Obsah (6)

§ 184§ 64§ 392§ 199§ 68§ 25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. juuni 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-2314 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Paavo Randma Vaidl

§ 184

lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 64lg 1 ja § 65 lg 1 alusel mõisteti A.

Korosteljovile liitkaristus, suurendades osaliselt A. Korosteljovile mõistetud karistust Viru Maakohtu 07.02.2012 otsusega mõistetud karistust, s.o 4 aastat 10 kuud 27 päeva.

§ 64lg-st 1 lähtuvalt mõisteti A.

Korosteljovile liitkaristuseks 5 aastat 27 päeva vangistust. A. Korosteljovilt mõisteti välja riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 58,93 eurot toimiku koopia tegemise eest. Maakohus ei mõistnud A. Korosteljovilt välja sundraha, sest varasemate kohtuotsustega 29.06.2009, 20.10.2011 ja 07.02.2012 on A. Korosteljovilt sundraha juba välja mõistetud ja antud kriminaalasja esemeks olnud teod on toime pandud enne nimetatud kohtuotsuseid. Viru Maakohtu 12.03.2012 otsusega mõisteti A. Gromov süüdi tunnistada

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust, ja

§ 392

lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.

§ 64lg 1 mõisteti A.

Gromovile liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. Lisaks mõisteti A. Gromovilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 725 eurot sundraha ja 58,93 eurot toimiku koopia tegemise tasu. Eelnimetatud maakohtu otsusega mõisteti E. Ignashev süüdi

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust, ja

§ 392

lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.

§ 64lg 1 mõisteti E.

Ignashevile liitkaristuseks 4 aastat vangistust.

§ 64lg 1 ja § 65 lg 1 alusel liideti käesolevas kriminaalasjas E.

Ignashevile mõistetud karistuse Viru Maakohtu 27.09.2010 otsusega

§ 199

lg 2 p 8,9 järgi mõistetud karistus – 9 kuud 26 päeva vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti E.

Ignashevile liitkaristuseks 4 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati tõkendina vahi all oldud aeg karistuse hulka ning arvestati seega karistusaja alguseks 17.08.2009. Ühtlasi mõisteti E. Ignashevilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 58,93 eurot toimiku koopia eest ja 279,93 eurot DNA ekspertiisi eest. Maakohus otsustas, et sundraha E. Ignashevilt väljamõistmisele ei kuulu, sest Viru Maakohtu 27.09.2010 otsusega on E. Ignashevilt sundraha juba välja mõistetud ja käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud teod on toime pandud enne nimetatud kohtuotsust. Maakohtu otsusega mõisteti E. Yudaev süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1,2 ja § 392 lg 2 p 2 järgi, s.o ca 5 grammi amfetamiini ebaseaduslikus käitlemises ning salakaubaveos isikute grupi poolt 07-08.05.2009 õigeks seoses prokuröri poolt süüdistusest loobumisega. E. Yudaev mõisteti süüdi

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat 9 kuud vangistust,

§ 392

lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust, ja

§ 25

lg 2 – § 185 lg 2 p 2,3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti E.

Yudaevile liitkaristuseks 3 aastat 9 kuud vangistust.

§ 64lg 1, § 65 lg 1 alusel suurendati E.

Yudaevile mõistetud karistust Viru Maakohtu 06.06.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuud 4 päeva 2 vangistust, võrra, mõistes E. Yudaevile lõplikuks karistuseks 4 aastat 8 kuud 4 päeva vangistust. E. Yudaevilt mõisteti riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 725 eurot sundraha ja 58,93 eurot toimiku koopia eest. Lisaks eelnimetatutele mõisteti maakohtu otsusega õigeks seoses prokuröri poolt süüdistusest loobumisega Pavel Štšerbakov ja Andrey Ryashin ning P. Štšerbakov süüdi

§ 184lg 2-1 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ja A.

Ryashin süüdi

§ 184lg 2 p 1,2 ja § 392 lg 2 p 2 järgi.

