta ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja möödalaskmisel. Teisi põhjendusi, mida täiendavalt on määruskaebuses välja toodud, maakohtule kaevatava määruse tegemisel teada ei olnud. Kohtuotsuse saamisest ei alga antud juhul edasikaebe tähtaeg, sellel ringkonnakohus peatus eelpool. Töötuks olemine ja seetõttu rahaliste vahendite puudumine advokaadi palkamiseks ja Rakverre sõitmiseks ei ole sellised objektiivsed takistused, mis ei võimaldanud posti teel saata maakohtule omakäelist teatist, et 3 ta soovib kasutada kassatsiooniõigust. Maakohus õigesti märkis oma määruses, et kui ka K. Tammemägile jäi midagi arusaamatuks, siis teatise esitamiseks ettenähtud 7 päevane tähtaeg on piisav aeg võimalike tekkinud küsimuste lahendamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kui K. Tammemägi ei saanud aru edasikaebamise korrast, võinuks ta näiteks maakohtusse helistada ja selgitust saada. Õigusaktide mittetundmine ja juriidilise hariduse puudumine ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-83-08 punkt 13 kohaselt eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli oma kaebeõiguse soovi realiseerimisel, s.o seda, et kohtuotsusele edasi kaevata soovides tulnuks tekkinud küsimused lahendada selleks antud tähtaja, so 7 päeva jooksul. Kuna K. Tammemägi esitas kassatsiooniteate maakohtu otsusele tähtaega rikkudes ning ei ole esitanud mitte ühtegi mõjuvat põhjust kaebetähtaja möödalaskmise kohta, siis jättis maakohus põhjendatult tema kassatsiooniteate esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Määruskaebuses esitati ka taotlus, et tema kohtuasja arutaks mõni teine kohtunik, kuna Tiit Kullerkupp suhtub asjasse erapoolikult. Ringkonnakohus märgib, et kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei ole K. Tammemägil kohtuniku vastu taandust olnud. Lisaks sellele
p 3 kohaselt taandamismäärust ja taandamistaotluse rahuldamata jätmise määrust ei saa määruskaebusega vaidlustada. Seega taandamisküsimus ei kuulu antud juhul lahendamisele. Mati Kartau Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.