1-10-14998/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-14998 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. detsembri 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aleksandr Ivanovi (Ivanov) vandeadvokaat Alar Neilandi määruskaebus RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord kaitsja Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
3. detsembri 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu Aleksandr Ivanovi kaitsja vandeadvokaat Alar Neilandi määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud A. Ivanov mõisteti süüdi Harju Maakohtu 06.12.2010 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus 03.06.2010 ja lõpp 03.04.
4. Viru Maakohtu 21.12.2011 määrusega jäeti A. Ivanov tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus leidis, et A. Ivanovi tingimisi ennetähtaegne karistuse kandmisest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud. Kohus pidas vajalikuks märkida, et kuigi A. Ivanov on ära kandnud tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks vajaliku karistusaja, tal on säilinud suhted oma lähedastega, vabanemisel on tal olemas elu- ja töökoht ning enda väitel soovib ta edaspidi elada seadusekuulekalt ja ta on vangistuses viibides läbinud sotsiaalprogrammi, sisaldavad tingimisi ennetähtaegse vabastamise alused lisaks süüdimõistetu vabastamiseks valmisolekut põhistavatele andmetele ka muid asjaolusid. Siinjuures viitas kohus KarS § 76 lg-le
5. Kohus tuvastas, et A. Ivanov on kriminaalkorras karistatud esimest korda, kuid temale on määratud reaalne vangistus. Arvesse tuleb võtta, et A. Ivanov on süüdi mõistetud esimese astme rahvatervise vastases kuriteos. Arvestades toimepandud kuriteo raskust ja mõistetud karistust, on kinnipeetav kohtu arvates kandnud ära veel liiga vähe mõistetud karistusest, et teha sellest vajalikke järeldusi. Teda on vangistuses viibides ühel korral karistatud distsipliinirikkumise eest, milline otsus on küll vaidlustatud, kuid mis siiski viitab soovimatusele järgida kehtestatud käitumisreegleid. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid, elektroonilise valvega seotud piirangud ei ole kohtu hinnangul piisavad kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele, mistõttu ei ole süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal võimalik. Karistusaja pikkus võimaldab A. Ivanovi ennetähtaegse vabastamise küsimust otsustada veel enne karistusaja lõppu. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu A. Ivanovi kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja A. Ivanovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja hinnangul ei anna kohtu määruses viidatud asjaolud iseenesest alust jätta ennetähtaegse vabanemise taotlus rahuldamata. Kaitsja märgib esmalt, et ennetähtaegne vabastamine on võimalik nii esimese kui ka teise raskusastme kuritegude korral. Vastavalt sellele on siis karistuse ärakandmise aeg kas suurem või väiksem (KarS § 76 lg 1 p 1 ja lg 2 p 1). Kuriteo raskusega on seadusandja arvestanud ennetähtaegse vabanemise võimaldamise reguleerimisel. A. Ivanovi süü suurusega oli Harju Maakohus KarS § 56 kohaselt isiku süüdimõistmisel juba arvestanud. Kui võimalikuks sanktsioonimääraks on 1 kuni 10 aastat vangistust, siis mõistetud karistus 2 aastat 10 kuud ei räägi iseenesest kuriteo suuremast raskusest. Lisaks ei saa kaitsja arvates olla argumenteerimata hinnatav, kui pikka aega peaks isik viibima vangistuses, et isik hakkaks tegema järeldusi süüteo suhtes. A. Ivanovi suhtes on teada, et ta ei oma kriminaalkaristust, tunnistas oma süüd kohtus ja avaldas kahetsust. Kaitsja hinnangul väljendab kaudselt isiku arusaamist oma süüst ja karistuse põhjendatusest ka süüdimõistva otsuse mittevaidlustamine. A. Ivanovil ei ole distsiplinaarkaristusi, kuna vastav vangla otsus on halduskohtus vaidlustatud. Taotluse üle otsustamisel ei oleks õige viidata isiku soovimatusele järgida käitumisreegleid. Vanglas on kehtestatud sisekorra eeskirjad (kaitsja on informeeritud, et vaidlus puudutab seda, et paljudele kinnipeetavatele ei oldud tutvustatud eeskirjade seda osa, mis puudutab kinnipeetavate poolt ruumide koristamist). Soovimatusest vanglasiseseid käitumisreegleid mitte järgida saaks rääkida üksnes vastava kohtulahendi jõustumise korral. Ühtlasi märgib kaitsja, et A. Ivanovi poolt uue kuriteo toimapanemise tõenäosus on väga väike. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et A. Ivanovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud ning on seisukohal, et maakohus on A. Ivanovi puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud -2- KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid tervikuna korrata, mistõttu rõhutab vaid järgmist. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
7. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja arvamus, mille kohaselt on tingimisi ennetähtaegne vabastamine võimalik nii esimese kui ka teise astme kuritegude korral, on põhjendatud. Kuigi süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei sõltu toimepandud kuriteo raskusastmest, näitab viimatinimetatu seda, millise raskusega teoks loetakse süüdimõistetu poolt toimepandut. A. Ivanov kannab käesoleval ajal karistust tõepoolest narkootiliste ainete – amfetamiini – ebaseadusliku käitlemise – omandamine, valdamine ja edasiandmine – eest suures koguses. Nimetatud kuriteo toimepanemise eest karistust mõistes, tuli kahtlemata kohtul lähtuda KarS §-s 56 sätestatust ning arvestada ka süü suurust. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kohus, mõistes A. Ivanovile karistuseks 2 aastat 10 kuud vangistust, pidas vajalikuks, et A. Ivanov nimetatud pikkusega karistuse vangistuses ära kannaks karistuse eesmärkide saavutamiseks. Puutuvalt karistuse eesmärkidesse märgib ringkonnakohus, et toimepandud kuritegudest järelduste tegemine on vaieldamatult veendumus, milleni peab süüdimõistetu iseseisvalt jõudma. Seetõttu on kohtul võimalik hinnata järelduste tegemise kooskõla reaalsusega üksnes läbi väliste tegurite, so hinnata, kas süüdimõistetu poolt väljendatu kuritegude kohta järelduste tegemises on kooskõlas tema käitumisega. Ringkonnakohus möönab, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamist võib jaatada, kui isik on kuriteo toimepanemisest aru saanud ja kahetseb. Küll peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et vastavalt KarS § 56 lg-le 1 arvestatakse karistuse mõistmisel ka üldpreventiivset eesmärki. Siinkohal nõustub ringkonnakohus aga maakohtu arvamusega ning leiab, et A. Ivanov on talle mõistetud karistusest käesolevaks ajaks ära kandnud veel liiga vähe.
8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt väljatoodud A. Ivanovi puhul esinevate positiivsete asjaoludega, sh lähedaste olemasolu, vabanemisel kindel elu– ja töökoht, vangistuses läbitud sotsiaalprogramm ja soov elada seaduskuulekalt, kuid sarnaselt maakohtuga leiab, et nimetatud asjaolud ei võimalda siiski käesoleval ajal A. Ivanovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla, kuigi kahtlemata ei välista süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist edaspidi.
9. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud kaitsja arvamus, et olukorras, kus distsiplinaarkaristuse määramine on vaidlustatud, ei ole õige viidata isiku soovimatusele järgida käitumisreegleid. Siinkohal leiab ringkonnakohus, et kuna A. Ivanov on vaidlustanud halduskohtus käskkirja, millega määrati talle distsiplinaarkaristus, ei ole õige distsipliinirikkumise eest määratud karistust käesoleval ajal arvestada.
10. Lisaks eeltoodule peab ringkonnakohus vajalikuks täiendavalt selgitada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Siinkohal on oluline rõhutada, et reeglina tuleb süüdimõistetutel kuritegude eest mõistetud karistus tervikuna ära kanda ning seetõttu tuleb süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset karistuse kandmisest -3- vabastamist pidada selgelt erandlikuks. Ringkonnakohus leiab, et A. Ivanovi puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid.
11. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et A. Ivanov tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata. Maarika Kuusk Aarne Sarjas -4- Mati Kartau