Maakohus lubas kõikidel süüdimõistetutel tasuda sundraha ja kriminaalmenetluse kulud vastavalt

§-le 66 ühe aasta jooksul osade kaupa alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kohus leidis, et süüdistatavad on kokkuleppeid sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb süüdistatavad süüdi mõista neile inkrimineeritud süüdistuses ning karistused mõista vastavalt kokkulepetele. Kohus märkis, et jätab kaitsekulude väljamõistmise käesolevast otsusest välja, kuna istungid on peetud pikka aega, kaitsjad on mitmes osas esitanud kaitsekulude taotlusi ning seoses prokuröri poolt osaliselt süüdistusest loobumisega tuleb ka kaitsekulusid vähendada. Kaitsekulude osa lahendab kohus määrusega. Ekspertiiside kulud on vastavalt prokuröri poolt esitatud andmetele välja mõistetud teistes antud kriminaalasjaga seonduvates asjades, kus isikud on juba süüdi mõistetud, seega ekspertiiskulud antud asjas enam välja mõistmisele ei kuulu, v.a E. Ignashevi osas DNA ekspertiis. Viru Maakohtu 18.04.2012 määrusega mõisteti süüdimõistetutelt välja õigusabikulud riigituludesse kriminaalasjas nr 1-10-8498 ja sellest eraldatud asjas nr 1-12-2314 järgnevalt: A. Korosteljovilt summas 1 546,97 eurot, A. Gromovilt summas 1 809,98 eurot, P. Štšerbakovilt summas 1365,76 eurot, E. Yudaevilt summas 11 958,88 eurot ning E. Ignashevilt summas 9 482,78 eurot. Sama maakohtu määrusega lubati õigusabikulud tasuda vabatahtlikult ühe aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Apellatsioonides ja määruskaebustes esitatud taotlused E. Yudaevi apellatsioon E. Yudaev taotleb maakohtu otsuse parandamist, kuna teda süüdistatakse ühes episoodis ja ta ei ole narkootikume käidelnud korduvalt. E. Ignashevi apellatsioon E. Ignashev taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist ning uue otsustuse tegemist, millega arvestada tema karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 4 päeva. A. Korosteljovi määruskaebus A. Korosteljov taotleb maakohtu määruse tühistamist temalt väljamõistetud õigusabi katteks summas 1323,96 eurot, kuna aastast 2011 oli A. Korosteljov vabastatud kohtuistungilt ning seega ei olnud tal vaja õigusabi kuni 09.03.2012, mistõttu ei ole ta nõus maksma. E. Yudaevi määruskaebus E. Yudaev taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist sundraha ja koopiate tegemise kulude osas ning teha uus otsustus, millega vabastada ta nimetatud summade tasumisest või anda talle võimalus tasuda summad pärast vanglast vabanemist. 3 E. Yudaev märgib, et ta ei oma vanglas olles pidevat tulu ning ei saa maksta, kuna ta on maksejõuetu. Lisaks osundab E. Yudaev, et aasta vältel on ta veel vanglas ning tema vangistus kokku on üle 4 aasta. Samuti taotleb E. Yudaev maakohtu määruse tühistamist ning temalt väljamõistetud kaitsjatasu vähendamist, kuna kohus ei arvestanud, et prokurör osaliselt loobus süüdistusest. Ühtlasi ei arvestanud kohus, et E. Yudaev hakkab viibima vanglas ning on seega maksejõuetu. A. Gromovi määruskaebus A. Gromov taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist ning sundraha suuruse ja koopiate tegemise tasu vähendamist, kuna ta ei tööta ning tal ei ole võimalust väljamõistetud summat tasuda. Samuti taotleb A. Gromov maakohtu määruse tühistamist ning vähendada või vabastada teda kaitsjatasude maksmisest rahaliste vahendite puudumise tõttu, kuna aasta jooksul on ta veel vanglas, kus ta ei tööta ning ei oma rahalisi vahendeid. E. Ignashevi määruskaebus Kaebaja palub tühistada maakohtu otsuse temalt väljamõistetud DNA ekspertiisi tasu ja koopiate tegemise kulu osas, kuna käesoleval ajal on ta 40% töövõimetu, tal ei ole tasutud kohtukulud 27.09.2010 otsuse järgi ning lähiajal ei ole ta võimeline kohtukulusid tasuma. Samuti taotleb E. Ignashev maakohtu määruse tühistamist ning vabastada teda kaitsjatasude maksmisest, kuna tal on eelmiste karistuste osas võlgnevused, tal on raske infektsioonihaigus ja ta ei ole sellist suurt summat võimeline maksma. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, on seisukohal, et E. Yudaevi ja E. Ignashevi apellatsioonid tuleb jätta läbi vaatamata, A. Korosteljovi, A. Gromovi ja E. Yudaevi määruskaebused rahuldada ning E. Ignashevi määruskaebus rahuldada osaliselt. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus esmalt E. Yudaevi ja E. Ignashevi apellatsioonidesse puutuvat, seejärel võtab seisukoha A. Korosteljovi, E. Yudaevi, A. Gromovi ning E. Ignashevi määruskaebuste kohta. 2. Ringkonnakohus, hinnates E. Yudaevi ja E. Ignashevi apellatsioonide põhjendatust, nende kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et E. Yudaevi apellatsioon süüdistuse faktiliste asjaolude vaidlustamises ja E. Ignashevi apellatsioon eelvangistuses viibitud aja karistuse hulka arvamises on ilmselt põhjendamatud ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Maakohus on E. Yudaevi ja E. Ignashevi suhtes teinud süüdimõistva kohtulahendi, kohaldades sealjuures kokkuleppemenetluse sätteid. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks osundada, et apellatsioonimenetluses on võimalik kokkuleppemenetluses tehtud otsust vaidlustada vastavalt KrMS § 318 lg-le 4 üksnes juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega, samuti juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 2.1 E. Yudaev on apellatsioonis taotlenud maakohtu otsuse tühistamist korduva narkootikumide käitlemise osas, kuna leiab, et ta ei ole käidelnud narkootilisi aineid 4 korduvalt. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on järginud kõiki KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning ei ole rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Samuti on ringkonnakohus seisukohal, et kokkuleppes kirjeldatud tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 184lg 2 p 1,2 järgi, kuna E.

