1-08-1475/71

1-08-1475 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-1475 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Kohtla-Järve kohtumaja)
2. novembri 2010 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Jaak Reinomägi määruskaebus RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
3. novembri 2010 määrus muutmata ning süüdimõistetu Jaak Reinomägi määruskaebus rahuldamata. Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Jaak Reinomägi on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 24.04.2008 otsusega KarS § 209 lg 2 p 1 ja § 214 lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle KarS § 64 lg 1 alusel karistuseks 4 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõisteti J. Reinomägile 2 aastat 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus 08.04.2009 ja lõpp 05.06.
4. Viru Maakohtu 18.11.2010 määrusega jäeti J. Reinomägi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on J. Reinomägi tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. J. Reinomägi on 10 korda kriminaalkorras karistatud (enamus varavastased kuriteod), reaalset vanglakaristust kannab 5 korda, kuid varasemalt on J. Reinomäge karistatud tingimisi karistusega ja määratud kriminaalhooldusele, kuid katseajal on toime pannud uue kuriteo, mistõttu karistus on pööratud täitmisele. Karistusregistri teatisest lähtuvalt tuvastas maakohus, et J. Reinomäge on 4-l korral karistatud väärteokorras: avaliku korra vastases süüteos, varavastase süüteo eest ja AS rikkumise eest rahatrahvidega. Viimati on J. Reinomäge karistatud 3 episoodi kelmuse eest ja 2 episoodi väljapressimise eest, mis oli toime pandud ähvardusega panna maja põlema ja kasutada füüsilist vägivalda. Sellest nähtub maakohtu hinnangul, et J. Reinomägi poolt toimepandud teod ei ole üksikud ega kergemat laadi kuriteod, vaid olid suunatud kerge ja kiire majandusliku kasu saamisele. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et mõistetud karistused ei ole J. Reinomägi puhul täitnud eesmärki ning võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla iseloomustuse kohaselt on J. Reinomäge alates karistuse kandmise päevast distsiplinaarkorras karistatud 21-l korral, millest kõik karistused on hetkel kehtivad. Lisaks märkis maakohus, et peale viimast elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vabastamise taotluse läbivaatamist kohtus 16.03.2010, on J. Reinomägil 3 uut distsiplinaarrikkumist. Maakohus asus seisukohale, arvestades rikkumiste arvu ja iseloomu, et vangistuse ajal ei ole J. Reinomägi oma käitumist ega mõtteviisi muutnud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta nimetatu oma käitumist kontrolli alla. Lisaks viitas maakohus Riigikohtu praktikale (lahend 3-1-1-91-06), mille kohaselt on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Maakohus tuvastas, et vangistuse jooksul ei ole J. Reinomägi töötanud ega osalenud sotsiaalprogrammides. Vabanedes on J. Reinomägil kindel elukoht ema juures ja garanteeritud töökoht XXXX. Maakohus, lähtudes müügimehe töö ilmsest iseloomust ja J. Reinomägi varasematest karistustest, leidis, et sellise töökoha omamine võib vastupidi veelgi provotseerida uute kuritegude toimepanemist, seda enam, et ta on varem kelmuse eest süüdi tunnistatud isik. Samuti suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu maakohtu hinnangul J. Reinomägi rahalised kohustused (vangla andmetel) 18 775 krooni. Maakohus, arvestades J. Reinomägi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, leidis, et J. Reinomägi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Lisaks ei pooldanud maakohus kriminaalhooldusametniku ja vangla arvamust, et J. Reinomägi tuleb vabastada, kuna see on viimane ennetähtaegse vabastamise võimalus ja varsti ta niigi vabaneb ilma käitumiskontrollita. Maakohus leidis, et selline lähenemine õõnestab ennetähtaegse vabastamise tähendust ja paneb ebavõrdsesse olukorda süüdimõistetuid, kes on tõesti oma positiivse käitumisega vanglas tõestanud, et karistuse eesmärk on täidetud ja kelle ennetähtaegne vabastamine ei riiva ühiskonna õigustunnet. Maakohtu arvates ei ole käitumiskontroll piisav meede, et J. Reinomägi ei paneks toime uusi kuritegusid. Ühtlasi ei kaalu maakohtu hinnangul J. Reinomägil elu- ja töökoha omamine ning kindel soov olla toetuseks emale üle tema varasemat kuritegelikku elukäiku ja toimepandud kuritegude asjaolusid. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu J. Reinomägi esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Määruskaebuse kohaselt on maakohtu määrus vastuoluline, motiveerimata, sisaldab ebaõigeid väiteid ning ei ole objektiivne. J. Reinomägi viitab vangla iseloomustusele, mille kohaselt määrati teda vanglas direktori käskkirjaga tööle majandustöödele, kuid tema olla tööst keeldunud ja seda põhjendamata. J. Reinomägi märgib, et nimetatud väide ei vasta tegelikkusele. J. Reinomägi märgib, et kohtuistungil soovis ta esitada dokumente põhjendamaks oma väidet, kuid tema soovi ignoreeriti ning maakohus ei võimaldanud kaugkohtuistungi ajal sõnagi lausuda. J. Reinomägi rõhutab, et sellega rikuti tema õigust olla ära kuulatud. Nimetatut tõendab kohtuistungi videosalvestus, mille lisamist J. Reinomägi taotleb. -2- J. Reinomägi märgib, et talle määrati küll kaitsja, kellele ta esitas ka oma väiteid tõendavad dokumendid ning palus need kaitsjal kohtule esitada, kuid kaitsja ei teinud seda. Määruskaebuses selgitab J. Reinomägi tööle määramise käskkirjaga ja pärast viimast ennetähtaegse vabastamise taotlemise järgselt distsiplinaarrikkumistega seonduvat. J. Reinomägi märgib, et soovib kaitsjat, kellel oleks võimalik tutvuda tema isikliku toimikuga. J. Reinomägi juhib tähelepanu, et maakohtu määruses puudub seisukoht tema käitumise kohta peale tema vabastamist 2008.aastal, kuigi määruses märgitu kohaselt võetakse arvesse kõik J. Reinomäge iseloomustavad andmed. Maakohtu seisukoha kohta, mille kohaselt näitab J. Reinomägi rikkumiste arv ja iseloom, et ta ei ole vangistuse ajal oma käitumist ja mõtteviisi muutnud, märgib J. Reinomägi, et kunagi varem ei ole ta oma õiguste ja vabaduste eest seisnud rohkem, kui nüüd vangistuse ajal. Lisaks ei nõustu J. Reinomägi, et teda kuulati kohtuistungil ära, kuna tal ei lastud sõnagi lausuda, kuid J. Reinomägi on veendunud, et kui tal oleks olnud võimalus olla ära kuulatud ning saanud kohtule selgitada vabastamise eelduseid ja motiive, olnud maakohtu otsus teine. J. Reinomägi märgib, et soovib olla vabaduses ning asuda tööle, olla toeks oma emale ja kaitsta täieõiguslikult oma õigusi edaspidi ning tõestada, et tema garanteeritud töökoht ei olegi nii provotseeriv kuritegevusele, nagu maakohus on määruses esile toonud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et J. Reinomägi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud ning leiab, et maakohus on J. Reinomägi puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS §-s 76 lg 3 sätestatud asjaolusid kogumis. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks siinkohal korrata, kuid täiendavalt rõhutab järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega J. Reinomägi varasema elukäigu ja kuriteo toimepanemise asjaolude kohta ning on samuti seisukohal, et nimetatud asjaolude pinnalt ei ole võimalik eeldada, et vabaduses, olles allutatud kriminaalhooldusele, suudaks J. Reinomägi seekord järgida ühiskonnas kehtestatud norme ja reegleid. Ringkonnakohus on samuti seisukohal, et nähtuvalt J. Reinomägi varasemast elukäigust, ei ole talle mõistetud karistused täitnud eesmärki. Nimetatut kinnitab ka asjaolu, et J. Reinomägil on hulgaliselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi ning maakohus on õigesti viidanud, et kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal on üks ennetähtaegse vabastamise olulisi faktoreid. Ringkonnakohtu seisukohta selles ei muuda ka J. Reinomägi poolt määruskaebuses väljatoodud selgitused distsiplinaarkaristuste määramise aluseks olnud asjaolude kohta. Ringkonnakohus leiab, et lisaks J. Reinomägi suhtes esinevatele negatiivsetele asjaoludele, sh tema poolt toimepandud kuritegude asjaolude, varasema elukäigu ja distsiplinaarkaristuste, esinevad J. Reinomägi suhtes ka positiivsed asjaolud, sh kindla elu- ja töökoha olemasolu, J. Reinomägi soov õppida ja töötada, lähedaste toetuse olemasolu ning soov aidata ema, kuid sarnaselt maakohtuga, on ka ringkonnakohus seisukohal, et nimetatud positiivsete asjaolude esinemine ei anna alust J. Reinomägi ennetähtaegseks vabastamiseks. Nimetatud seisukohta ei muuda ka J. Reinomägi poolt määruskaebuses viidatud väidetavad maakohtupoolsed rikkumised videokohtuistungil, kuna ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks asja arutamisel menetlusnorme rikkunud. Ühtlasi nähtub kohtuistungi protokollist, et kaitsja on esitanud maakohtus täiendavaid dokumente, mis on toimiku materjalide juurde lisatud. -3- Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et kohtul ei ole võimalik süüdimõistetut ennetähtaegselt vabastada, kui kohus ei ole veendunud, et karistuseesmärk on saavutatud, mistõttu ei ole süüdimõistetule ennetähtaegne vabanemine ka garanteeritud. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et J. Reinomägi ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik ning J. Reinomägi tuleb jätta vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Maarika Kuusk Aarne Sarjas -4- Mati Kartau