Yudaev on varasemalt, s.o Viru Maakohtu 30.01.2007 otsusega süüdi mõistetud

§ 184

lg 1 järgi.

§ 184

lg 2 p 2 järgi tuleb kvalifitseerida narkootilise aine suures koguses käitlemine, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud

1. peatükis
2. jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas. Sellest tulenevalt on E. Yudaev õigustatult süüdi mõistetud ja karistatud

§ 184lg 2 p 1,2 järgi.

Seega on E. Yudaevi taotlus korduvuse põhjendamatuse osas asjakohatu ning E. Yudaevi apellatsioon tuleb seetõttu jätta läbi vaatamata. 2.2 E. Ignashev on apellatsioonis taotlenud tema eelvangistuses viibitud aja 4 päeva arvestamist karistusaja hulka. Ringkonnakohus osundab, et maakohus on E. Ignashevile mõistnud karistuseks 4 aastat vangistust, mis on loetud kaetuks E. Ignashevile Viru Maakohtu 27.09.2010 otsusega mõistetud karistusega, s.o 9 kuud 26 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel on maakohus arvestanud tõkendina vahi all oldud aja karistusaja hulka ning määranud karistuse kandmise aja alguseks 17.08.

1. Nimetatud kuupäeval kohaldati E. Ignashevi suhtes tõkendina vahistamist kriminaalasjas, milles E. Ignashev mõisteti süüdi Viru Maakohtu 27.09.2010 otsusega. Seega tuleb E. Ignashevi 4-aastast vangistusaega arvestama hakata alates 17.08.2009 ning seetõttu on alusetu E. Ignashevi väide, justkui maakohus oleks jätnud eelvangistuses viibitud aja arvestamata karistuse hulka ja E. Ignashevi apellatsioon tuleb seega jätta läbi vaatamata kui põhjendamatu.
2. A. Gromov on vaidlustanud temalt väljamõistetud sundraha ja koopiate tegemise kulude suurust ning taotleb nimetatud kulude vähendamist. E. Yudaev on vaidlustanud maakohtu otsust samuti sundraha ja koopiate tegemise kulude suuruse osas ning taotlenud nimetatud kulude välja mõistmata jätmist või tasumistähtaja pikendamist. E. Ignashev vaidlustab maakohtu otsust muuhulgas temalt väljamõistetud DNA ekspertiisi tasu ja koopiate tegemise kulude osas ning taotleb nimetatud kulude tasumisest vabastamist. 3.1 Ringkonnakohus osundab, et kuigi kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuste edasikaebamisele kehtivad KrMS § 318 lg 4 kohaselt mitmed piirangud, ei laiene nimetatud sättes toodud piirangud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele vastavalt KrMS § 189 lg-le 3, mille kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamist, kui see on ette nähtud kohtuotsuses, vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
3. peatüki kohaselt. Seega tuleb ringkonnakohtul lahendada eelnimetatud kaebusi vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 määruskaebemenetluse korras. 3.2 Ringkonnakohus leiab, et A. Gromovi, E. Yudaevi ja E. Ignashevi eelkirjeldatud määruskaebused tuleb rahuldada ning põhjendab seda järgnevalt. Senises Riigikohtu praktikas (lahendid kriminaalasjades nr 3-1-1-52-07 ja 3-1-1-60-11) on asutud seisukohale, et kohus ei saa kokkuleppemenetluses otsust tehes piirduda ainult kokkuleppe analüüsiga, vaid tal tuleb lahendada küsimus ka sellest, kas kokkuleppega ei ole jäänud hõlmamata mingid sellised KrMS §-s 306 loetletud küsimused, mida tuleks 5 kokkuleppemenetluse tulemina kohtuotsuses kajastada. Kuigi kokkulepe ei pea KrMS §-st 245 lähtuvalt hõlmama kriminaalmenetluse kuludega seonduvat, on KrMS § 306 lg 1 p-st 11,13,14 tulenevalt ning KrMS § 248 lg 1 p-s 3 sätestatut arvestades tegemist jätkuvalt otsuses obligatoorselt lahendatava küsimusega. Lisaks on eelviidatud kohtupraktikas leitud, et kui kokkuleppemenetluse raames tehtud kohtuotsuses on kriminaalmenetluse kuludega seonduvaid kajastatud ilma et süüdistatavat ja kaitsjat oleks kohtuistungil sellest teavitatud ning nende nõusolekut küsitud, on põhjust rääkida kokkuleppemenetlust sätestavate menetlusnormide rikkumisest. Eeltoodust järeldub, et kuigi kokkuleppes ei ole nõutav märkida kriminaalmenetluse kuludega seonduvat, tuleks nimetatud asjaolusid käsitleda kohtuistungil. Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt on kohtuistungil taotletud menetluskulude vähendamist ja ositi tasumise määramist (tl 90). Seevastu ei ole kohtuistungil käsitletud kriminaalmenetluskuludega seonduvat, st sundraha ja koopiate tegemise kulu, mis on kohtuostusega süüdistatavatelt välja mõistetud. Seega on ringkonnakohtu hinnangul tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega, menetluskulud on süüdistatavatelt välja mõistetud üllatuslikult ning maakohtu otsus tuleb tühistada järgnevas – A. Gromovilt sundraha summas 725 eurot ja toimiku koopia tegemise kulu summas 58,93 eurot väljamõistmises, E. Yudaevilt sundraha summas 725 eurot ja toimiku koopia tegemise kulu summas 58,93 väljamõistmises, E. Ignashevilt toimiku koopia tegemise kulu summas 58,93 eurot väljamõistmises. Seega tuleb A. Gromovi, E. Yudaevi ning E. Ignashevi kaebused selles osas rahuldada. 3.3 Puutuvalt E. Ignashevilt väljamõistetud DNA ekspertiisi kulusse, märgib ringkonnakohus, et nimetatud kulu väljamõistmine E. Ignashevile üllatuslikuna ei tulnud, kuna nimetatud kulu on märgitud juba prokuröri, kaitsja ja E. Ignashevi vahel sõlmitud kokkuleppesse (tl 109). Maakohtu istungil on E. Ignashev kinnitanud, et talle on kokkulepe arusaadav, ta oli sellega nõus vabatahtlikult ning selle sõlmimine oli tema vaba tahe ja ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde (tl 90 pöördel). Ringkonnakohus leiab, et kuna E. Ignashev on kinnitanud vabatahtlikkust ja nõusolekut kokkuleppega, on ta aktsepteerinud ka asjaolu, et süüdimõistmise korral mõistetakse temalt välja DNA ekspertiisikulu summas 4380 krooni, s.o 279,93 eurot. Seega ei ole võimalik asuda seisukohale, justkui E. Ignashevile oleks DNA ekspertiisi tegemise eest väljamõistetav kriminaalmenetluskulu tulnud üllatuslikuna. E. Ignashev on taotlenud ka tema vabastamist menetluskulude tasumisest. Ringkonnakohus leiab, et E. Ignashevi määruskaebuses väljatoodu (töövõimetus, varasemad tasumata nõuded, lähiajal võimetus tasuda) ei anna alust veelgi vähendada temalt väljamõistetud menetluskulude summat. Ühtlasi osundab ringkonnakohus, et käesoleva ringkonnakohtu määrusega väheneb E. Ignashevilt väljamõistetavate kulude suurus märkimisväärselt. Ühtlasi on oluline rõhutada, et maakohtu otsuse kohaselt tuleb E. Ignashevil väljamõistetud 279,93 eurot tasuda osade kaupa ühe aasta jooksul arvates maakohtu otsuse jõustumisest. Seega ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning vähendada E. Ignashevilt väljamõistetavaid kriminaalmenetluskulusid. 3.4 Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsus tuleb tühistada ka osas, millega mõisteti A. Korosteljovilt välja kriminaalmenetluskuluna 58,93 eurot koopiate tegemise eest ning põhjendab seda järgnevalt. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse KrMS
4. või
5. peatüki sätteid, arvestades
6. peatükis sätestatud erisusi. KrMS § 340 lg 1 sätestab, et ringkonnakohus teeb apellatsioonis esitatud taotlusest lähtudes või sellest sõltumata uue otsuse, kui ta tuvastab materiaalõiguse ebaõige kohaldamise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise, mis süüdistatava olukorda raskendab. 6 Ringkonnakohus leiab, et kuigi A. Korosteljov on vaidlustanud määruskaebuses üksnes temalt väljamõistetud kaitsjatasusid, tuleb A. Korosteljovi taotlusest sõltumata tühistada maakohtu otsus A. Korosteljovi suhtes kriminaalmenetluskulude, s.o toimiku koopia tegemise kulude, väljamõistmises, kuna maakohus, mõistes A. Korosteljovilt välja menetluskulu on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust ning ringkonnakohus, jättes maakohtu otsuse eelnimetatud osas tühistamata, raskendaks A. Korosteljovi olukorda.
7. Ringkonnakohus leiab, et tühistada tuleb ka maakohtu 18.04.2012 määrus, millega mõisteti A. Korosteljovilt, A. Gromovilt, P. Štšerbakovilt, E. Yudaevilt ja E. Ignashevilt välja õigusabikulud. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 2 tuleb kohtumenetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus otsustada kohtumääruse või –otsusega, mistõttu oli maakohus õigustatud lahendama menetluskuludega seonduvaid küsimusi eraldi kohtumäärusega. Siinkohal on oluline osundada Riigikohtu praktikale (lahendid kriminaalasjades nr 3-1-1-70-08 ja 3-1-1-32-06), mille kohaselt tuleb KrMS § 189 lg 2 ja § 306 lg 1 p 14 sisustamisest lähtuvalt teha kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus samal ajal kohtuotsusega ja seda isegi juhul, kui kohus vormistab sellise otsustuse KrMS § 189 lg-s 2 ette nähtud võimalust kasutades mitte kohtuotsuses, vaid eraldi määruses. Oluline on rõhutada ka Riigikohtu praktikas juurdunud arusaama, et vastavalt KrMS § 189 lg-le 2 ning § 306 lg 1 p-le 14 tuleb taotlus kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks esitada enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Maakohtu süüdimõistev kohtuotsus on tehtud 12.03.
8. Vastavalt maakohtu istungi protokollile teavitas maakohus otsuse kuulutamise aja ning selgitas, et kaitsetasudega seonduv lahendatakse „kuu lõpus“ kui kõik on taotlused esitanud (tl 90 pöördel). Maakohus lahendas kaitsjatasudega seonduva rohkem kui kuu aega hiljem, s.o 18.04.
9. Kusjuures maakohtu eelnimetatud määruses on süüdistatavatelt välja mõistetud kaitsjatasud, mis on kaitsjatele hüvitatud pärast kohtuotsuse kuulutamist, s.o pärast 12.03.
10. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks osundada, et viimatinimetatud kaitsjatasude hüvitamisi on maakohus teinud sisuliselt teises kriminaalasjas, kuna 12.03.2012 eraldati kriminaalasjast nr 1-10-8498

§ 184lg 2 p 1,2 ja § 392 lg 2 p 2 järgi süüdistatavate A.

Korosteljovi, A. Gromovi, P. Štšerbakovi, E. Yudaevi, E. Ignashevi, A. Ryashini kriminaalasi eraldi menetlusse seoses süüdistatavate taotlustega kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Seega tulnuks maakohtul lahendada igal juhul kriminaalmenetluskuludega seonduv juba eraldatud ehk käesolevas kriminaalasjas, mitte teises kriminaalasjas, millest käesolev kriminaalasi on eraldatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus, tehes määruse süüdistatavatelt menetluskulude s.o kaitsjatasude väljamõistmiseks, olles sealjuures juba kohtuotsuse kuulutanud, on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Maakohtul tulnuks kõikide kriminaalmenetluskuludega seonduv lahendada kohtuotsusega samal ajal, s.o 12.03.2012. Kuna maakohus tegi määruse süüdistatavatelt kaitsjatasude väljamõistmise kohta rohkem kui kuu aega hiljem, on kohus ületanud talle seadusega antud pädevust ning sellega on kaasnenud ebaseaduslik lahend. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu ebaseaduslik määrus tühistada KrMS § 390 lg 1, § 337 lg 1 p 4, § 338 p 3 ja § 339 lg 2 alusel ning määruskaebused rahuldada. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 7 Paavo Randma